lg 2 p 1, 2 järgi üldmenetluses Prokurör Arika Almann Süüdistatav HENDRIKO TALVIK, isikukood: 38905110279; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; kriminaalkorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.03.2018.a Madis Mahlapuu Kaitsja RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Hendriko Talvik
lg 2 p 1, 2 järgi ning karistada teda vangistusega 5 (viis) aastat.
lg-te 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 5 (viis) aastat vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 19.07.2017.a kuni 20.07.2017.a, s.o 2 (kaks) päeva, seega ärakandmisele kuulub 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Hendriko Talviku poolt reaalselt karistuse kandmisele asumise aeg. Ülejäänud karistust, 4 (neli) aastat, 7 (seitse) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Hendriko Talvik ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
elama oma alalises elukohas xxxx;
lg 2 p 21 alusel määrata Hendriko Talvikule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 7 alusel määrata Hendriko Talvikule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte suhelda narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest süüdi mõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Hendriko Talvik allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.
p 1 alusel käitumiskontrolli nõuded kohalduvad pärast kohtulahendi jõustumist ning
lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise ajaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. Menetluskulud Hendriko Talvikult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel sundraha 1 350 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 1 758 eurot joobeseisundi tuvastamise kulu summas 105 eurot DNA-ekspertiisi kulu summas 57 eurot narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 42 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 276 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda DNA-ekspertiisi kulu 342 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi kulu 42 eurot. Asitõendid 2 Narkootilise aine ekspertiisist (17E-AN0637) järele jäänud narkootiline aine (vedelik), mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda – konfiskeerida
lg 1, 4 alusel ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 18.05.2017.a J V ära võetud plastikust pudel (asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel
MS § 126 lg 3 p-le
1.
Esmalt, kui kohus asub analüüsima ette heidetud kuritegude tõendatust, peab kohus vajalikuks peatuda süüdistatava kohtus antud ütlustel ja nende ütluste usaldusväärsusel. Osaline süüdistatava ütluste arvestamine on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt juhul, kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Seejuures peab kohus veenvalt põhjendama, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada. Seega on võimalik tunnistada osa ütlustest usaldusväärseks. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt (RKKKo 3-1-1-25-15 p-d 7-8). Süüdistatav Hendriko Talvik (III kd, tlk 103-107) ennast kohtuistungil talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. GHB-d on ta ainult tarbinud. Tal oli perioode, kus ta käis pidudel, liikus seltskonnas, kus GHB-d tarvitati ja tarbis seda ka ise. GHB-d sai pidudel läbi tutvusringkonna, kokkupuude on olnud ka kokaiiniga. GHB-d pakuti talle pidudel tasuta. Ka kokaiini sai tasuta. GHB tarvitamisega on ta politseile vahele jäänud, need on väärteoepisoodid. Süüdistatava ütluste kohaselt ta veebruarist 2017.a ametlikult ei töötanud. Sügisel läks tagasi tööle vanasse töökohta. Eelnevates ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda, kuna nendes ei ole vaidlust ning need on kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega. Vaidlust ei ole ka selles, et süüdistatav teab nii B Pi kui J V. Muus osas ei saa kohus pidada süüdistatava ütlusi toimunu kohta usaldusväärseks ja tõendina arvestada. Kohus ei nõustu süüdistatava verisooniga juhtunust, kuna need ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, samuti on Hendriko Talviku kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlused omavahel vastuolus ning ta ei suutnud kohtule veenvalt põhjendada kohtueelses menetluses antud ütluste ja kohtus antud ütluste omavahelist vastuolu. