KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- märts 2020 Kohtuasja number 1-16-5702 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Aleksandr Borissenkovi (isikukood 37907012254) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- veebruari 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Borissenkovi vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Margit Luga Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus kaitsja Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- veebruari 2020 määrus muutmata ja Aleksandr Borissenkovi kaitsja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le K. Kooga Advokaadibüroo Aleksandr Borissenkovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 16 eurot 20 senti.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksandr Borissenkovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Aleksandr Borissenkov kannab Viru Vanglas talle Viru Maakohtu
- juuli 2016 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud 6 aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas
- jaanuaril 2016 ja lõpeb
- jaanuaril
- jaanuaril 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Borissenkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
- Viru Maakohus jättis
- veebruari 2020 määrusega A. Borissenkovi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
- Kohus märkis, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi, distsiplinaarkaristusi talle määratud ei ole. Ta on vanglas töötanud. Positiivne on ka, et A. Borissenkov läbis programmi „Eluviisitreening“ ning osales vestlustel, riigikeele õppes ja vabanemiseelses nõustamises. Samas aga ei tähenda kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide läbimine ja vanglas eeskujulik käitumine automaatselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Arvestama peab ka teisi KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid: vabanemisjärgseid elutingimusi, kuriteo toimepanemise asjaolusid, tema isikut ja varasemat elukäiku.
- Vabanemise korral soovib A. Borissenkov asuda elama isa juurde. Võimatu on ette prognoosida tema elu koos isaga, kuna seda ei ole toimunud pikkade aastate vältel ning puuduvad andmed selle kohta, millised olid nendevahelised suhted. Iseloomustuse kohaselt on ta isaga suhelnud vaid kirja ja telefoni teel. Töökoht on A. Borissenkovile tagatud.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korda (9 karistust on arhiveeritud), reaalses vangistuses on ta seitsmendat korda. Karistust kannab ta raske rahvatervisevastase kuriteo eest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt vabanes A. Borissenkov eelmise karistuse (5 aastat vangistust) kandmiselt
- augustil
- Vastavalt Viru Maakohtu
- juuli 2016 otsusele pani ta uue samalaadse kuriteo toime juba
- mail 2015, seega vähem kui kahe aasta möödumisel. Iseloomustusest nähtub veel, et kinnipeetavat on karistatud narkootikumide käitlemise eest kolmel korral. Selline käitumine A. Borissenkovi poolt on süstemaatiline.
- Samuti on oluline, et A. Borissenkovi kuritegude soodusteguriks on märgitud mh kehv majanduslik olukord. Enamuse kasust on ta oma elus teeninud kriminaalsel teel. Kinnipeetavat tuleb tunnustada küll selle eest, et tal on vabaduses garanteeritud töökoht, kuid arvestama peab ka tema võlgu, mida on üle 5000 euro. See tähendab, et A. Borissenkovi materiaalne kindlustatus vabaduses on jätkuvalt keeruline. Seda olukorda raskendab veelgi tema narkosõltuvus. Positiivne on, et kinnipeetav on praeguse vangistuse ajal läbinud sõltuvusega seotud tegevusi, kuid seda tegi ta ka varasema vangistuse ajal. Vaatamata sellele jätkas ta narkootikumide tarvitamist ja nende käitlemist. Kõik see kokku aga suurendab omakorda uute kuritegude toimepanemise riske.
- Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on A. Borissenkovil välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. Tema korduvalt toimepandud ühiskonnaohtlikud kuriteod viitavad sellele, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid norme ja reegleid. Kinnipeetava varasem elukäik on näidanud, et ta ei ole motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Kuna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus kindlate käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega ning konkreetne koostöö kriminaalhooldusametnikuga, siis antud kinnipeetava kohta koostatud iseloomustus seda ei toeta. Pigem tuleb asuda seisukohale, et A. Borissenkov ei järgi kehtestatud nõudeid ning jätkab kuritegelikku tegevust.
- A. Borissenkovi vabastamine vangistusest tingimisi peaaegu kaks aastat enne tähtaega ei ole seega millegagi põhjendatud. Kohus ei ole mingilgi määral veendunud, et kinnipeetav ei jätka samalaadsete kuritegude toimepanemist. Samuti tuleb arvestada ühiskonna üldise õiglustundega. A. Borissenkovi vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. 2
(5)- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Borissenkovi kaitsja Kaido Kooga, kes palub kohtumääruse tühistada ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada.
