1-19-9912/12

1-19-9912 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-9912 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi Maksim Šuljev süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsus Süüdistatav Maksim Šuljev (ik 39307250275; viibib Tallinna Vanglas), apellatsioon Vaidlustatud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Maksim Šuljevi apellatsioon Harju Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. jaanuari
9. a otsusega kokkuleppemenetluses mõisteti Maksim Šuljev süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5,9 järgi ja teda karistati 2 aasta ja 5 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja algust alates M. Šuljevi kahtlustatavana kinnipidamisest
10. septembril
11. Sama otsusega mõistis kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 4,9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel M. Suljevilt välja menetluskulud, s.o sundraha 810 eurot ja kaitsjatasu 270 eurot, mida on tal võimalik tasuda 1 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis kohus sundraha 66 euro ulatuses riigi kanda. Lisaks rahuldas kohus sama otsusega ZZ, AS O, A OÜ, AS O K OÜ, M OÜ, D OÜ, OÜ P OÜ, C AS, OÜ L, J OÜ, OÜ J tsiviilhagid TsMS § 440 lg 1 ja § 1043 alusel M. Šuljevi suhtes summades vastavalt 24,95 eurot, 241,40 eurot, 213 eurot, 564 eurot, 419,70 eurot, 546,57 eurot, 281 eurot, 374,20 eurot, 242,20 eurot, 263,60 eurot, 229,50 eurot, 3827 eurot, 660 eurot. 1 1-19-9912 Maakohtu otsuse tõlge anti süüdistatavale allkirja vastu üle Tallinna Vanglas
12. jaanuaril
13. Apellatsiooni esitamise viimane kuupäev oli
14. jaanuar 2020, milliseks tähtajaks laekus ringkonnakohtule süüdistatava M. Šuljevi apellatsioon. APELLATSIOON
15. M. Šuljev esitas apellatsiooni, milles märgib, et ta nõustub maakohtu otsusega temalt välja mõistetud menetluskuludega, kuid mitte tsiviilhagidega. M. Šuljev selgitab, et ta ei tea, kas tsiviilhagid tuleb tasuda kohe pärast otsuse jõustumist või on neid võimalik samuti tasuda 1 aasta jooksul otsuse jõustumisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et süüdistatava M. Šuljevi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
17. Kokkuleppemenetluses on kohtuotsuse vaidlustamise võimalused piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
18. peatüki
19. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Ühelegi eelmärgitud rikkumisele ei ole M. Šuljev apellatsioonis tuginenud. M. Šuljevi apellatsioonist tuleneb, et ta nõustub maakohtu otsusega temalt välja mõistetud menetluskulude osas, kuid mitte tsiviilhagidega. Ringkonnakohus märgib, et ka süüdistatava suhtes esitatud tsiviilhagid kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kokkuleppe esemesse. Nii kohalduvad tsiviilhagide vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ehk KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka tsiviilhagide kohta tehtud otsustuse vaidlustamisele.