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, mille kohaselt ei ole ta B P süüdistuses esitatud kuupäevadel kohtunud ja ei ole talle ega kellelegi teisele müünud GHB-d. Seda ei ole ta ka kunagi valmistanud, sest tal puuduvad igasugused teadmised selle kohta. Kohus lubas prokuröril KrMS § 289 lg 1 alusel usaldusväärsuse kontrolliks avaldada süüdistatava kohtueelses menetluses 20.07.2017.a antud ütlused: „Märtsis 2017.a. B P edasi antud GHB ma keetsin ise. Täpset aega, millal ma selle keetsin, ma ei mäleta, see võis olla kuskil 2017.a. alguses. Keetsin seda üsna vähe, kogust öelda ei oska. Keetsein selle üksi. Keegi minu tuttavatest kunagi päris ammu näitas mulle, kuidas seda keedetakse ja milliseid komponente ning kui palju neid lisama peab. Komponentideks on GBL, Torusiili graanulid ja vesi. Torusiili graanuleid ostsin ühest toidupoest, täpselt millisest, ma ei mäleta. Kunagi ammu, see oli juba enne seda, kui ma Inglismaale elama läksin, ma teadsin, et Viimsi metsas suure sihi läheduses oli kellelgi peidetud GBL-i. Ma enam ei mäleta, kes mulle seda kohta näitas. Otsustasin selle koha nüüd üles otsida. Seal oligi veidi GBL-i veel järel. Maitsesin seda näpuotsaga, maitse järgi oli aru saada, et see vedelik seal metsas on GBL. B P oli märtsis 2017.a. kuskilt kuulnud, et mul on GHBd ning oli kelleltki minu telefoninumbri saanud ning võttis minuga ühendust, et osta GHB-d. Midagi ta mulle maksis ka selle eest, aga summasid ma ei mäleta. B ostis GHB-d minult umbes 34 korda. Koguseid, mis ta minult küsis ja sai, ma ei mäleta. Muidu B Pi ma isiklikult eriti ei tea.“ Süüdistatava sõnul, kui teda viidi pärast kodus tehtud läbiotsimist edasi, siis öeldi, et kas me viime sind otse Tallinna Vanglasse, M P on juba seal, või annad oma ütlused. Sellel hetkel otsustas H. Talvik, et läheb ja annab ütlused. Kaitsjat talle ei võimaldatud ning paberil on teda valesti tõlgendatud. Prokurör näitas Hendriko Talvikule ülekuulamise protokolli teist lehte, kus on kirjas: „ei vaja kaitsjat ülekuulamise juurde.“ Süüdistatava ütluste kohaselt on tegemist tema käekirja ja allkirjaga. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav suutnud kohtule arusaadavalt põhjendada, miks ta on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mis on vastuolus kohtuistungil antud ütlustega. Kohtueelses menetluses on süüdistatav detailselt selgitanud, kuidas ta on B. P märtsis 2017.a umbes 3-4 korda GHB edasi andnud ning GHB valmistamisega tegelenud. Kohtu hinnangul isik, 5 kes annab detsailseid ütlusi GHB valmistamise koostisosade kohta, peab olema sellega kokku puutunud või olema selliste eriteadmistega, et teada, kuidas GHB-d valmistada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et süüdistataval oleks selles valdkonnas eriteadmised. Samuti süüdistatava selgitused vastuolu kohta, milles ta selgitab, et andis sellised ütlused kohtueelses menetluses, kuna temal kästi ütlusi anda, ähvardades teda Tallinna Vanglasse viimisega, märgib kohus, et ka süüdistatava ütlustest ei selgu, et tal oleks kästud anda teda süüstavaid ütlusi. Arvestades eelnevat oleks H. Talvikul olnud võimalus anda ka kohtueelses menetluses samasisulisi ütlusi nagu ta on kohtus andnud, sest tema vabadusse laskmise eelduseks ei olnud süüstavate ütluste andmine. Ometi süüdistatav otsustas kohtueelses menetluses anda ütlusi, mis teda otseselt süüstavad, seejuures veel detailselt. Järgnevalt märgib kohus, et pole alust kahelda süüdistatava ütlustes selles osas, et tal oli hüppeliigese nihestus, kuid süüdistatava ütlused selle kohta, et ta oli tubasel režiimil 10-15 päeva ja ta ei saanud liikuda, ei pea kohus usaldusväärseks. H. Talviku kaitsja poolt on kohtule esitatud Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisid, millest nähtub, et 01.03.2017.a väänas süüdistatav oma vasaku hüppeliigese, luumurdu ei ole; 10.03.2017.a käib karkudega, ortoos peal; 20.03.2017.a käib karkudega kui jalg väsib, liigub juba paremini; 24.03.2017.a tervis juba parem, käies lonkab (III tlk 138-141). Ometi on süüdistatav mitmeid kordi suutnud ise käia arsti juures ning ka epikriisist ei selgu, et süüdistatav ei oleks üldse suuteline liikuma. Veel enam on kummastav asjaolu, et 18.03.2017.a on ta toime pannud NPALS § 151 lg järgi kvalifitseeritud väärteo, mille eest on teda karistatud 12.04.2017.a kohtuvälise