- Kaitsja hinnangul on esimese astme kohus pidanud väheoluliseks A. Borissenkovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kõige olulisemaid asjaolusid ja on lähtunud selle küsimuse lahendamisel vähemtähtsatest teguritest. Seejuures on maakohus vastupidiselt Riigikohtu seisukohale leidnud, et retsidiivsusriski hindamisel on olulisemad süüdimõistetu eelnevad karistused võrreldes tema käitumisega vangistuses. Ka on kohus ebaõigesti viidanud sellele, et A. Borissenkovi tingimisi enne tähtaega vabastamisel riivatakse oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Määruses ei ole selgitatud, kuidas ja kelle õiglustunnet riivatakse. Antud juhul on oluline, et A. Borissenkovil on vabaduses garanteeritud töökoht ja teda on nõus toetama tema isa. Ka ei ole viimase vangistuse ajal toimunud töö süüdimõistetu narkosõltuvusega võrreldav eelmise vangistuse aegsega. A. Borissenkov on kaks aastat olnud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ja motiveeritud sõltuvusega tegelema.
- aastal läbis ta sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud programmi „Eluviisitreening“. Maakohus on jätnud arvestamata Viru Vangla õiendis märgitu, et süüdimõistetu osales ka anonüümsete narkomaanide tugigrupi töös ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tulemus oli positiivne. Ka on kohus arusaamatuks jäävalt leidnud, et A. Borissenkov vabaduses käitumiskontrolli nõudeid ei järgiks ja jätkaks kuritegelikku tegevust. Viru Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt ei ole süüdimõistetu kriminaalhooldusel olnud, ka suhtub ta sellesse positiivselt. Ringkonnakohtu seisukoht
- KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Määruskaebuse kohaselt on maakohus KarS § 76 lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel eksinud ja jätnud A. Borissenkovi selle vea tõttu alusetult vanglast vabastamata.
- Ringkonnakohus möönab, et vaidlustatud kohtumääruse põhistus ei ole päris veatu. Määruses on maakohus kõigepealt eksinud sellega, et arvestas A. Borissenkovi varasema elukäigu hindamisel tema kustunud karistusi. Nimelt on kohus oma põhjendustes märkinud, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korda, samuti on välja toonud tema karistamise narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest kolmel korral. Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval aga kaks kehtivat kriminaalkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
- veebruari
- a määruses nr 1-14-10087/66 selgitanud, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust lahendades pole karistusregistri arhiivi kantud andmetele lubatud tugineda. Seega on viitamine A. Borissenkovi kustunud karistustele lubamatu. Ka tuleb kaitsjaga soostuvalt tõdeda, et A. Borissenkovi ennetähtaegse vabastamist ei saa välistada väitega, et sellisel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa KarS § 76 lg-st 4 tulenevate ennetähtaegse vabastamise eelduste puudumist sellisel viisil põhjendada juba seetõttu, et ühiskonna õiglustunde riive kujutab endast väga abstraktset ja raskesti hinnatavat kriteeriumit (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
- septembri 2017 määrus asjas nr 1-16-1189, p 18,
- oktoobri 2017 määrus asjas nr 1-16-6651, p 17). Kohtupraktikas väljendatud seisukoha järgi on ennetähtaegse vabastamise menetluse raames oluline üksnes uute kuritegude toimepanemise oht. Üldpreventiivsed kaalutlused ning nn ühiskonna õiglustunne olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba isikule karistuse mõistmise ja vanglas veedetud aja läbi. 3
(5)- Eeltoodud vead ei ole aga kaasa toonud A. Borissenkovi alusetult vanglast vabastamata jätmist. Määrusest nähtub selgelt, et esimese astme kohus ei vabastanud süüdimõistetut vanistusest ennetähtaegselt, kuna hindas uute kuritegude toimepanemise riski vabastamiseks liialt suureks. Taoline ohuprognoos oleks tehtav ka juhul, kui jätta arvestamta A. Borissenkovi kehtetud karistused ning lähtuda sellest, et tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust.
