MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud, mis jäeti
Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 28.08.2019.a, kahtlustatavana kinnipidamine: 26.08.– 28.08.2019.a. süüdistuses
lg 2 p 7, 9 järgi TARMO TANDER, isikukood: 37702190312; elukoht: xxxx; viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); kodakondsus: Eesti Vabariik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: xxxx; kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati: 23.07.2019.a Harju Maakohtu otsusega
MS § 238 lg 2 alusel ja
lg 1 järgi vangistusega 28 päeva, kandmise algusega 21.07.2019.a, vabanes 16.08.2019.a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: vahistamine alates 09.10.2019.a; kahtlustatavana kinnipidamine: 26.08.–28.08., 30.09.– 01.10., 07.10.–08.10.2019.a. süüdistuses
Süüdi tunnistada Alexandre Ioukhno
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Alexandre Ioukhno karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.08.-28.08.2019, s.o 3 (kolm) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 4.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 13.06.2019.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 (ühe) aasta 4 (nelja) kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. 5.
lg 1, 3 alusel asendada Alexandre Ioukhnole mõistetud karistus, 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 717 (seitsesada seitseteist) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada Alexandre Ioukhnot täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2, 21, 5 ja 8 alusel on Alexandre Ioukhno kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (v.a arsti ettekirjutusel); - läbima katseaja vältel narkosõltuvusest vabanemisele suunatud raviprogrammi (sealhulgas mitte katkestama senist metadooni asendusravi); - osalema sotsiaalprogrammis.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Tarmo Tanderi karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 12.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.08.–28.08.; 30.09.– 01.10.2019.a, s.o 5 (viis) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 (seitse) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 07.10.2019.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 07.10.2019.a.
Alexandre Ioukhno isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt ja keda karistati süstemaatiliste varguse eest viimati 13.06.2019 Harju Maakohtu otsusega, uuesti 18.08.2019 kella 12.59 paiku Tallinnas Sütiste tee 28 asuvas Maxima Eesti OÜ Maxima kaupluse müügisaalis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis koos V Pga (P) 6 pudelit viina Russian Standard 40% 1L väärtusega 19,99 eurot/pdl, kokku väärtusega 119,94 eurot ning 1 pudeli konjakit Hennessy VS 40% 350 ml väärtusega 19,99 eurot, millega möödus kassarivist, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kaup kauplusele tagastamata, kahju kokku summas 139,93 eurot. Samuti tema 22.08.2019 kella 08.04 ajal Tallinnas Sõpruse pst 174/176 asuvas Rimi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 7 tk šokolaadi Linda, maksumusega 3,95 eurot tk, kokku summas 27,65 eurot; 8 tk tume šokolaadi, maksumusega 3,95 eurot tk, kokku summas 31,60 eurot; 8 tk tume šokolaadi mandlidega, maksumusega 3,95 eurot tk, kokku summas 31,60 eurot; 11 tk šokolaadi pähtlidega, maksumusega 3,95 eurot tk, kokku summas 43,45 eurot; kokku kaupa väärtuses 134,30 eurot. Samuti tema 23.08.2019 kella 12.28 ajal Tallinnas Ehitajate tee 107 asuvas Rimi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 31 tk šokolaadi Suur Tõll, maksumusega 3,95 eurot tk, kokku summas 122,45 eurot; 22 tk šokolaadi Kalev, maksumusega 3,95 eurot tk, summas 86,90 eurot; kokku kaupa väärtuses 209,35 eurot. Samuti tema 26.08.2019 kella 13.25 ajal Tallinnas Sütiste tee 28 asuvas Maxima kaupluse müügisaalis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis koos 5 Tarmo Tanderiga Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa väärtuses 110,43 eurot, nimelt: 2 pudelit viina Russkii Styandart, maksumusega 13,99 eurot tk, kokku summas 27,98 eurot; 5 pudelit Whiskey Jameson, maksumusega 16,49 eurot tk, kokku summas 82,45 eurot, mille eest jättis tahtlikult kassas tasumata, kuid peale turvaväravatest möödumist peeti ta kinni turvatöötaja poolt. Seega pani Alexandre Ioukhno toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Tarmo Tander tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi kõikides episoodides ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta kahetseb tehtut. Hagi võtab omaks. Ta selgitas täiendavalt, et tal on sissetulek töövõimetuspensioni näol. Vargused pani toime põhjusel, et tal on alkoholiga probleeme, narkootikume ei tarvita, käib metadooniravil. Ta ei soovi vangistust kanda, palub tingimuslikku vabastamist ning on seisukohal, et ta võib asuda tööle. Menetluskulud palub ajatada. Tarmo Tanderi kaitsja leidis, et isikule inkrimineeritavad teod on tõendatud, õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatav on tõepoolest varasemalt korduvalt karistatud. Samas leiab kaitsja, et prokuröri poolt küsitud karistus on liiga range. Arvestada tuleks, et neljast episoodist kolm jäid katsestaadiumisse, süüdistatav tunnistab süüd, tema ütlused on usaldusväärsed ja ta on hagi omaks võtnud ja osaliselt on hagi hüvitatud. Kaitsja palub menetluskulud ajatada ja osaliselt riigi kanda jätta. Süüdistatav Alexandre Ioukhno tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi kõikides episoodides ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta kahetseb tehtut. Hagid võtab omaks. Selgitab, et on asunud ravile ja otsib tööd. Palub vangistuse asendamist üldkasuliku töö või rahatrahviga. Menetluskulud palub ajatada. Süüdistatav Alexandre Ioukhno on kaitsjast loobunud. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leidis, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokurör leidis kokkuvõtvalt, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatavate isikut, karistusregistrit ja kuriteoepisoode arvestades, samuti nende majanduslikku olukorda silmas pidades, ei tule kõne alla. Mõlemat süüdistatavat süüdistatakse neljas kuriteoepisoodis. Prokurör leidis, et vaatamata selle, et süüdistatav A. Ioukhno suhtes oli viimane kohtuotsus tehtud 13. juunil 2019 ning kuriteod on ta vahetult pärast seda toime pannud, tuleb siiski arvestada, et isik on omaalgatuslikult lõpetanud kuritegude toimepanemise, asunud ravile ning ennast arvele võtnud Töötukassas, seetõttu ei ole tema suhtes vangistuse reaalne ärakandmine vältimatult veel vajalik. Eeltoodu alusel palub prokurör süüdistatava Alexandre Ioukhno süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, järgi jääb 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel mõista liitkaristus ja varasema kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus oli 1 aasta ja 4 kuud. Süüdistatav oli kohtueelses menetluses kinnipeetud 26.-28 augustini, s.o 3 päeva ja
lg 1 alusel lugeda see ärakantuks ja ärakandmata osa kokku 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva palub prokurör kohtul asendada üldkasuliku töö ga
Katseaeg võib olla 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal süüdistatav allutada 6 käitumiskontrolle
lg 1 p 1-6 järgi, samuti palub täiendavalt panna kohustused Üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid v.a. arsti ettekirjutusel, kohustada teda jätkama metadooniravi, s.o
8 järgi osalema sotsiaalprogrammis. Samuti toetab prokurör hagisid, mis süüdistatav on omaks võtnud ja leiab, et need summad tuleb süüdistatavalt välja mõista ning samuti tuleb välja mõista ka menetluskulud. Süüdistatav Tarmo Tanderi osas leiab prokurör, et isikul tuleb ära kanda reaalne vangistus. Nimelt jõudis süüdistatav vabaduses viibida ühe päeva. Tema poolt toimepandud teod jäid turvameeste sekkumise tõttu lõpule viimata. 7. oktoobril peeti ta kinni, misjärel paar päeva hiljem maakohtu poolt vahistati. Ta ei ole ilmutanud prokuröri silmis mingeid märke oma eluviisi muutustest, tal on 5 kehtivat kriminaalkaristust, 10 kehtivat väärteokaristust, enamasti tegemist varavastaste süütegude episoodidega. Seetõttu prokurör palub Tarmo Tander süüdi tunnistada
lg 2 p 7,9 järgi ja mõista talle karistuseks reaalne vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Lühimenetluse sätete järgi mõistetavat põhikaristust vähendada 1/3 võrra, järgi jääb 1 aasta vangistust, millest lugeda ärakantuks kohtueelses menetluses kinnipidamised enne 07.10.2019.a, mis kokku on 5 kalendripäeva. Karistuse kandmise algusajaks lugeda 7. oktoober 2019.a. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Tarmo Tanderi ja Alexandre Ioukhno tegevused on õigesti kvalifitseeritud ning nende süü
lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on täielikult kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud alljärgnevaga: 18.08.2019 Sütiste tee 28 Maxima kaupluse varguse episoodis (Alexandre Ioukhno koos V Pga): Maxima Eesti OÜ avaldus /II kd tl 99/,millisest nähtuvalt 18.08.2019 kella 12.59 paiku aadressil Sütiste tee 28 asuva Maxima kauplusest varastati viin Russian standard 40% 1L, kokku 6 pudelit koguväärtusega 119.94 eurot ning konjak Hennessy VS 40% 350 ml väärtusega 19.99, kaupa kokku summas 139,93 eurot. Samuti asitõendi vaatlusprotokolliga /II kd tl 110-119/, millest tõendusliku tähtsusega on kolmas lõik, st vaadeldud videosalvestis kuupäevaga 18.08.2019 kellaajaga 12:58, kui müügisaali (Sütiste tee 28, Tallinn) sisenevad selgelt äratuntav (kohtu märkus) Alexandre Ioukhno ja V P (uurija märkus), kes liiguvad koos alkoholi osakonda. Seal paneb A.Ioukhno ostukorvi maha ja V.Ponjatovski paneb kilekoti ostukorvi; kell 12:59:06 võtab A.Ioukhno alkoholiosakonnas riiulilt kaks pudelit alkoholi ja paneb need ostukorvis olevasse kilekotti. Samal ajal võtab V.P kaks alkoholipudelit ja paneb need ostukorvis olevasse kilekotti (fotod nr 11-13); kell 12:59:18 võtab A.Ioukhno kaks alkoholipudelit ja paneb need ostukorvis olevasse kilekotti. Samal ajal võtab V.P ühe pudeli ja paneb pükstesse, olles seljaga kaamera poole (fotod nr 14-15). Kell 12:59:52 läbivad müügisaali kauba eest tasumata (foto 16). Kaup asub V.Ponjatovski käes olevas kilekotis ja pükste taskus. Videosalvestusel nähtut kinnitab täiel määral tunnistaja T K, kelle ütlused riimuvad salvestiselt nähtuga täielikult /II kd tl 120-124/. Nimelt tegi tema videoanalüüsi ja avastas selliselt toimepandud varguse. Süüdistatav A.Ioukhno /II kd tl 126129/ tunnistab 18.08.2019 varguse toimepanemist süüdistuses esitatud viisil. Kahtlustatav V P ütlustest /II kd tl 130-136/ nähtuvalt V.P tunnistab koos A.Ioukhno’ga 18.08.2019 varguse toimepanemist, kinnitades, et panid varguse toime koos tema initsiatiivil. V.Ponjatovski käesolevas asjas kohtu alla antud ei ole. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et A.Ioukhno koos V.P märgitud varguse toime pani. Seega tegutses A.Ioukhno
7 18.08.2019 Rataskaevu 2 xxxx OÜ kaupluse varguse episoodis (Tarmo Tander koos A Kga): OÜ xxxx juhatuse liikme L S avaldus /I kd tl 107-108/, milline tõendab, et 18.08.2019 kella 21.55 paiku xxxx asuva OÜ xxxx kauplusest varastasid kaks meesterahvast OÜ-le xxxx kuuluvat alkoholi, nimelt 12 purki Saku Kulda, maksumusega 16,20; 6 pudelit õlut Aleksander maksumusega 7.50, 12 tk õlut Saku Originaal maksumusega 16.80, kaupa kokku summas 40,50 eurot. Varguse toimepanemist kinnitavad kannatanu OÜ xxxx juhatuse liikme L S ütlused /I kd tl 111-112/, mis tõendavad, et salvestiste kontrolli tulemusena on selgunud, et 18.08.2019 paiku xxxx asuvast xxxx OÜ-le kuuluvast kauplusest varastas A K koos teadmata isikuga alkoholi. A.Källe hüvitas tekitatud kahjust 7.50 eurot. Nimetatud ütlusi kinnitab ka videosalvestiselt nähtav. Asitõendi videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga /I kd tl 115-118/, milles on vaadeldud xxxx asuva OÜ xxxx kaupluse turvakaamerate 18.08.2019 videosalvestist, tõendab, kuidas kauplusesse sisenevad selgelt äratuntav Tarmo Tander (kohtu märkus) ja A Kle sarnanev meesterahvas(uurija märkus), kes suunduvad alkoholiosakonda, kus T. Tander lükkas kõrvale alkoholiriiulile ligipääsu takistava sirmi ja võtab 21:55 riiulilt kohvri Saku Kulda ja kohvri Saku Originaali, Källe võtab riiulilt 6 pakki Aleksandri pudeleid ja mehed lahkuvad seejärel koos kauplusest kauba eest maksmata. Nimetatut kinnitavad ka A K kahtlustatavana antud ütlused /I kd tl 122-123/, mis tõendavad, et tema koos Tarmo Tanderiga varastas 18.08.2019 xxxx asuvast kauplusest süüdistuses märgitud alkoholi. Samuti on süüdistatav Tarmo Tander andnud ütlused /I kd tl 135-136/, milles tunnistab õllede vargust koos kellegagi ja kinnitab, et tarbis need ise ära. A Kt käesolevas asjas kohtu alla antud ei ole. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et T.Tander koos A.Källega märgitud varguse toime pani. Seega tegutses T.Tander
22.08.2019 Sõpruse pst 174/176 Rimi kaupluse avaliku varguse episoodis (Alexandre Ioukhno): Rimi Eesti Food AS avaldus /II kd tl 83/ tõendab, et 22.08.2019 kella 08:02 paiku Rimi kaupluses A.Ioukhno varastas šokolaade (Kalev Linda 7 tk, 8 tk suur tume, 8 tk mandlitega Leig., 11 tk piimašokolaad) kokku summas 134,30 eurot ja lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Nimetatud kinnitab õiend fotodega / II kd tl 86-88/, milline on videosalvestuse kirjeldus 22.08.2019 kaupluses toimunust ja millest nähtub, et Alexandre Ioukhnona äratuntav mees võtab müügisaalis riiulilt 4 korda kaupa, kükitab, paneb kauba kilekotti, mis on punast värvi ostukorvis ja lahkub maksmata kassadest mööda. Tunnistaja V V T ütlused tõendavad, et A.Ioukhno väljus täiskilekotiga müügisaalist suletud kassa kaudu kauba eest maksmata. Süüdistatav A.Ioukhno oma ütlustes /II kd tl 94-96/ tunnistab šokolaadide vargust, millised pani kohe kaasas olnud kilekotti, varastatud kauba müüs maha turgudel. 