) § 661 lg-st 4 juhindudes välistada määruskaebuse esitamise õiguse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 8.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 9.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus 2 2-20-37 kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
10. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss
Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 11.
lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et tsiviilasja nr 2-20-37 lahendamisel pooltele tekkinud menetluskulud jäävad nende endi kanda. 12. Järgnevalt lahendab kohus hagejate taotlused hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. 13.
lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Hagejad esitasid 02.01.2020 koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks. Hagejad tasusid 02.01.2020 hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot ning 05.01.2020 täiendavalt 50 eurot, kokku summas 100 eurot. Kohus jättis 15.01.2020 määrusega hagejate 02.01.2020 taotluse hagi tagamiseks läbi vaatamata. Kuivõrd kohus jättis hagejate taotluse hagi tagamiseks läbi vaatamata, tuleb hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot hagejatele tagastada. Riigilõiv tagastatakse vastavalt hagejate taotlusele hageja I arvelduskontole nr EExxx. 14.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejad tasusid hagiavalduse esitamisel riigilõivu 600 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot. Vastavalt hagejate taotlusele tuleb tagastatav summa, s.o 300 eurot, kanda hageja I arvelduskontole nr EExxx. 15.
Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.