← Eesti

1-18-6927/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-6927 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. veebruari 2020 määrus Sergei Dõbko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Dõbko (ik 36510035715), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. veebruari 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Tartu Maakohtu 30.08.2018 otsusega tunnistati S. Dõbko süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu 17.01.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 10 kuu ja 16 päeva pikkuse vangistuse võrra. S. Dõbkole mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 16 päeva vangistust.
  5. Tartu Vangla esitas 12.12.2019 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Dõbko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
  6. Tartu Maakohtu 20.02.2020 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esmalt leidis maakohus, et täidetud on küll formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
  7. Maakohtu hinnangul on positiivne, et S. Dõbkol on vabanemise korral olemas kindel elukoht, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on kinnipidamiskohas läbinud kaks sotsiaalprogrammi. Samas on S. Dõbkot kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta viibib kinnipidamiskohas juba kaheksandat korda. S. Dõbko on toime pannud väga eriliigilisi kuritegusid, mis viitab juurdunud pikaajalistele kuritegelikele käitumismallidele, millest vabanemine nõuab endaga põhjalikku tööd. Eeltoodut aga asja materjalidest S. Dõbko puhul ei ilmne.
  8. Vabanemise korral puudub S. Dõbkol kindel töökoht. Ka enne vangistust oli S. Dõbko pikalt töötu, teenides juhutöödel. S. Dõbko rahaliste võlgnevuste kogusumma üle 9000 euro, mis koosmõjus kindla töökoha puudumisega viitab sellele, et S. Dõbko võib vabaduses jätkata varasemate eluviisidega, mis tõid teda ka kinnipidamiskohta.
  9. Ebaõnnestunud on ka S. Dõbko varasemad kriminaalhooldused, ka viimane kuritegu on toime pandud katseajal. Samuti ei ole arusaadav, kuidas ja mil viisil kavatseb S. Dõbko vabaduses enda alkoholisõltuvusega tegeleda. Ilmselgelt on S. Dõbko puhul tegemist alkoholisõltlasega, kuna kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtub, et S. Dõbko ei soovi alkoholiga täielikult lõpparvet teha, kuid soovib seda piirata tasemeni, mis tema elu ei segaks. Seega on alkohol S. Dõbko jaoks peamiseks õigusrikkumiste katalüsaatoriks ja ilma spetsialistide ning pideva ravi ja absoluutse nulltolerantsita ei ole kinnipeetaval võimalik õigusrikkumistest hoiduda. Senini on S. Dõbko kõik senised lubadused jäänud paljasõnaliseks.
  10. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et S. Dõbkol tuleb karistuse kandmist jätkata, kuna tema puhul on uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt kõrge. Maakohus ei ole veendunud, et S. Dõbko käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine on piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
  11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Dõbko, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  12. Maakohtu määruse põhjendused on üldsõnalised ja ei ole seotud konkreetsete asjaoludega. Samuti ei ole maakohtu põhjendused korrektsed ka pidades silmas kehtivat materiaalõigust, s.o maakohtu määruse põhjendused ei ole veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Maakohus ei ole veendunud, et S. Dõbko poolt kantud karistus on täitnud oma eesmärgi ja et ta oleks suuteline vabaduses kuritegude toimepanemisest hoiduma. Eeltoodu on aga vastuolus seadusandja tahtega, kuna kantud karistuse pikkust ei saa isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta (vt RKKKm nr 1-09-14101, p 20).
  13. Maakohus märkis, et S. Dõbko on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid analüüs piirdus üksnes tema varasema elukäigu ja toime pandud kuritegude välja toomisega. Kuigi korduvad kuriteod seavad kahtluse alla S. Dõbko õiguskuulekuse, ei ole maakohus põhjendanud, miks toodu annab alust arvata, et tema käitumine ja suhtumine ei ole muutunud. S. Dõbko on seisukohal, et maakohus on keskendunud vaid kuritegude korduvale toime panemisele ja nende raskusele, jättes arvesse võtmata viimase käitumise kinnipidamiskohas.
  14. Ühtlasi ei ole maakohus võtnud arvesse, kuidas aitaks S. Dõbko õiguskuulekusele kaasa tema allutamine kriminaalhooldusele ja vastavate kohustuste määramine. Kuigi S. Dõbko on kuritegusid toime pannud ka alkoholijoobes, on ta väljendanud soovi alkoholitarvitamisest 2 loobuda, samuti oleks vangla hinnangul otstarbekas S. Dõbko suhtes kohaldada KarS § 75 lg 2 p-s 2 toodut. Ringkonnakohtu järeldused
  15. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Dõbkot vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
  16. Nimelt on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad. Maakohus ei ole eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on vastupidiselt määruskaebuses toodule arusaadavalt põhjendanud, miks S. Dõbko tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta. Sellest tulenevalt ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja S. Dõbko ennetähtaegseks vabastamiseks.
  17. On õige, et S. Dõbko iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka mõningaid positiivseid asjaolusid – kinnipidamiskohas on ta täitnud temale koostatud individuaalset täitmiskava, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja isik omab vabanemise korral kindlat elukohta. Samas ei kaalu eeltoodu siiski üle S. Dõbkost lähtuvat äärmiselt suurt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Karistusregistri andmetel omab S. Dõbko kolme kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas kaheksandat korda. Seega saab öelda, et vangistus karistusliigina ei ole S. Dõbko puhul midagi sellist, mis ilmtingimata mõjutaks viimase hoiakuid positiivses suunas, arvestades, kui mitmeid kordi ta juba vangistust kandnud on. Ka kuriteod, mida S. Dõbko on toime pannud, on eriliigilised – peamiselt on S. Dõbkot karistatud vägivallaga seotud kuritegude toime panemise eest. Sellest tingituna tuleb aga tema võimalikku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist põhjalikumalt kaaluda, kuna isikult võib vabaduses n-ö vanade harjumuste juurde naastes oodata raskete, vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist.
  18. Samuti nähtub asja materjalidest sedagi, et S. Dõbko on kõik kuriteo toime pannud alkoholijoobes. S. Dõbko küll enda sõnul mõistab alkoholitarvitamisest tingitud probleeme, kuid ei ole siiski sellest hoolimata astunud samme selleks, et oma elustiili muuta. Samuti ei soovigi S. Dõbko täielikult alkoholist loobuda, vaid üksnes piirata tarvitamist sellisele tasemele, mis tema igapäevaelu ei segaks. Eeltoodu on aga kriminaalkolleegiumi hinnangul äärmiselt suur ohumärk, sest ka väiksemgi alkoholitarvitamine võib S. Dõbko viia seisu, kus ta kaotab enese üle igasuguse kontrolli, mis võib aga päädida uute, eelkõige vägivallakuritegude toimepanemisega. Arvestades eeltoodut, puudub seega S. Dõbkol suure tõenäosusega ka tegelikkuses sisemine motivatsioon ja tahe alkoholist ning seeläbi enda võimalikust kuritegelikust käitumisest loobuda.
  19. Kokkuvõtvalt viitab S. Dõbko varasem elukäik, et kriminaalhooldusele allutamisest ja seeläbi määratavatest kohustustest ei oleks midagi sellist, mis aitaksid täie kindlusega tagada tema õiguskuulekust, mistõttu tuleb S. Dõbko jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  20. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20.02.2020 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkiri) (allkiri) (allkiri) Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.