23.08.2019 Ehitajate tee 107 Rimi kaupluse varguse episoodis (Alexandre Ioukhno): Rimi Eesti Food AS avaldus /II kd tl 91/ tõendab, et 23.08.2019 varastas A.Ioukhnona äratuntav isik (kohtu märkus) Ehitajate tee 107, Tallinn kauplusest 31 tk šokolaadi Suur Tõll, maksumusega kokku 122.45 eurot ja 22 tk šokolaadi Kalev, maksumusega kokku 86.90 eurot, kaupa koguväärtusega 209.35 eurot. Õiend fotodega /II kd tl 92-93/ videosalvestuse kirjeldusega 23.08.2019 varguse kohta, millest nähtuvalt kella 12.28 kuni 12.32 vahel A.Ioukhnona äratuntav mees, olles kaupluse müügisaalis hoiab käes punast värvi ostukorvi. Kell 12:31 paistab ostukorvist heledat värvi kilekott; kell 12:31:22 väljub Ioukhno müügisaalist, võtab ostukorvist välja kaupu täis kilekoti ja lahkub. Süüdistatav A.Ioukhno /II kd tl 94-96/ tunnistab šokolaadide vargust, millised pani kohe kaasas olnud kilekotti, varastatud kauba müüs maha turgudel. 26.08.2019 Sütiste tee 28 Maxima kaupluse varguse katse episoodis (Alexandre Ioukhno, Tarmo Tander): Maxima Eesti OÜ avaldus /II kd tl 1-3/ tõendab, et 26.08.2019 kella 13.25 paiku aadressil Sütiste tee 28 asuva Maxima kauplusest varastati alkoholi (2 tk viin Russki Standard, maksumusega 27.98; 5 tk viski Jameson maksumusega 82.45) kokku summas 110,43 eurot; kaup tagastatud rikkumata kujul kauplusele. Kinnipeetute üleandmise lehelt /II kd tl 4-6/ nähtub, et 8 Alexandre Ioukhno oli kinnipeetud ühe isikuna kahest meesterahvast, kes 26.08.2019 panid toime Maxima kaupluse varguse katse; samuti see, et kaup tervelt tagastatud. Tunnistaja K Gütlused /II kd tl 8-13/ tõendavad, et 26.08.2019 Sütiste tee 28 Maximas tööl olles nägi kaamerate kaudu, kuidas kaks noormeest võtsid riiulilt alkoholi, panid selle oma kotti. Kell 13:25 väljusid kauplusest ja üks peeti peale kassade läbimist kinni koos kotiga. Kotis oli 2 pudelit viina Russki standard ja 5 viskit Jameson, kokku summas 110,43 eurot. Tunnistaja T K ütlused koos fototabeliga /II kd tl 15-19/ tõendavad, et 26.08.2019 Sütiste tee 28 Maximas varguse katse toime pannud ja seejärel põgenenud meesterahvas peeti tema poolt kinni 26.08.2019 kell 17.13 Vilde tee 75/77 Maxima kaupluses; ta tundis isiku foto järgi ära, kuna tunnistaja K.G oli talle peale varguse katset koheselt foto edastanud ja juhtunust teda teavitanud; ütluste lisana fototabel varguse katse toimepannud isikutest, kelledest T.Tander selgelt äratuntav (kohtu märkus). Alexandre Ioukhno kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /II kd tl 25-26/ tõendab samuti tema kinnipidamist sündmuskohal. Süüdistatav Alexandre Ioukhno oma ütlustes /II kd tl 29-30, 94-96/ kinnitab, et käis koos Tarmo Tanderiga Maxima poes, raha neil kaasas ei olnud, Tarmol oli kaasas kott. Alkoholi osakonnas olles panid nad sinna kotti kahekesi alkoholi, seejärel väljusid kassade kaudu kauba eest maksmata, peale mida tuli nende juurde turvatöötaja, kes pidas tema kinni ja sai kätte koti koos kaubaga, kuid Tander pääses jooksu. Tarmo Tander kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /II kd tl 31-32/ tõendab tema kinnipidamist tunnistaja Kovaljova ütluste kohaselt. Kahtlustatava Tarmo Tander on oma ütlustes /II kd tl 33-36/ selgitanud, et ei saa süüd tunnistada, kuna oli sel kuupäeval alkoholijoobes ja ei mäleta sündmust, kuid tunneb ennast temale esitatud turvakaamera pildil ära. Samuti kinnitavad vaatlusprotokoll koos fototabeliga /II kd tl 41-43/, milles on vaadeldud Tarmo Tanderilt kinnipidamisel äravõetud riideid, seda mis olid tal seljas kui ta viibis 26.08.2019 Sütiste Maximas: mitmevärviline Carhartt nokamüts laigulise mustriga, sinist värvi Haglöfs spordidress, millel vasakul rinnaosal kollase lukuga sisetasku. Kuriteo toimepanemist Tanderi ja Ioukhno poolt kinnitab täiel määral ka vaatlusprotokoll koos fototabeliga /II kd tl 4449/, milles on vaadeldud Sütiste tee 28 asuva Maxima turvakaamerate 26.08.2019 videosalvestist, millest nähtub kuidas Alexandre Ioukhno ja Tarmo Tander (seljas sinist värvi spordidress, millel vasakul rinnaosal kollane sisetasku) ja peas mitmevärviline nokamüts, üle õla musta värvi kott) kõnnivad alkoholiosakonda, kus T. Tander paneb oma koti ettepoole ja A. Ioukhno võtab riiulist ja paneb T. Tanderi kotti alkoholipudeleid, seejärel võtavad mõlemad pudeli viina ja panevad T. Tanderi kotti, lahkuvad alkoholiosakonnast ning väljuvad müügisaalist kell 13.25 kauba eest maksmata, kuid on kinni peetud turvatöötaja poolt, kes võtab ära koti kaubaga. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et A.Ioukhno koos T.Tanderiga märgitud varguse toime pani. Seega tegutsesid A.Ioukhno ja T.Tander