menetleja otsusega (II kd, tlk 88). Eelnev näitab ilmekalt, et H. Talviku tervislik seisund oli piisavalt hea, et vaatamata hüppeliigese nihestusele, oli tal võimalik õues käia ja narkootilisi aineid tarvitada. Seetõttu on H. Talviku ütlused ebausaldusväärsed selles osas, et ta märtsis ei saanud 10-15 päeva kodunt väljas käia. Sellised ütlused on kantud enese õigustamise soovist. Samuti ei ole eluliselt usutavad süüdistatava ütlused selle kohta, et kui ta hakkas mais uuesti pidudel käima, andis tema ema talle taskuraha 50100 eurot pidudel käimiseks. Süüdistatava ütluste kohaselt pidutses ta nädalavahetusel, kindlasti oli midagi ka nädala sees, sest oli soe aeg. Arvestades, et süüdistatava ütluste kohaselt töötab tema ema xxxx müüjana ning tema sissetulek on 700 eurot, pidi süüdistatava ema kogu oma sissetuleku andma pojale, et viimane saaks pidudel käia. Samuti ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed ka osas, mille kohaselt ta kahtleb B. P ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatava ütluste kohaselt B. P ja J. V üksteist ei tundnud. Süüdistatav arvab, et J. V andis teda süüstavaid ütlusi, kuna ta on endine kriminaal ning ju leidis, et on õigem ajada süü tema peale, kuna siis J. V ise pääseb süüdistusest. Kohtu hinnangul on sellised süüdistatava ütlused antud eneseõigustamise motiividel, et vabaneda vastutusest. Selliseid süüdistatava ütlusi ei toeta teised kriminaalasjas kogutud materjalid. Lisaks ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas ka teiste kriminaalasja materjalidega, mis puudutab tema DNA sattumist Helluse pudelikaelasuule, mille kohaselt sattus tema DNA sinna, kuna J. V valas korgijooki korgi sisse ja tema jõi sealt ning pärast pani korgi pudelile tagasi. Arvestades eelnevat on kohus seisukohal, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna süüdistatav on andnud ristküsitlusel ütlusi, mis on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ning H. Talvik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada. Samuti on süüdistatava ütlused vastuolus ka teiste kriminaalasjas kogutud ja usaldusväärsete tõenditega, mida kohus analüüsib allpool. Sellest tulenevalt tuleb H. Talviku ennastõigustavad ja vastuolulised ütlused, kui ebausaldusväärsed, tõendikogumist välja jätta, v.a arvatud osas, et ta tunneb B. P ja J. Vu. 2.2. 03.03.2017.a ja 10.03.2017.a episood
sätestab vastutuse narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käitlemine kujutab endast NPALS § 2 p 3 kohaselt narkootiliste või 6 psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamist, ning tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Seejuures tuleb selgitada, et tegemist ei ole ammendava loeteluga ning seadusandaja tahe on olnud muuta narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides (vt ka RKKKo 3-1-1-56-15, p 11). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Antud episoodis andis tunnistajana ütlusi B P, kelle ütluste kohaselt tunneb ta Hendrikot, kellelt on omandanud narkootikume ajaperioodil veebruari lõpp-märtsi algus 2017.a. Tunnistaja ütluste kohaselt omandas ta alguses narkootikume M P, hiljem Hendriko Talvikult. Talvikut teab, kuna kõik on sama seltskond ning kuskilt jutust tuli välja, et Hendriko tegeleb GHB-ga. Aine omandamine nägi välja nii, et tema helistas Hendrikole ja saadi kokku Viimsi alguses. Telefonis narkootilisest ainest ei räägitud, kuid kohtumisel rääkisid. Kui Hendriko kohtumisele tuli, siis tal soovitud kaupa kaasas ei olnud, alguses nad vestlesid, et ta soovib temalt osta GHB-d ja siis said hiljem uuesti kokku, umbes tunni pärast kusagil xxxx marketi kandis. Tunnistaja ütluste kohaselt koguste hinnast juttu ei olnud, ei mäleta ka, mis summa oli, kuid raha pidi andma hiljem. Tunnistaja selgitas, et viimase korra eest on Talvikule veel võlgu. Esimese korra eest tasus summa koheselt, võis olla 300 eurot või vähem. Raha saatis kellegi kaudu Hendrikole. Istungi käigus tuli tunnistajale meelde, et on siiski Talvikule kõik võlad ära maksnud. Ainet omandas 100, 200 grammi. Samuti on teda narkootilise ainega kinni peetud 10.03.2017.a ja see aine pärines Hendrikolt. Kinni peeti teda, kas xxxx või xxxx teel. Ta oli Saabiga ning aine oli tal istme peal, aine oli ta omandanud natuke varem, kui ta kinni peeti. Narkootilist ainet on ta ka edasi andnud
