← Eesti

2-19-15927/17

Obsah (6)§ 271§ 11§ 197§ 198§ 186§ 84

Tsiviilasi nr 2-19-15927 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-19-15927 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 04.03.2020, Narva kohtumaja kantselei kaudu Men

§ 271

kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 11

lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seadus ei sätesta äriruumi üürilepingu osas kohustuslikku vorminõuet, seega on kohus seisukohal, et kirjaliku üürilepingu puudumine tähendaks automaatselt üürisuhte puudumist. Hageja on oma seisukohtades väitnud, et hageja ei tegutsenud XXX ruumides, kuid ei ole samas tõendanud, et hageja 6

(8)Tsiviilasi nr 2-19-15927 oleks tegutsenud kuskil mujal. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et hageja on oma kodulehel oma tegevuskohana nimetanud XXX (dtl 110). Lisaks on nimetatud aadress kajastatud ka hageja enda esitatud väljavõttes avalikust internetilehest teatmik.ee (dtl 74). Kostja on esitanud hageja endise töötaja kinnituse, et tema töö tegemise asukohaks oli XXX (dtl 114 – 115). Hageja on oma seisukohtades küll tõstatanud mitmeid küsimusi, kuid samas ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber kostja väited ja tõendid. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab hagimenetluses kumbki poolt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleval juhul loeb kohus kostja esitatud tõendite pinnalt tõendatuks, et hageja ja kostja vahel oli üürileping ning kostjal on hageja vastu üürinõue.
  1. Üürinõude suuruse osas on pooled pidanud läbirääkimisi. 28.10.2019 nõudes on kostja nõudnud 57 855 euro tasumist (dtl 51). Arvestuse aluseks on olnud ühe kuu üürisumma 1015 eurot. Hageja on nimetatud nõudele vastu vaielnud ning asunud seisukohale, et üüri suurus on 910 eurot kuus (01.11.2019 kirja tõlge dtl 58). Kostja on olnud üüri suuruse vähendamisega nõus (01.11.2019 vastuse tõlge dtl 59). Kostja on hagejale esitanud 22.11.2019 üüriarve summas 46 485 eurot (dtl 63) ning on esitanud 25.11.2019 tasaarvestamise avalduse (dtl 65). Hageja on tasaarvestamise avalduse dokumendis kinnitanud oma võlgnevuse suurust kostja ees, seega on hageja olnud nõus üüri suurusega ning kostja nõudega. Hageja on käesoleva menetluse kestel viidanud asjaolule, et üürinõuet ei ole kajastatud hageja raamatupidamises ning samuti ei ole varasemalt esitatud üüriarveid, asjaolud mis hageja hinnangul peaksid tõendama üürisuhte puudumist. Kohus on seisukohal, et raamatupidamislikud möödalaskmised ei saa siiski olla tõenduseks õigussuhte puudumise kohta. Kahtlemata on kostja ja hageja vahelised õigussuhted halvasti dokumenteeritud, kuid sellest hoolimata on kohtule esitatud tõendite pinnalt tuvastatud nii üürisuhte olemasolu kui ka kostja üürinõue. Hageja esindaja on nimetatud asjaolusid ka ise kinnitanud. Kohus on menetluse kestel hagejale selgitanud (dtl 85), et juhul, kui hageja soovib ümber lükata juhatuse liikme poolt kinnitatud asjaolusid, siis on selles osas vajalik esitada tõendid. Käesoleval juhul on hageja küll esitanud väiteid, kuid ei ole nende kinnituseks esitanud omapoolseid tõendeid. Seega asub kohus seisukohale, et kostjal oli hageja vastu üürinõue summas 46 485 eurot (dtl 65).
  2. Kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse ning hageja esindaja on kinnitanud tasaarvestuse avalduse kättesaamist ning võla suurust (dtl 65).

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama sätte lõike 2 kohaselt lõppevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

§ 198

esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

§ 186p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-6011 28.11.2011 tehtud otsuse punktis 28 selgitanud, et

§ 197

lg 1 järgi peab sissenõutav olema nn aktiivnõue, st tasaarvestava poole nõue teise poole vastu. Teise poole nõue tasaarvestava poole vastu, mida soovitakse tasaarvestusega lõpetada (nn passiivnõue) viidatud sätte järgi sissenõutav olema ei pea, oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita. Kohustuse võib aga

§ 84lg 1 järgi 7

(8)Tsiviilasi nr 2-19-15927 üldjuhul alati täita ka enne täitmise tähtpäeva, st võlausaldaja võib sellest keelduda üksnes õigustatud huvi olemasolul. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06 28.11.2006 tehtud otsuse punktis 16 selgitanud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi. Kolleegium on viidanud Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-50-04 23.04.2004 tehtud otsuse punktile 20, milles on selgitatud, et kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Kostja nõue hageja vastu oli sissenõutav, kostja oli selle esitanud 28.10.2019, pooled olid selles osas läbirääkimisi pidanud ning 01.11.2019 kokkuleppele jõudnud. Kostjal oli vastavalt

§ 84

lg 1 õigus oma laenukohustus varasemalt täita ning hageja ei ole ka selles osas vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus, et kostja tasaarvestas osa oma üürinõudest hageja laenunõudega ning hageja nõue lõppes tasaarvestuse tulemusena, mille tõttu tuleb hageja hagi jätta rahuldamata.

  1. Hageja poolt 22.01.2020 esitatud võõrkeelsed dokumendid (dtl 93 – 105) jätab kohus tähelepanuta, kuna hageja ei esitanud tähtajaks (dtl 120) nimetatud dokumentide tõlkeid. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
  2. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUD
  3. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
  4. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
  5. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.