1-18-644/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. märts 2020 Kohtuasja number 1-18-644 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Kohtuasi Ingvar Kaunissaare (isikukood 39511014258) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ingvar Kaunissaare lepinguline kaitsja Ants Nõmmik, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Ingvar Kaunissaare kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
3. Tartu Maakohtu
4. veebruari 2018 otsusega tunnistati Ingvar Kaunissaare süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Pärnu Maakohtu
5. märtsi 2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1872 I. Kaunissaarele mõistetud vangistuse ära kandmata osa 2 aasta 5 kuu 3 päeva võrra ning tema liitkaristuseks kujunes 2 aastat 9 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loeti alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
6. veebruarist
8. Tartu Maakohtu
9. septembri 2018 määrusega vabastati I. Kaunissaare KarS § 79 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
10. veebruari 2018 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt ning KarS § 86 lg-te 1 ja 3 alusel kohaldati tema suhtes psühhiaatrilist sundravi SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni.
11. Tartu Maakohtu
12. novembri 2019 määrusega lõpetati I. Kaunissaare suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamine ja pöörati täitmisele Tartu Maakohtu
13. veebruari 2018 otsus. Liitkaristuse – 2 aasta 9 kuu 3 päeva – kandmise algusajaks märgiti
14. veebruar
15. Alates
16. detsembrist 2019 paikneb I. Kaunissaare taas Tartu Vanglas. Tema karistusaeg lõpeb
17. novembril
20. jaanuaril 2020 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid I. Kaunissaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
21. Tartu Maakohus jättis
22. veebruari 2020 määrusega I. Kaunissaare vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus leidis, et I. Kaunissaare tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine kätkeb endas suurt uute kuritegude toimepanemise ohtu, ja põhistas taolist seisukohta järgmiselt.
23. I. Kaunissaarel on üheksa kehtivat kriminaalkaristust. Süüdimõistvate kohtuotsuste vahelisi ajavahemikke on ta kasutanud ühe uute ja uute kuritegude toimepanemiseks ning seda nii katseajal olles kui ka vanglas karistust kandes. Ükski karistus ei ole suutnud mõjutada teda uutest kuritegudest hoiduma. Ka senised kaks vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei ole olnud tulemuslikud. Mõlemal juhul pöörati kandmata karistused kohtumäärustega täitmisele, kuna I. Kaunissaare ei täitnud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Üha uute kuritegude sooritamist on süüdimõistetu põhjendanud sellega, et pole leidnud tööd ning elukaaslane ja lapsed vajasid toetust. Elukaaslase kulul ta elada ei tahtnud. Praeguse vangistuse ajal on I. Kaunissaarel jäänud uue kuriteo riskid maandamata, kuna individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused on läbimata. Üheski kavandatud sotsiaalprogrammis I. Kaunissaare osalenud ei ole.
24. Vangistuse ajal viibis süüdimõistetu ka psühhiaatrilisel sundravil. Sellele järgnevalt vanglasse naastes on ta olnud tervisest tulenevalt lukustatud kambris. Seda ennekõike selleks, et tagada vanglas julgeolek ja turvalisus ning kehtestatud reeglite täitmine, kaitsmaks sellega ühtlasi nii I. Kaunissaare kui ka ülejäänud kinnipeetavate ja vanglatöötajate huve. Sundravilt vanglasse naasmise järgselt lähtus temast kaaskinnipeetavate ja ka vanglatöötajate turvalisusele reaalne oht. Käesolevalt saab süüdimõistetu vanglas psühhiaatrilist ravi. Ta viibib lukustatud kambris, kuid I. Kaunissaare avaldatu kohaselt kavatsetakse teda peatselt sealt vabastada ja avasektorisse lasta.
25. Positiivsete asjaoludena on täheldatav, et I. Kaunissaare on
26. aasta kevadel ja suvel ligikaudu 3 kuu vältel osalenud tööhõives ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vanglast vabanemisel saaks ta töövõimetuspensioni, tal oleks lähedaste toetus ja töökoht. Samas on tema lähedaste ja tutvusringkonna hulgas kriminaalkorras karistatud isikuid. Varasemast ajast on teada, et I. Kaunissaarel on olnud lühiajaliselt töökoht, kuid ta pole osanud seda hoida. Püsiv töötamise kogemus ja harjumus tal puuduvad, kuna ta on senini eelistanud endale ja perele sissetulekut hankida kuritegelikul teel.
27. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Kaunissaare kaitsja Ants Nõmmik, taotledes lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Kaitsjale jääb selgusetuks, miks negatiivsed asjaolud kaaluvad üle positiivsete asjaolude kogumi. Nimelt pole vangla ega prokuratuur kahtluse alla seadnud fakti, et I. Kaunissaare on vangistuses olnud seaduskuulekas, ta on osalenud tööhõives ning tal on lähedaste toetus, kindel elukoht ja legaalne sissetulek igakuise töötasu näol. Äärmiselt ekslikuks peab kaitsja ka kohtu järeldust, mille kohaselt praeguse vangistuse jooksul on I. Kaunissaare uue kuriteo riskid jäänud maandamata, kuna ta ei ole saanud osaleda taasühiskonnastavates tegevustes. Selles, et kinnipidamisasutuses ei ole I. Kaunissaarel võimaldatud osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, puudub temal süü. Ringkonnakohtu seisukoht
28. Ringkonnakohus leiab üksmeelselt, et I. Kaunissaare kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2