- Kaalutlusviga, mis võiks anda aluse vaidlustatud määruse tühistada, maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole. Asjakohaselt ja selgelt on esimese astme kohus käsitlenud nii A. Borissenkovi positiivselt iseloomustavat andmestikku (käitumine vangistuses ning vabaduses elu- ja töökoha olemasolu) kui ka tema vabastamise vastu rääkivaid asjaolusid. Ka on kohus süüdimõistetu retsidiivsusriski hindamisel õigesti omistanud olulisema tähenduse neist viimastele, s.o leidnud, et A. Borissenkovi vabastamist ei võimalda kuriteo asjaolud ning tema eelneva elukäigu ja isiku kohta käiv teave. Kaitsja leiab, et kinnipeetava ohtlikkuse mõõtmisel on olulisem see, kuidas ta end vangistuses on ülal pidanud, ning vastupidine toimimisviis on vastuolus Riigikohtu seisukohaga. Kaitsja taoline arvamus ei ole õige. Riigikohtu kriminaalkolleegium on tõepoolest märkinud, et süüdimõistetu edasist õiguskuulekust saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (vt
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Kaitsja jätab aga tähelepanuta, et sama lahendi p-s 21 selgitab Riigikohus: “Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohtuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.”
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdimõistetu kuriteo asjaolud ning tema eelneva elukäigu ja isiku kohta käiv teave ei võimalda tema retsidiivsusriki hinnata ennetähtaegselt vabastamiseks piisavalt väikeseks.
- A. Borissenkov on narkokuritegusid pannud toime korduvalt. Niisiis on juba seetõttu alust karta, et süüdimõistetu jätkab vabaduses uimastikuritegudega. A. Borissenkov on varemgi vanglas olnud, ent jätkanud vabadusse pääsenuna kuritegude sooritamist. Seega pole varasemad vangistused A. Borissenkovi õiguskuulekale teele suunanud ja sellest lähtuvalt pole põhjust eeldada, et käesolev vangistus seda suudaks.
- Oluline on ka tähele panna, et nagu maakohus märkis, pani A. Borissenkov narkokuriteo toime kehvast majanduslikust olukorrast ja sõltuvusainete tarvitamisest tingituna. Kõnealused ohutegurid on tähelepandavad ka praeguselt. Kuigi süüdimõistetul on vabaduses töökoht ning isa on valmis poega materiaalselt toetama, ei saa välistada, et ta kuritegelikul teel lisa ei hakkaks teenima. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta töötas ka enne vangistust. Samuti sai A. Borissenkov ka toona arvestada nii abikaasa kui isa toetusega. Ka tuleb tähele panna, et kui süüdimõistetu hakkab vabaduses taas narkootikume tarvitama, siis tõenäoliselt neelab see, nagu varemgi, suure osa tema sissetulekust. Näiteks on A. Borissenkov öelnud, et nädalas võis ta narkootiliste ainete peale kulutada 500–700 eurot. Süüdimõistetu jätkamist narkootikumidevabalt paraku kindlalt eeldada ei saa ning seda vaatamata praeguse vangistuse ajal toimunud aktiivsele sekkumisele tema sõltuvuskäitumisse. Nimelt selgub, et A. Borissenkov on pikaaegne narkootikumide tarvitaja. Kirjaliku iseloomustuse kohaselt alustas ta juba 26-aastaselt. Põhilisteks narkootikumideks said fentanüül ja heroiin, kusjuures miinimumkoguseks oli 1 g fentanüüli päevas. Taolist tarvitamisajalugu arvestades näib tõenäoline, et süüdimõistetut tabab tagasilangus ja kordub varasem käitumismuster. Ennetähtaegse vabastamise korral rakendatav 4
(5)käitumiskontroll süüdimõistetu õiguskuulekuse tagamiseks kohtukolleegiumi hinnangul piisav ei oleks. Seda iseäranis juhul, kui A. Borissenkov hakkab taas narkootilisi aineid tarvitama.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- veebruari 2020 määruse muutmata ning A. Borissenkovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja palub määrata OÜ-le K. Kooga Advokaadibüroo määruskaebemenetluses A. Borissenkovile osutatud riigi õigusabi eest tasu 97 eurot 20 senti (sh käibemaks 16 eurot 20 senti). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 90 minutit. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu 97 eurot 20 senti kui määruskaebemenetluse kulu A. Borissenkovilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5
(5)