30.09.2019 Paldiski mnt 56 Merimetsa Selver varguse katse episoodis (Tarmo Tander): Selver AS avaldus ja õigusvastase teo toimepanemise akt /I kd tl 25, 49/ tõendab, et 30.09.2019 kella 13.00 paiku aadressil Paldiski mnt 56 asuva Merimetsa Selveri kauplusest püüti varastada Selver AS-ile kuuluvat kaupa: sokke (3 paari à 6,99, 3 paari à 9,99 ja 7 paari à 2,99 eurot) kokku summas 71,87 eurot; kaup rikkumata kujul; tunnistaja L K ütlused /I kd tl 27-28, 29/ tõendavad, et tunnistaja oli 30.09.2019.a Tallinnas aadressil Paldiski mnt 56 asuvas Merimetsa Selveri kaupluses turvatöötajana tööl ning nägi kuidas kella 12.59 paiku pani meesterahvas oma kotti mitu paari sokke ja 13.00 paiku väljus kauplusest, kasutades selleks mitte ettenähtud väravaid ja püüdis põgeneda ja hakkas vastu, tuli kasutada käeraudu ja pipragaasi. Isik andis kinnipidamisel ise üle seljakoti, milles olid sokke (3 paari à 6,99, 3 paari à 9,99 ja 7 paari à 2,99 eurot) kokku summas 71,87 eurot, kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele; asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /I kd tl 33-36/, milleks on Paldiski mnt 56 asuva Merimetsa Selveri turvakaamerate 30.09.2019.a videosalvestise vaatlust ja millest nähtub kuidas hallikas-musta jopega Tarmo Tanderile sarnanev meesterahvas liigub kaupluse pesuosakonnas sokileti juurde, teeb lahti oma seljakoti, kükitab ja paneb sokileti erinevatest kohtadest erinevaid sokke oma seljakotti ning lahkub kella 13.00 paiku kauplusest kauba eest tasumata ja kasutades väljapääsuks selleks 9 mitteettenähtavaid väravaid; nimetatuga riimuvad ka tunnistaja L. K ütlused indikaatorvahendi kasutamise protokoll /I kd tl 47/, mis tõendab, et 30.09.2019.a kuriteo toimepanemisel kinni peetud isikuks, kes allutati indikaatorvahendiga kontrollimisele, oli Tarmo Tander ja kontrolli tulemuseks oli alkoholi tarvitamine (näit 0,91 mg/l); kahtlustatava Tarmo Tander ütlused /I kd tl 54-55/, milles isik tunnistab oma süüd 30.09.2019.a Merimetsa Selveri episoodis. Ta on selgitanud, et oli alkoholi tarvitanud ja ta läks üksi poodi, raha tal ei olnud. Müügisaalist võttis mingeid esemed (need võisid tema kinnitusel olla sokid) ja lahkus kauplusest. Edasist ta ei mäleta, ärkas politseijaoskonnas. Ta kahetseb toimepandut. 07.10.2019 Paldiski mnt 56 Merimetsa Selver varguse katse episoodis (Tarmo Tander): Selver AS avaldus ja õigusvastase teo toimepanemise akt /I kd tl 1, 11/ tõendab, et 07.10.2019 kella 14.28 paiku aadressil Paldiski mnt 56 asuva Merimetsa Selveri kauplusest püüti varastada Selver AS-ile kuuluvat kaupa: 2 Vene juustu pakki (à 3,99) kokku summas 7,98 eurot; kaup rikkumata kujul kauplusele tagastatud; tunnistaja Nikita Tsenikovi ütlused /I kd tl 2-3/ tõendavad varguse katse toimepanemist 07.10.2019.a Tallinnas aadressil Paldiski mnt 56 asuvas Merimetsa Selveri kaupluses, kus tunnistaja olu tööl ning nägi kuidas kella 14.26 paiku pani meesterahvas oma pükstesse 2 paari juustu (à 3,99 eurot) ja kell 14.27 väljus kassaliinist ja turvaväravatest kauba eest maksmata. Isik peeti kinni ja sündmusest on olemas ka videosalvestis; asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /I kd tl 8-10/, milles on vaadeldud Paldiski mnt 56 asuva Merimetsa Selveri turvakaamerate 07.10.2019.a videosalvestist, millest nähtub kuidas hall-musta jopega Tarmo Tanderile sarnanev meesterahvas kaupluse piimaosakonnas kükitades võtab kaks juustupakki, paneb need endale põue ja lahkub kella 14.28 paiku kauplusest, möödudes kassadest kauba eest maksmata, talle jooksevad järgi turvamehed; nimetatuga riimuvad ka tunnistaja N. T ütlused; kahtlustatava Tarmo Tander ütlused /I kd tl 22-23/, milles isik tunnistab oma süüd 07.10.2019.a Merimetsa Selveri episoodis. Ta on selgitanud, et oli alkoholi tarvitanud ja ta läks poodi, soovis süüa. Raha tal ei olnud. Müügisaalist võttis mingeid 2 pakki juustu ja saia. Kassas maksis saia eest, kuid mitte juustu eest ja väljus seejärel kauplusest ning ta peeti kinni. Ta kahetseb toimepandut. Kvalifikatsioon Tarmo Tanderi ja Alexandre Ioukhno tegevus on kvalifitseeritud § 199 lg 2 p 7, 9 järgi.