Süüdistuse kohaselt on narkootilise aine GHB ebaseaduslikku käitlemist suures koguses ette heidetud H. Talvikule. Järgnevalt uurib kohus, kas eelkirjeldatud teo on toimepannud H. Talvik nagu talle süüdistuses süüks arvatakse. Tunnistaja B. P ütluste kohaselt pärineb tema kasutusest olevast sõidukist ja A. A sõidukist leitud narkootiline aine H. Talvikult. Kohus märgib, et kuigi B. P ütlustes esineb vastuolu kuupäevade osas, millal ta ise on narkootilise ainega kinni peetud ning millal ta on vaidlusalust ainet A. A edasi andnud, leiab kohus, et see ei vähenda B. P ütluste usaldusväärsust. B. P ütlustest nähtub kohtule, et ta on kuupäevaliselt segamini ajanud enda ning A. A kinnipidamise ajad, milles seisneb ka erinevus, millal ta on narkootilist ainet GHB edasi andnud A. A. Kohus leiab, et selline kuupäevades eksimine on mõistetav, kuivõrd kohtus ütluste andmise ajaks oli möödunud üle aasta. Kirjalike tõenditega on kohtus tuvastatud, et B. P peeti kinni 04.03.2017.a kell 02.15 xxxx teel, mida B. P on ka oma ütlustes välja toonud ning tema valdusest leiti narkootilist ainet GHB ning 11.03.2017.a kella 00.10 ajal peeti kinni A. A, kellele oli B. P eelnevalt xxxx juures edasi andnud H. Talvikult saadud narkootilise aine GHB. Samuti ei ole kohtul alust kahelda selles, et B. P ja A. A valdusest leitud narkootilise aine GHB oli B. P eelnevalt omandanud H. Talvikult süüdistuses nimetatud kuupäevadel. B. P ütluste kohaselt toimus aine edasiandmine xxxx. Kuigi tunnistaja kohtuistungil ei osanud täpsemalt öelda H. Talvikuga kohtumise ja aine saamise kohta, on tunnistaja ütlustes avaldanud, et see toimus xxxx, kusagil xxxx kandis. Kohtul ei ole mitte mingit alust kahelda B. P ütlustes, mille kohaselt sai ta H. Talviku käest narkootilist ainet GHB märtsis 2017.a vähemalt kahel korral. Arvestades, et tema ja A. A valdusest leiti ja võeti ära suur kogus narkootilist ainet, puudus B. P igasugune mõistlik põhjendus ja vajadus anda H. Talviku suhtes valeütlusi, hakates sel moel oma süüd suurendama, võttes omaks narkootiliste ainete korduva omandamise, edasiandmise A. A ja aine käitlemise. 8 Kuna B. P ütluste kohaselt on nii tema kui A. A antud teos süüdi tunnistatud, puudub kohtul alus sellistes ütlustes kahelda. Ka ei esine kohtu hinnangul B. P ütlustes selliseid vastuolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et tema ütlused on ebausaldusväärsed. Samuti märgib kohus, et ei kaitsja ega prokurör pole taotlenud B. P ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist, millest kohus järeldab, et B. P poolt eeluurimisel ja kohtus antud ütlused langevad kokku. Ka märgib kohus, et tema ütlused haakuvad kohtus uuritud kirjalike tõenditega. Tulenevalt eelnevast on tõendatud, et H. Talvik on süüdistuses nimetatud kahel korral andnud B. P ebaseaduslikult xxxx edasi suures koguses narkootilist ainet GHB-d. Nagu ekspert on ekspertiisiaktides nr 17E-AN0298 ja 17E-AN0319 lisainformatsiooni all märkinud ja mis tuleneb NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimusest ja korras ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade lisast 1, kuulub gammahüdroksüvõihape (GHB), kõnealuse nimekirja esimesse nimekirja. Tuvastatud aine, s.o gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulumine eelviidatud nimekirja esimesse nimekirja tähendab aga seda, et GHB näol ei ole tegemist vabalt käideldava ainega ja selle käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohtumenetluse käigus ei toodud kohtumenetluse poolte poolt kohtu ette tõendeid, et H. Talvikul oleks olnud arsti ettekirjutus GHB omandamiseks ja valdamiseks ning veel vähem edasiandmiseks või et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Seega käitles H. Talvik narkootilist ainet GHB ebaseaduslikult ning puuduvad muud tõendid, mis kinnitaks, et H. Talvik käitles ainet NPALS § 3 lg 1 loetletud eesmärgil. Lähtudes eeltoodust on H. Talviku teos täidetud
H. Talvikule inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Kohtu hinnangul on H. Talvik narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel tegutsenud kavatsetult, kuna ta ise teadlikult valdas seda suures koguses ja müüs edasi B. P. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud
süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele.