20. Nähtuvalt
21. detsembri 2019 kokkuleppe punktist 4, saavutasid M. Šuljev, tema määratud kaitsja Kristina Suvalova ja prokurör Ruta Rammo kokkuleppe muu hulgas selles, et M. Šuljev kohustub hüvitama ZZ, AS O, A OÜ, AS O, M OÜ, M OÜ, D OÜ, OÜ P, A OÜ, C AS, OÜ L, J OÜ, OÜ J esitatud tsiviilhagid summades vastavalt 24,95 eurot, 241,40 eurot, 213 eurot, 564 eurot, 419,70 eurot, 546,57 eurot, 281 eurot, 374,20 eurot, 242,20 eurot, 263,60 eurot, 229,50 eurot, 3827 eurot, 660 eurot. Ringkonnakohtunik märgib, et nähtuvalt kokkuleppest, ei leppinud pooled kokku tsiviilhagide hüvitamise vabatahtliku täitmise ajas. Seega oli poolte tahe lähtuda seadusest tulenevatest üldistest vabatahtliku tasumise ja täitemenetluse alustamise alustest. Harju Maakohtu
22. jaanuari
23. a istungiprotokolli kohaselt tegi prokurör istungil kokkuleppest ülevaate, sh kokkuleppe punktis 4 esitatud tsiviilhagidest ja M. Šuljevi kohustusest need hüvitada. Istungiprotokollist nähtuvalt oli M. Šuljevile kokkulepe arusaadav, sh tsiviilhagid ja tema kohustus need hüvitada, ta jäi kokkuleppe juurde ja palus kohtul see kinnitada. Tsiviilhagide osas M. Šuljevil mingeid küsimusi ega taotlusi polnud. Kokkuleppe juurde jäi ka prokurör ja taotles kohtult selle kinnitamist. Maakohtu otsusest nähtuvalt vastab kohtu otsustus tsiviilhagide osas täielikult sellele, milles M. Šuljev, tema kaitsja ja prokurör
24. detsembri 2019 kokkuleppes kokku leppisid. Seega pole ringkonnakohtunikule tuvastatav, et arutataval juhul esineks viiteid KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud rikkumistele, mis annaksid aluse M. Šuljevi apellatsiooniõigusele.
25. Mis puudutab M. Šuljevi esitatud küsimust ebaselguse kohta sellest, millal ja kui kaua on tal võimalik tsiviilhagisid vabatahtlikult tasuda, siis selles osas selgitab ringkonnakohtunik järgmist. 2 1-19-9912
26. detsembri 2019 kokkuleppes ei leppinud M. Šuljev, tema kaitsja ega prokurör kokku, et M. Šuljev kohustub tsiviilhagid hüvitama nii nagu menetluskulud. Ühtegi erisust selles osas ei tulene ka Harju Maakohtu
27. jaanuari
28. a otsusest. See tähendab, et vastus M. Šuljevi küsimusele on eitav – tsiviilhagide vabatahtlikuks hüvitamiseks ei ole M. Šuljevil 1 aasta otsuse jõustumisest. Eelnev tähendab, et tsiviilhagide hüvitamine käib seaduses sätestatud üldistel alustel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 3 kohaselt on kriminaalasjas jõustunud kohtuotsus rahaliste sissenõuete, st ka tsiviilhagide, kohta täitedokumendiks. TMS § 23 lg 1 kohaselt alustab kohtutäitur täitemenetlust sissenõudja ehk arutataval juhul kannatanu avalduse ja täitedokumendi alusel. Seega on kannatanutel võimalik nõuda kohtutäituri kaudu M. Šuljevilt tsiviilhagide hüvitamist kohe pärast Harju Maakohtu
29. jaanuari 2020 otsuse jõustumist ehk kannatanud ei pea ootama tsiviilhagide sissenõudmiseks 1 aasta alates otsuse jõustumisest. Nii sõltub see, kui kaua on M. Šuljevil aega vabatahtlikult hüvitada tsiviilhagisid, sellest, millal konkreetne kriminaalasja nr 119-9912 kannatanu esitab kohtutäiturile avalduse ja Harju Maakohtu
30. jaanuari 2020 jõustunud kohtuotsuse. Samas selgitab ringkonnakohtunik sedagi, et TMS § 25 lg 1 kohaselt määrab ka kohtutäitur kõigepealt, olles saanud kannatanult vastava avalduse ja jõustunud kohtuotsuse, vabatahtliku täitmise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 30 päeva.
31. Eelnevat kokku võttes, kuna M. Šuljevi apellatsioonist ei nähtu ringkonnakohtunikule ühtegi KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud kokkuleppemenetluses apellatsiooni esitamise alust, s.o viidet KrMS
32. peatüki
33. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, puudub M. Šuljevil kaebeõigus ja tema esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3