← Eesti

2-19-111721/19

Obsah (4)§ 619§ 627§ 111§ 113

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11

§ 619

). Vaidlust ei ole, et kostja dokumendid seoses üürivaidlusega edastati teisest advokaadibüroost hagejale

  1. jaanuaril 2019 ja et pooled arutasid telefoni teel edasisi toiminguid. Hageja seletuse järgi soovis kostja, et hageja analüüsiks kostja kui üürniku õiguslikku olukorda ja koostaks kirja kostja üürileandja omanikule JS-le. Hageja
  2. jaanuari
  3. a e-kirjaga on tõendatud, et hageja teavitas kostjat kohalduvast tunnitasust, tehtud töö mahust ja üürileandja omanikule kirja koostamise tasust.
  4. jaanuaril 2019 edastas hageja kostjale üürileandja omanikule koostatud kirja projekti. Kostja möönis kohtuistungil, et ta soovis selle kirja koostamist ja et isiku nime, kellele kiri koostada, sai advokaat tema käest. Maakohtu hinnangul ei tõendanud kostja, et soovis hagejalt koheselt hagi koostamist. Kostja ei ole hageja
  5. jaanuari
  6. a e-kirjale vastanud ega teavitanud, et tema tahe ei olnud materjalide analüüs ega kirja projekti koostamine, vaid käsundi sisu oli üksnes hagi koostamine. Samuti ei ole kostja hagejat teavitanud, et on väidetavalt selle teenuse saanud teiselt advokaadibüroolt. Kostja sellekohased suulised vastuväited hagejale on tõendamata (TsMS § 230 lg 1). Maakohtu arvates ei olnud kostjal põhjust eeldada, et hageja osutab kutsetegevuse raames õigusteenust tasuta (

§ 627lg-d 1 ja 2, Adv

S § 40 lg 1). Mh pidi kostja arvestama, et advokaat peab õigusteenuse osutamiseks tema käsutusse antud dokumendid läbi töötama ja andma neile õigusliku hinnangu. Advokaat ei saa lähtuda teise advokaadibüroo analüüsist. Samas leidis maakohus, et tasus kokkuleppimine ei ole tõendamist leidnud. Maakohus lähtus

§ 627

lg-st 2, mille kohaselt tuleb kostjal tasuda hagejale osutatud käsundi täitmise eest mõistlik tasu. Tasu maksmisest keeldumiseks alust ei ole (

§ 111lg-d 1 ja 3).

Hageja tasu on mõistlik ja põhjendatud, kuna üldiselt teadaolevalt jääb tunnitasu 70,60 (lisandub käibemaks) oluliselt alla vandeadvokaatide tunnitasule, mis on Tallinnas keskmiselt 150–200 eurot. Hagejal kulus käsundi täitmiseks 8,5 tundi. Asjaolu, et kostja hiljem soovis ka hagi koostamist ja hagejal seda koostada võimalik ei olnud, ei saa olla aluseks hageja tehtud töö eest tasumata jätmiseks. Samuti ei saa tasu maksmisest keeldumise aluseks olla asjaolu, et hageja tehtud töö ei andnud kostjale nn lisaväärtust. Advokaat ei saa tagada kliendile kindla tulemuse saavutamist. Kostja sai hageja arve kätte ja vaidlustas selle alles maksekäsu kiirmenetluses. Põhinõudelt kuulus väljamõistmisele viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja uue dokumentaalse tõendi (LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i ja Adair OÜ vahel
  2. jaanuaril 2019 sõlmitud kliendilepingu). Apellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas maakohus valesti, et poolte vahel sõlmiti käsundusleping kostja üürivaidlusega seonduvate materjalide läbitöötamiseks ja üürileandja omanikule kirja koostamiseks. Kostja ei ole andud hagejale käsundit materjalide 3

(5)läbitöötamiseks. Pooled ei leppinud kokku teenuse tingimustes. Kostja üürivaidlusega seoses edastati materjalid hagejale
  1. jaanuaril 2019 teisest advokaadibüroost. Hageja teavitas kostjat tunnitasust, tehtud töö mahust ja üürileandjale kirja koostamise tasust
  2. jaanuaril
  3. Seega enne teavitamist oli hageja väidetavalt kulutanud materjalide läbitöötamisele aega 4,5 tundi. Seejuures oli hagejale edastatud teisest advokaadibüroost materjalid, et viimane hindaks, kas ta on valmis kostjat selles vaidluses esindama. Mitte ükski tõend ei kinnita kostja poolt üürileandja omanikule kirja koostamiseks nõusoleku andmist. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kostja möönis kohtuistungil, et soovis viidatud kirja koostamist. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited, et hageja keeldus põhjendamatult teenuse osutamisest. Üürileandja tõstis kostja
  4. a detsembris omavoliliselt üüripinnalt välja. Seega oli kostjal vaja eelkõige nõustamist ja esindust suhetes üürileandjaga. Üürileandja omanikule kirja koostamine oli n-ö kõrvalteema. Hageja teavitas kostjat alles
  5. jaanuaril 2019 (s.o peale materjalide läbitöötamist ja kirja projekti koostamist), et ta läheb puhkusele ning ta ei saa seetõttu kostjat edaspidi enam esindada. Istungil selgitas hageja, et keeldus edasisest nõustamisest, kuna tema töögraafik ei võimaldanud seda. Advokaat ei tohi võtta ülesannet vastu, kui tema töökoormus seda ei võimalda. Seega rikkus hageja kutse-eetikat (advokatuuri eetikakoodeks § 12 lg 4). Kostjale ei ole hageja töö andnud mingit lisaväärtust, kuna hageja ei olnud valmis kostjat vaidluses üürileandjaga esindama. Kostja pidi selleks sõlmima lepingu LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-iga. Kostja keeldus õigustatult arve tasumisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda
  7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-is sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 720 eurot, millele lisandus hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja sellele järgneva aasta eest arvestatav viivis TsMS § 133 tähenduses kokku 77,95 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue 2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
  8. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtupraktikas on leitud, et eeltoodust hoolimata peab ringkonnakohus võtma apellatsioonkaebuse menetlusse, kui menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude jaotust ja täidetud on TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldus ehk vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (vt Riigikohtu
  9. aprilli
  10. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p-d 17 ja 18). Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korra ja tähtaja, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Maakohtu kindlaksmääratud ja kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa ei ületa 200 eurot.
  11. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Kostja sisuliselt kordab oma varasemas menetluses esitatud väiteid, selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust küljest. Maakohus on kostja õiguslikku tähtsust omavaid väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et poolte vahel sõlmiti käsundusleping 4
(5)õigusteenuse osutamiseks, mille sisuks oli nõustamine ja kirja koostamine. Mh hindas maakohus kostja väidet, et kostja soovis koheselt hagi koostamist, ning leidis, et selline kostja väide on tõendamata. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja väide, et hageja keeldus põhjendamatult teenuse osutamisest. Maakohus tegi kostja kohtuistungil antud selgitusest koosmõjus asjas esitatud tõenditega põhjendatult järelduse, et hageja täitis käsundist tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei saanud eeldada, et hageja osutab talle advokaadi kutsetegevusena õigusteenust tasuta (AdvS § 40 lg 1,

§ 627lg-d 1 ja 2).

Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid.

  1. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi.
  2. Kohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
  3. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Vahur-Peeter Liin, Vallo Kariler 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.