H. Talvik valmisolekut narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks kinnitavad nii narkootilise aine omandamine, valdamine kui ka korduvalt edasiandmine. Seetõttu on täidetud ka jätkuva süüteo subjektiivne külg. H. Talviku poolt toime pandud kuritegu on lõpule viidud, isiku süüd ja tema tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole. 2.3. 18.05.2017.a episood Lisaks eelnevale on H. Talvikule ette heidetud
lg 2 p 1, 2 kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist, mille kohaselt tema olles isik, kes on varem toime pannud
Ta andis ütlusi, et oli 18.05.2017.a õhtul koos enda sõbra pojaga, kelle nimi on Endriko Talvik. Mingil hetkel tulid nende juurde veel kaks meesterahvast, kes olid Endrko tuttavad. Käidi koos xxxx ja seal hakkasid Endriko ja tema tuttavad lolli mängima ja ülbitsema, kuna nad olid tarvitanud korgijooki. Tema narkootilisi aineid ei tarvita, samuti ei ole tarvitanud seda korgijooki, mis tema juurest leiti. See pudel korgijoogiga oli Endrikol kaasas juba siis, kui temaga kokku sai. Kui nad seisid neljakesi bussipeatuses suunaga xxxx poole, siis nägi ta politseid nende poole liikumas ja siis Endriko andiski selle pudeli tema kätte ja ütles, et võta see pudel enda kätte ja istu bussi peale. Bussi peale ta ei läinud, vaid läks hoopis Endrikoga koos politsei juurde. Kuna Endriko ja tema tuttavate käitumine oli ebaadekvaatne, siis politsei võttis nad kaasa ja samuti võtsid ka tema kaasa. Endrikot on ta pärast seda juhtumit proovinud korduvalt kätte saada, kuid tulutult. Endriko elab xxxx koos ühe vanemaga. J V andis ka ütlusi, et ta täpselt ei teadnud, et see pudel, mille Endriko tema kätte andis, oli korgijook, sest kõik käis äkki ja kiiresti. 05.04.2018.a antud ütluste kohaselt on kahtlustus temale arusaadav, kuid koos Hendriko Talvikuga ta ei ole seda kuritegu toime pannud. Mäletab oma eelmisi antud ütlusi ja jääb nende juurde. Andis ütlusi, et see GHB ei olnud tema oma, selle pudeli andis temale Hendriko Talvik. Tema DNA sai pudelisuule ilmselt seetõttu, et ta arvas, et seal on vesi ja pani selle pudeli korraks oma suule. Pudelist ta ei joonud. Tunnistab, et teadis, mis seal pudelis oli, kui Hendriko selle pudeli tema kätte andis. Muus osas jääb varasemalt antud ütluste juurde (II kd, tlk 114-119). 14.05.2018.a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus tõendab, et J V osas lõpetati kriminaalmenetlus viimase surma tõttu (II kd, tlk 216-217). KrMS § 291 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse taotlusel tunnistaja poolt varem antud ütlused tõendina vastu võtta, kui tunnistaja on surnud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt KrMS § 291 lg 1 p 1 sätestatud juhul võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ja 3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Seega on J V kohtueelses menetluses antud ütlused tõendina lubatavad üksnes juhul, kui kõrvuti KrMS § 291 lg 1 p-s 1 nimetatud aluse esinemisega eksisteerivad ja on üheaegselt täidetud ka KrMS § 291 lg 3 p-des 1-3 nimetatud tingimused. Hinnates eelviidatud tingimuste täidetust või nende puudumist, leiab kohus, et puuduvad igasugusedki mõistlikud ja objektiivselt tajutavad asjaolud, mis annaksid aluse seisukohaks, et ütluste andmise asjaolud ja tunnistaja isik võiksid seada kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse. Kaitsja on kohtuistungil asunud seisukohale, et J V oli ise antud episoodis kahtlustatav ning on selge, et ta on oma ütlustes üritanud vabaneda vastutusest ja ta tegi kõik, et näidata süüd kellegi teise peale. Kaitsja leidis, et oletuslike ja ebausaldusväärsete isikulistele tõenditele tuginedes ei saa luua süüdistust. Kohus märgib, et Riigikohus on oma 18.02.2013.a lahendi nr 3-1-1-89-12 p-s 15 toonud välja, et:“ Rääkides tõendi usaldusväärsusest KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis ei ole seadusandja silmas pidanud KrMS § 61 alusel tõendite hindamise tulemina tuvastatud tõendi usaldusväärsust. Tuleb arvestada, et KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis on kahtluse puudumine tõendi usaldusväärsuses üks tingimustest, mis võimaldab kohtul üldse vastu võtta konfrontatsiooniõiguseta saadud ütlusi. Tõendite vastuvõtmine on aga kriminaalmenetluse 10 seadustiku
