KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-263 Haldusasi Menetlusosalised esindajad Menetlustoiming ja OÜ Ele

§ 152

lg 1 p 4 viimase alternatiivi alusel ning palus jätta menetluskulud summas 1255,50 eurot TTJA kanda. Kaebaja ei esitanud tuvastamisnõuet

§ 152lg 2 alusel.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 7.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lõige 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152lg 2).

Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada sunniraha ettekirjutuse ammendumise tõttu, mille tingis TTJA poolt 10.02.2020 tehtud lammutusettekirjutus, millega tunnistati kehtetuks 10.09.2019 ettekirjutus, mille täitmiseks sunniraha ettekirjutus tehti. Sellest tulenevalt ei saa sunniraha ettekirjutuse tühistamisnõuet menetleda. Kuna kaebaja ei soovinud tuvastamisnõuet esitada, siis ei ole võimalik asja menetlusega jätkata.

§ 152

lg 1 p-s 4 sätestatud alternatiive ei esine, kuna TTJA ei ole tunnistanud kehtetuks sunniraha ettekirjutust. Kaebaja viide lõpetamise alusena

§ 152lg 1 p 4 viimasele alternatiivile jääb kohtule arusaamatuks.

Kohus leiab, et tegemist on erandliku olukorraga, millele seadusandja ei ole otsest lahendust välja pakkunud. Lahenduseks saab olla menetluse lõpetamine

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Reeglina eeldab

§ 152

lg 1 p 4 haldusorgani aktiivset tegevust – haldusakti kehtetuks tunnistamist, haldusakti andmist või toimingu tegemist. Käesoleval juhul sellist olukorda konkreetse vaidlustatud haldusakti osas ei esine. Haldusakt on ammendunud sõltumata haldusorgani tegevusest seoses vaidlusaluse ettekirjutusega. Samas ei oleks haldusakti ammendumine iseenesest kaasa toonud menetluse lõpetamist, kui kaebaja oleks soovinud jätkata menetlust tuvastamisnõudes. Seega on menetluse lõpetamine

§ 152lg 1 p 4 alusel vahetult tingitud kaebaja menetluslikest valikutest.

Kaebaja on oma menetlustaktikas vaba. Ühe alusena väljendub see otseselt

§ 152

lg 2 sõnastuses: Kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 2 Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja menetlustaktika valikust tuletada, et menetluse lõpetamine

§ 152lg 1 p 4 alusel ei ole õige.

Tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-44-14, p-st 12 tuleb sellises olukorras leida lõpetamise alus, mis on olukorra lahendamiseks kõige sobivam. Seetõttu leiab kohus, et menetluse lõpetamise aluseks tuleb analoogia korras lugeda

§ 152lg 1 p 4.

Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata

§ 152lg 1 p 4 ja § 152 lg 3 alusel.

Menetluskulud 8.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

1. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1255,50 eurot (sh käibemaks 20%) vastavalt menetluskulude nimekirjale.
2. TTJA esitas 10.03.2020 seisukoha, milles väljendab nõusolekut menetluse lõpetamisega, kuid palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd puudub alus kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks TTJA-lt. Kaebaja loobus kohtus sunniraha aluseks oleva ettekirjutuse 16-2/191095-183 tühistamise nõudest. Õiguspärase ettekirjutuse alusel sunniraha määramine oli õigustatud.
3. Tulenevalt asjaolust, et kohus lõpetas menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel erandkorras, ei saa kohtu hinnangul menetluskulude jagamisel otsesõnu lähtuda

§ 108

lg 6 mõttest, mis lähtub haldusorgani tegevuse õigusvastasusest, millisel juhul tuleks menetluskulud haldusorganilt välja mõista. Haldusorgani tegevuse õigusvastasust ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud ega haldusorgan tunnistanud. 12. Menetluse lõpetamiseni viis sunniraha nõude aluseks olnud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine seoses järelevalve menetluses lõpplahendi tegemisega. Järelevalvemenetluse lõppemise tingisid nii kaebaja kui TTJA poolsed erinevad tegevused. Võttes arvesse menetluse lõpetamise erandlikke asjaolusid, ei ole kohtu arvates põhjendatud kaebaja menetluskulude täielikult TTJA-lt välja mõistmata jätmine. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb lisaks

§ 108

lg 6 kohtul menetluskulude jagamisel lähtuda analoogia korras ka

§ 108lg-s 11 väljendatud menetluskulude õiglase jaotamise põhimõttest.

Kohus leiab, et käesoleval juhul, kus käesoleva asja menetlusel puudub edaspidine sisuline eesmärk, on õiglane, kui kohus mõistab algatatud kohtuasja mahukust, keerukust ja perspektiivikust ning põhjendatud õigusabikulusid arvesse võttes vastustajalt välja kaebaja menetluskulud 1/2 suuruses mahus ehk 627,75 eurot (1255,50:2). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3