lg 2 p 9 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud esemed Tarmo Tanderi ja Alexandre Ioukhno jaoks võõrad vallasasjad olid. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida
või
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Käesolevas asjas on T.Tanderile esitatud süüdistus kokku neljas varguse episoodis ajavahemikus 18.08.2019 kuni 07.10.2019 (neist 3 on jäänud katsestaadiumisse süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel ja üks tegu on lõpule viidud). Käesolevas asjas on Alexandre Ioukhnole esitatud süüdistus kokku neljas varguse episoodis ajavahemikus 18.08.2019 kuni 26.08.2019 (neist üks on jäänud katsestaadiumisse süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel ja üks tegu on lõpule viidud). Kuriteod on mõlema süüdistatava poolt toimepandud lühikese aja jooksul, järjestikuselt, kusjuures mõlemad süüdistatavad on ka varasemalt samalaadsete tegevuste eest nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud. Eeltoodud põhjustel moodustavad nii Tarmo Tanderi kui ka Alexandre Ioukhno poolt toimepandud vargused sisulise süsteemi: arvestades, et süüdistatavad on lühikese vahemiku jooksul toime pannud korduvalt poevargusi, siis on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Vaidlus puudub ka selles, et mõlemad 10 süüdistatavad on kaks kuritegu on toimepannud grupis. T. Tander ühel juhul A. K, teisel juhul A. Ioukhnoga ning süüdistatav Ioukhno ühel juhul P; teisel juhul T. Tanderiga. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tarmo Tander ja Alexandre Ioukhno on süüvõimelised täisealised isikud (sh T. Tander ekspertiisiga tuvastatult). Seega on süüdistatavate käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 7 ja 9 järgi ehk tegemist on grupis toimepandud süstemaatiliste vargustega.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et süüdistuses märgitud kuriteod on toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et nii Tarmo Tander kui ka Alexandre Ioukhno panid kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd nad seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o poest asjade varguse, sh katsestaadiumisse jäid need nende tahtest olenemata põhjustel) ja teadsid, et see nende tegevuse järel ka saabub. Samuti nähtub nende endi ütlustest, et varastatud kauba nad kas tarbisid ise ära või turustasid edasi. KARISTUS Kohus selgitab, et
lg 2 p 7 ja 9 järgi toimepandud kuriteo eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-99-06, p 14). Kohus uuris Tarmo Tanderi iseloomustavate materjalidena: Tarmo Tanderi karistusregistri väljavõtet, millest nähtub, et teda on kokku karistatud kriminaalkorras 5-l korral, viimati 23.07.2019.a Harju Maakohtu otsusega
MS § 238 lg 2 alusel ja
lg 1 järgi vangistusega 28 päeva, kandmise algusega 21.07.2019.a, vabanes 16.08.2019.a. Väärteokorras karistatud korduvalt, sh varavastaste väärtegude toimepanemise eest. Tõkend vahistamine on kohaldatud alates 09.10.2019.a ning kahtlustatavana kinnipidamine on toimunud: 26.08.–28.08., 30.09.–01.10., 07.10.–08.10.2019.a. Samuti uuris kohus SA PERH vastustust Tarmo Tanderi kohta /II kd tl 71-72/, millest nähtub Tarmo Tanderi meditsiiniline ajalugu PERH-s ja ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 7.1-3/267 /II kd tl 74-77/, millest nähtub, et ekspertarvamuse kohaselt Tarmo Tanderil ei esine psüühika- ja käitumishäireid, mis saaksid olla süüdimatusseisundi meditsiiniliseks kriteeriumiks
järgi, ta oli 26.08.2019 kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest, ta on võimeline esinema kohtus, andma ütlusi ja kandma süüdimõistmise korral karistust. 11 Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud kokku neli teise astme kuriteoepisoodi, millistest kaks jäid katsestaadiumisse tema tahtest olenematutel põhjustel ja kaks on grupis toimepandud ja lõpule viidud kuriteod, samuti kaasnes ka varaline kahju kannatanule, kuigi väikeses summas. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Tarmo Tanderi süü on väikene
Samas tuleb arvestada tegude toimepanemise intensiivust ja seda, et teod on toimepandud väga lühikese ajavahemiku vältel ning vaid üks päev pärast eelmise poevarguse toimepanemise eest mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist. Seega on ilmne, et poevarguste toimepanek on muutunud Tarmo Tanderi elustiiliks. Kuritegude toimepanemise lõpetas tema kinnipidamine pärast viimast kuriteoepisoodi, mitte tema enda tegevus. Tarmo Tanderi poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Süüdistatav ei tööta, tal on küll olemas legaalne sissetulek töövõimetuspensioni näol, kuid süüdistatavate enda ütlustest nähtuvalt tal napib raha; seega ei piisa invaliidsuspensionist alati ka elamiskuludeks. Kõik varasemad rahatrahvid väärtegude eest on isikul samuti tasumata. Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul ka veendumus, et Tarmo Tander suudaks rahalist karistust täita. Tarmo Tander on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Pärast viimati 2019. aastal mõistetud karistusest vabanemist asus ta aga koheselt ühe päeva möödudes uuesti vargusi toimepanema. Seda arvestades ei oleks praegusel juhul tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega, sest isegi raskemaliigilisem karistus (vangistus) ei ole isikut positiivses suunas mõjutanud. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuritegude puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi
§-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik. Süüdistatav on karistatud samalaadsete süütegude eest, tal on viis kehtivat karistust varguste toimepanemise eest. Käesoleval juhul on ta kohtu all grupis kahe vargusekatse ja kahe lõpule viidud varguse toimepanemises. Varguste toimepanemise on peatanud tema kinnipidamine, mitte isiku enda käitumine. Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse, et kaks kuritegu jäid katsestaadiumisse, teoobjektiks olid vähese väärtusega esemed ja kahju on tekitatud ühel juhul väheses määras. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista karistuse siiski alla sanktsiooni keskmäära. Süüdistatav on kohtus oma süüd täielikult tunnistanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust, karisust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades isiku väljakujunenud käitumismustrit samalaadsete süütegude toimepanemisel ning nende tegude suurt sagedust, peab kohus põhistatuks mõista karistusena vangistuse 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Tarmo Tanderi karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.08.–28.08.; 30.09.–01.10.2019.a, s.o 5 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 kuud 25 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 07.10.2019.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 07.10.2019.a. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see 12 reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Kohus karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamise osas nõustub prokuröriga ja leiab, et Tarmo Tanderit ei ole võimalik vangistuse kandmiselt tingimisi vabastada. Isik on korduvalt järjestikuselt kandnud reaalset vangistust varguste eest ja see ei ole mõjutanud teda uute samalaadsete tegude toimepanemisest hoiduma. Vastupidi, tema teod on sagenenud (uue süüteo toimepanemine vaid üks päev pärast vanglast vabanemist, järgmine episood aga juba nädal pärast eelmist. Kuigi isik väidab, et ta saaks tingimusliku karistuse korral end ravida, asuda tööle ja leida elukoha sotsiaalosakonna toetusega, ei ole see praegusel juhul isiku senist elukäiku arvestades usutav. Tarmo Tander on ise möönnud, et teda viib varguste toimepanemiseni alkoholi tarvitamine. Kohus möönab, et isik võib küll mõista enese käitumise ja alkoholitarvitamisega seotud probleeme, kuid see ei ole teda juba varasemalt vähemalt viiel korral vanglasse isoleerimise järgselt suunanud ravi otsima ja õiguskuulekale teele asuma. Juhul, kui Tarmo Tander soovib siiski vastupidiselt senisele end muuta, saab ta teha seda pärast vangla alkoholivabas keskkonnas viibimist, mis loobki eelduse alkoholitarvitamise lõpetamisele. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku terviseseisund ka selline, mis välistaks tema vangistuse, vajadusel on tagatud vanglas ka arstiabi. Kohus leiab, et käesolevas asjas ja Tarmo Tanderi isikut arvestades (korduvalt karistatud, teod läinud ajas sagedasemaks) ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid temale mõistetud karistuse reaalselt täitmisele pööramata jätta. Kohus uuris Alexandre Ioukhno iseloomustavate materjalidena: karistusregistri väljavõtet, millest nähtub, et teda on kokku karistatud kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati 13.06.2019.a Harju Maakohtu otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud, mis jäeti
Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 28.08.2019.a, kahtlustatavana kinnipidamine on toimunud 26.08.–28.08.2019.a. Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud kokku neli teise astme kuriteoepisoodi, millistest üks jäi katsestaadiumisse tema tahtest olenematutel põhjustel ja kaks on grupis toimepandud, samuti kaasnes varaline kahju kannatanule, kuigi väikeses summas. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistatav süü on väikene
Samas tuleb arvestada tegude toimepanemise intensiivust ja seda, et teod on toimepandud väga lühikese ajavahemiku vältel (ühes kuus) ning lühikese aja jooksul pärast eelmist kohtuotsust. Seega on ilmne, et poevarguste toimepanek oli muutunud Alexandre Ioukhno elustiiliks. Alexandre Ioukhno poolt toimepandud kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Süüdistatav ei tööta, tal puudub hetkel legaalne sissetulek. Kõik varasemad rahatrahvid väärtegude eest on isikul samuti tasumata. Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul ka veendumus, et süüdistatav suudaks rahalist karistust täita. Samuti on süüdistatav varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Pärast viimati 2019. aastal mõistetud karistusest vabanemist asus ta aga koheselt ühe kuu möödudes uuesti vargusi toime panema. Seda arvestades ei oleks praegusel juhul tema rahalise karistusega 13 karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega, sest isegi raskemaliigilisem karistus (vangistus) ei ole isikut positiivses suunas mõjutanud. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuritegude puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi
§-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik. Süüdistatav on karistatud samalaadsete süütegude eest, tal on 4 kehtivat karistust varguste toimepanemise eest. Käesoleval juhul on ta kohtu all grupis ühe vargusekatse ja kahe grupis ning neist kokku 3 lõpuleviidud varguse toimepanemises. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista karistuse siiski alla sanktsiooni keskmäära. Süüdistatav on kohtus oma süüd täielikult tunnistanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust, karisust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades isiku väljakujunenud käitumismustrit samalaadsete süütegude toimepanemisel ning nende tegude suurt sagedust, peab kohus põhistatuks mõista karistusena vangistuse 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Alexandre Ioukhno karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.08.-28.08.2019, s.o 3 (kolm) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 13.06.2019.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 4 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva. Kohus nõustub prokuröriga karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamise osas ja leiab, et Alexandre Ioukhno on asunud oma käitumise parandamise teele. Kohus märgib, et süüdistatav on küll pannud kuu aja jooksul toime mitu järjestikust varguse episoodi, vahetult peale viimast kohtuotsust, sealjuures katseajal, kuid kuritegude toimepanemise on ta ise lõpetanud. Märkimisväärne on asjaolu, et alates septembrist 2019 kuni kohtuistungini ei ole ta uusi kuritegusid toime pannud. Ta on asunud ise ravile, võtnud endast arvele Töötukassas. Nimetatud asjaolud näitavad kohtu hinnangul, et süüdistatav on võimeline oma suhtumist õiguskorda muutma, mistõttu tuleb anda talle veel võimalus tõestamaks, et ta suudab elada seaduskuulekat elu. Sellest tulenevalt nõustub kohus prokuröriga ja leiab, et süüdistatavale mõistetud vangistus on võimalik asendada üldkasuliku tööga.
lg 1, 3 alusel asendada Alexandre Ioukhnole mõistetud karistus, 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 717 (seitsesada seitseteist) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada Alexandre Ioukhnot täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
Arvestades aga süüdistatava varasemat käitumismustrit (teod toimepandud alkoholi joobes, asunud metadooniravile) peab kohus vajalikuks määrata lisakohustused seoses alkoholi, narkootiliste ainete tarvitamise ja ravile asumisega. Nimetatud on mõeldud süüdistatava toetamiseks õiguskuulekal teel püsimiseks. Seega,
lg 2 p-de 2, 21, 5 ja 8 alusel on Alexandre Ioukhno kohustatud käitumiskontrolli ajal: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (v.a arsti ettekirjutusel); läbima katseaja vältel narkosõltuvusest vabanemisele suunatud raviprogrammi (sealhulgas mitte katkestama senist metadooni asendusravi); ning osalema sotsiaalprogrammis. TÕKEND Käesoleva menetluse raames on Tarmo Tander olnud kahtlustatavana kinnipeetud 26.08.–28.08., 30.09.–01.10., 07.10.–08.10.2019.a. ning alates 09.10.2019.a on ta vahistatud. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse 14 vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes jätkas kuritegude toimepanemist kuni kinnipidamiseni. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul oli süüdistatav ühel korral kinni peetud ja vabastatud, ta jätkas kuritegude toimepanemist, misjärel ta uuesti peeti kinni vahetult kuriteo toimepanemisel, siis on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmise tagamiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada Tarmo Tanderi suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Tarmo Tanderi viimasest kinnipidamisest, s.o alates 07.10.2019.a. Alexandre Ioukhnole on kehtiv tõkend elukohast lahkumise keeld, milline on kohaldatud 28.08.2019.a. Arvestades süüdistatava isikut, seda et süüdistatav on pannud korduvalt toime kuritegusid, samuti isiku jätkuvat allutamist käitumiskontrollile, peab kohus põhjendatuks kohtuotsuse täitmise tagamiseks tema suhtes kohaldatud tõkendi kehtivuse pikendamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tuleb tõkend tühistada. TSIVIILHAGID Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagid esitanud kannatanud xxxx OÜ summas 33 eurot, Maxima Eesti OÜ summas 139,93 eurot ja Rimi Eesti Food AS summas 343,65 eurot. Süüdistatav Tarmo Tander nõustus kohtuistungil tema poolt koos A Kga toimepandud kuriteoepisoodis xxxx OÜ tsiviilhagi hüvitamisega, süüdistatav Alexandre Ioukhno nõustus tema poolt üksi toime pandud 22.08.2019.a ning 23.08.2019.a episoodides Maxima Eesti OÜ ja Rimi Eesti Food AS tsiviilhagide hüvitamisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavad on kannatanute tsiviilhagid õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanute xxxx OÜ, Maxima Eesti OÜ ja Rimi Eesti Food AS tsiviilhagid täies ulatuses ning need kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele. Siinkohal kohus märgib, et kuigi T. Tander pani xxxx OÜ hagi puudutavas episoodis süüteo toime koos A Kga, on viimane tuvastatult süüvõimetu (I kd, tl 128) ja seega ei kuulu nimetatud hagi ka hilisema otsusega solidaarselt väljamõistmisele. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, alates 01.01.2020.a on selleks 876 eurot. Arvestades asjaolu, et antud kriminaalasi saadeti kohtusse juba 04.12.2019.a, oli menetlusosalistel põhjust eeldada, et asi võidakse lahendada ka veel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.