Kohus märgib ka seda, et joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt 962T tõendab, et 18.05.2017.a kl 21.07 J V võetud uriinist leiti osasepaami ja nordasepaami (II kd, tlk 93), kuid mitte GHB-d. Kaitsja poolt esitatud joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt 963T tõendab, et 18.05.2017.a kl 21.30 E T võetud uriinist leiti kokaiini metaboliiti ja GHB-d (III kd, tlk 113) ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt 967T tõendab, et 19.05.2017.a kl 06.15 J S võetud uriinist leiti kokaiini (III kd, tlk 114). Ka tõendab joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt 964T, et 18.05.2017.a kl 21.25 Hendriko Talvikult võetud uriinist leiti kokaiini, klonasepaami metaboliiti ja GHB-d (II kd, tlk 94). Kuigi kaitsja poolt kohtule esitatud väärteomenetluse lõpetamise määrusest väärteoasjas nr 2316,17,003536 nähtub, et H. Talviku suhtes lõpetati menetlus süüdistuses NPALS § 151 lg 1 järgi, kuivõrd isikult oli võetud alla 24 tunni tagasi uriiniproov, mille tulemused vastasid samadele ainetele ja mida tõendab joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt 936T (II kd, tlk 120), on kohus seisukohal, et see 12 ei vähenda J V ütluste usaldusväärsust ning seda ka osas, mis puudutab ütluste seda osa, mille kohaselt oli ka H. Talvik GHB-d tarvitanud. J V ütlusi lisaks eelnevalt uuritud tõenditele kinnitab ka ekspertiisiaktis nr 18E-GE011 kajastatud ekspertarvamus, millest nähtuvalt kinnitab ka DNA-ekspertiis J. V ja H. Talviku vahetut puutumust J. V kinnipidamisel leitud ja äravõetud narkootilise ainega GHB. Kriminaalasja kohtueelsel uurimisel viidi läbi DNA-ekspertiis nr 18E-GE011, mille käigus saadi plastik pudelilt „Hellus“ võetud proovist (suult, proov B180157) DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada J V ja Hendriko Talvikult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (II kd, tlk 100-106). Kuna proovi B180157 kohta jõudis ekspert järeldusele, et nende põhjal ei saa välistada J. V ja H. Talviku DNA sisaldumist selles segaproovis, siis ei kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-2914 p 12 kohaselt:“ DNA-eksperdi arvamuse tõendina kasutamisel tuleb aga arvestada, et KrMS § 60 lg 2 kohaselt peab tõend andma kohtule teavet tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Süüküsimuse lahendamisel saab KrMS § 60 lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata seega tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud kolleegiumi hinnangul üldjuhul olematu. Nimelt möönab ekspert järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ küll võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka vastupidine versioon - et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d. Seetõttu ei kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Kolleegium möönab, et kriminaalasja kohtueelses menetluses võib võrdlusisiku DNA olemasolu võimalus õigustada erinevate uurimisversioonide püstitamist, isiku kahtlustatavana kohtlemist ja tema suhtes edasiste menetlustoimingute tegemist, kuid isiku vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse kontrollimiseks kohtumenetluses ei pruugi sellest piisata. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiendavate tõendamisalaste sammudena (nt täiendekspertiis) on sellisel juhul käsitatavad DNA-ekspertide tõepära suhet määravad arvutused, milledest nähtub, mitu korda on üks hüpotees teisest tõepärasem, ja millised võimaldavad kõnealuse kahtluse kõrvaldada.“ Täiendav DNA-ekspertiis (akt nr 18E-GE0239) viidi läbi selleks, et arvutada välja tõepärasuhted eelnevalt läbi viidud DNA-ekspertiisi käigus saadud proovi B180157 osas. Ekspertiisiakti kohaselt oli proovist B180157 saadud DNA-profiili alusel tõepärasuhe 107, s.t antud DNA-profiili saamine on 107 korda tõenäosem juhul, kui antud proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on J. V ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, et bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Seega tõenäosus, et tegemist on J V DNA-profiiliga on 1000 0000 korda suurem, kui et ei olnud tegemist J V DNA-profiiliga. Samuti samast proovist saadi DNA-profiili alusel tõepärasuhe 104, s.t antud DNA-profiili saamine on 104 korda tõenäosem juhul, kui antud proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on H. Talvik ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, et bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut (II kd, tlk 107-110). Kuna „Hellus“ pudelikaelasuult võetud DNA-profiilid kuulusid J. V ja H. Talvikule ja tõenäosus, et just J. V ja süüdistatav oli seotud plastikpudeliga, milles oli narkootiline aine GHB, on vastavalt 1000 0000 ja 10 000 korda suurem, kui see, et ei olnud, siis puudub kohtul põhjust kahelda, et tegemist oli just süüdistatava ja J. V DNA-profiilidega, mis plastikpudelilt leiti. Seega antud juhul on tuvastamist leidnud, et J. V ja süüdistataval oli vahetu kokkupuude GHB-ga ja kõnealust ainet ümbritsenud pakendiga. 