Obsah (5)

§ 152§ 104§ 108§ 109§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Daimar Liiv 17.03.2020, Tallinn 3-20-220 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: X, esindajad v.adv K

) § 152 lg 1 p 4 alusel. Vastustaja selgitab, et vaatas X töövõime hindamise taotluse menetluse uuendamise korras uuesti läbi ning muutis oma esialgset hinnangut - X tervislik seisund mõjutab tema töövõime ulatust. Eesti Töötukassa tegi uue töövõime hindamise otsuse (04.03.2020 nr TVH/20/009360), millega Xil tuvastati osaline töövõime, kestusega viis aastat. Vaidlustatud Eesti Töötukassa 25.11.2019 otsus nr TVH/19/054636 tunnistati kehtetuks (03.03.2020 otsus nr TVH/20/009088). Eelnevast tulenevalt uuendas töötukassa ka töövõimetoetuse taotluse menetluse ning määras Xle töövõimetoetuse (05.03.2020 nr TVT/20/012486).

1. 06.03.2020 kohtunõudega palus kohus kaebajal teatada omapoolne seisukoht menetluse lõpetamise osas koos menetluskulude hüvitamise taotlusega hiljemalt 12.03.
2. Vastustaja võis esitada soovi korral omapoolse seisukoha kaebaja seisukohale (sh menetluskulude hüvitamise taotlusele juhul kui see esitatakse) hiljemalt 18.03.
4. 11.03.2020 teatas kaebaja, et nõustub asja menetluse lõpetamisega. Kaebaja palub välja mõista menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale kokku summas 2100 eurot (sh käibemaks) (vt KIS dok nr 5s).
5. 16.03.2020 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebuse esitaja menetluskulude hüvitamise taotlusele. Vastustaja peab liiga suureks kaebaja õigusabikulusid. Vastustaja hinnangul ei tulnud kaebaja esindajal kaebuse koostamiseks läbi töötada mahukaid materjale, kaebuse puhul ei olnud tegemist keerulise ega mahuka kaebusega. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et kohtuasja menetlus piirdus kaebuse menetlusse võtmisega, siis leiab vastustaja, et kaebaja õigusabikulud on liiga suured. Vastustaja hinnangul tuleks kaebaja õigusabikulusid vähendada vähemalt poole võrra (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2019 kohtumäärus haldusajas nr 3-19-571). Kaebaja esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleks õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta summas. KOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Eesti Töötukassa 04.03.2020 otsusega nr TVH/20/009360 tuvastati Xl osaline töövõime, kestusega viis aastat. Vaidlustatud Eesti Töötukassa 25.11.2019 otsus nr TVH/19/054636 tunnistati kehtetuks Eesti Töötukassa 03.03.2020 otsusega nr TVH/20/

1. Eelnevast tulenevalt uuendas Eesti Töötukassa ka töövõimetoetuse taotluse menetluse ning määras Xle töövõimetoetuse oma 05.03.2020 otsusega nr TVT/20/
2. Seega on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud ning kohus lõpetab haldusasja menetluse.
3. Tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel (

§ 104lg 5 p 4).

Kuivõrd kaebus oli riigilõivu vaba, siis riigilõivu tagastamise küsimust käesoleval juhul ei tõusetu. 8. Menetluse lõpetamise korral

§ 152

lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (

§ 108lg 6).

Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2100 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (KIS dok nr 5s). Vastustaja palub menetluskulude suurust vähendada poole võrra.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohtupraktikas on leitud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. 2 Kohus leiab, et praegune asi ei ole keerukas ega mahukas; kaebuse koostamine ei eeldanud kaebaja esindajalt ulatuslikku õiguslikku analüüsi ega suure hulga tõendite kogumist. Samuti ei pea kohus vajalikuks põhjalikult meditsiinialase kirjandusega tutvumist olukorras, kus kohus ega kaebaja esindaja ei saa anda meditsiinilist hinnangut kaebaja terviseseisundile. Seega ei ole menetluskulude täies ulatuses vastustajalt kaebuse koostamise eest välja mõistmine põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatud ajakuluks ka menetlusse võtmise määrusega tutvumist 30 min koos suhtlusega kliendiga. Samuti on selgelt ülepaisutatud kohtunõudega ja Eesti Töötukassa uute otsustega tutvumise aeg. Kummalegi toimingule kulub maksimaalselt 15 minutit. Kohus leiab, et kaebuse koostamise ja sellega seotud toimingute (kliendiga suhtlemine, materjalidega tutvumine, asjaolude analüüs, kaebuse koostamine jms) vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks on kokku 8 tundi ja 30 minutit. Kokkuvõttes leiab kohus, et 8,5 tundi on praeguses asjas piisav ajakulu kaebuse koostamisele ja muudele vajalikele toimingutele. Kaebaja esindaja võrdlemisi kõrge tunnitasu – 140 eurot ilma käibemaksuta – annab alust eeldada, et vandeadvokaat teeb vajalikud toimingud kiirelt ja professionaalselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 8,5x140= 1190 eurot, millele lisandub käibemaks 20% so 238 eurot, mis on teeb kokku 1428 eurot. Kohus selgitab vastustajale, et menetluskulud mõistetakse välja koos käibemaksuga (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-12) 9. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebuse esitaja pöörduda sama nõude ja alusega halduskohtusse (

§ 43ja § 155 lg 6).

/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3