13 Nagu ekspert on ekspertiisiaktis nr 17E-AN0637 lisainformatsiooni all märkinud ja mis tuleneb NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimusest ja korras ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade lisast 1, kuulub gammahüdroksüvõihape (GHB), kõnealuse nimekirja esimesse nimekirja. Tuvastatud aine, s.o gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulumine eelviidatud nimekirja esimesse nimekirja tähendab aga seda, et GHB näol ei ole tegemist vabalt käideldava ainega ja selle käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohtumenetluse käigus ei toodud kohtumenetluse poolte poolt kohtu ette tõendeid, et H. Talvikul oleks olnud arsti ettekirjutus GHB omandamiseks ja valdamiseks ning veel vähem edasiandmiseks või et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Seega käitles H. Talvik narkootilist ainet GHB ebaseaduslikult ning puuduvad muud tõendid, mis kinnitaks, et H. Talvik käitles ainet NPALS § 3 lg 1 loetletud eesmärgil. Arvestades kõike eelnevat kogumis – J. V lubatavaid ja usaldusväärseid ütlusi ning kohtus uuritud kirjalikke tõendeid, on kohus seisukohal, et H. Talvik on omandanud eeluurimisel tuvastamata kohast, ajal peale 10.03.2017.a. ja isikult vähemalt 107,5 g narkootilist ainet GHB-d sisaldavat vedelikku ning valdas seda narkootilist ainet kuni 18.05.2017.a kuni ta andis selle hoiule J Vle. Seega on H. Talviku teos täidetud
Käesolevas kriminaalasjas on H. Talvikule esitatud süüdistus narkootilise aine GHB suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka mitteeelneva, vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine teovalitsemise teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub
Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. Kohtu hinnangul tegutsesid H. Talvik ja J. V kuriteo kaastäideviijatena. Objektiivse tõendina kinnitavad H. Talviku tegevuses
V kohtus avaldatud ütlused ning dokumentaalse tõendina DNAekspertiis, mis tõendavad H. Talviku ja J. V omavahelist seotust ning nende tegevust seoses narkootilise aine käitlemisega. J. V avaldatud ütlustega on tõendamist leidnud, et kui politsei nende poole liikus, siis H. Talvik andis pudeli narkootilise ainega tema kätte ja ütles, et võta pudel ja istu bussi peale, bussi peale ta ei läinud, vaid läks hoopis politsei juurde koos H. Talvikuga. Kuigi põhifiguuriks GHB suures koguses ebaseaduslikus käitlemises oli H. Talvik, siis J. V vaikiv roll on siiski oluline, sest peites pudeli koos narkootilise ainega enda riiete alla, on ta GHB-d ka vallanud. Arvestades, et J. V võttis H. Talvikult vastu viimasele kuuluvaid narkootilisi aineid, oli nõus neid politseiametnike eest peitma, on kohus seisukohal, et selline tegevus on kvalifitseeritav ühise ja kooskõlastatud narkootilise aine käitlemisena. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et H. Talvik pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise grupis. 14
lg 2 p-s 2 nimetatud varem toimepannud isik on see, kes on narkootikumidega seotud süüteo varem toime pannud s.h kes on eelmärgitud teo eest varem süüdi mõistetud (juriidiline retsidiiv) või isik, kes on varem narkootikumidega seotud süüteo toime pannud, kuid pole selle eest veel süüdi mõistetud (faktiline retsidiiv). Seega korduvus
lg 2 p 2 järgi tähendab samalaadse teo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanekut vähemalt teist korda. Arvestades, et käesoleva kohtuotsuse punktis 2.2. on leidnud tuvastamist, et H. Talvik on vähemalt kahel korral, s.o 03.03.2017.a ning 10.03.2017.a andnud narkootilist ainet GHB edasi B P, siis on sedastatav tema käitumises korduvus
Hinnates H. Talviku puhul subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav realiseeris
H. Talviku käitumisest nähtub, et ta ise omandas suures koguses GHB-d, valdas seda ning teadlikult politseid nähes andis GHB-d sisaldanud pudeli peitmise eesmärgil edasi J. V. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Hendriko Talvik tuleb süüdi mõista
lg 2 p 1, 2 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kolme- kuni viieteistaastane vangistus.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-140-04; 3-1-1-99-06). 3.2. Hinnates Hendriko Talviku süü suurust, leiab kohus, et süüd tuleb pidada keskmiseks. Kohus võttis arvesse, et süüdistuse sisust tulenevalt ei ole Hendriko Talvik narkootilist ainet GHB käidelnud pika perioodi vältel. Suures ulatuses narkootilise aine käitlemiseks ehk teo kvalifitseerimiseks
Aine, mida Hendriko Talvik käitles, oli koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks rohkem kui kümnele isikule. Samuti on süüdistatav GHB-d tasu eest võõrandanud erinevatele inimestele, mis tähendab, et tema tegevus GHB käitlemisel pole piirdunud üksnes tema enda narkovajaduse rahuldamisega, vaid oma tegevusega ehk suures koguses tasu eest GHB müügiga, on põhjustanud olukorra, kus ta on GHB-le juurdepääsu võimaldanud määratlemata isikute ringile. Arvestades asjaolu, et
kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis, siis määratlemata isikute ringile narkootilise aine juurdepääsu võimaldamine on põhjustanud vähemalt abstraktse ohu nende isikute tervisele, mis annab omakorda aluse rääkida suurest süüst. Hendriko Talviku puhul on leidnud 15 tõendamist, et ta müüs narkootilist ainet edasi, seega on ta saanud narkootilise aine müügist raha ehk teeninud kriminaaltulu. Narkootilise aine müügi üheks eesmärgiks on raha saamine, mistõttu on sedastatav karistust raskendava asjaolu esinemine ehk omakasu saamine
Hendriko Talvik end süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Eripreventiivses mõttes on Hendriko Talvik süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata isik, mida kohus samuti arvesse võtab. Arvestades eelviidatud asjaolusid, peab kohus võimalikuks kohaldada H. Talviku suhtes karistusmäära, mis on keskmisest sanktsioonimäärast allapoole jääv. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et H. Talvikut tuleb karistada 5 aasta pikkuse vangistusega. 3.3. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, sealjuures nii süü suurust aga samuti kriminaalkorras karistatuse puudumist, leiab kohus, et H. Talvikule on võimalik mõista vangistus, mis jäetakse osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik H. Talvikule kohaldada nn šokivangistust, arvestades õiguskorra kaitsmise huvi ja eripreventiivset eesmärki süüdistatava mõjutamisel. Kohus leiab, et Hendriko Talviku peab šokivangistusena ära kandma 5-kuulise vangistuse, mis on selge ja piisav hoiatus Hendriko Talvikule edaspidisele õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Katseaja toime võib Hendriko Talvikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast tegelik vabadusepiirang. Ülejäänud 4 aastat ja 7 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui isik 5 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Kohus leiab, et Hendriko Talvik tuleb määrata katsejaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada täitma kontrollnõudeid, et tagada tema käitumise üle kontroll katseajal ja tagada tema resotsialiseerumine.
lg 2 p 21 näeb ette, et kohus võib, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus on veendumusel, et üheks Hendriko Talviku õigusvastase käitumise põhiteguriks on narkootilised ained, siis eelnimetatud kohustuse määramine Hendriko Talvikule on hädavajalik, sest narkootiliste ainete mittetarvitamine on olulisim tingimus, et süüdistatav edaspidi õiguskuulekalt käituks. Kohus leiab, et ainult eelnimetatud kohustuse panemine ei taga Hendriko Talviku käitumise muutmist. Kohus leiab, et tagamaks Hendriko Talviku poolt narkootiliste ainete mittetarvitamist ja omamist, tuleb talle määrata kohustuseks mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadsliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Sellise kohustuse tingib asjaolu, et kriminaalasja tuvastatu kohaselt on süüdistatav liikunud ringkonnas, kus tarvitati narkootilisi aineid ja tarvitas neid ka ise, narkootilisi aineid on pidudel pakutud ka tasuta. Arvestades selliseid asjaolusid, on põhjendatud määrata süüdistatavale lisakohustuseks
3.4. H. Talvik oli
lg 1 alusel kahtlustatavana kinni peetud 19.07.2017.a kuni 20.07.2017.a, so 2 päeva (II kd, tlk 195-197), mis tuleb arvata süüdistatava karistusaja hulka. Hendriko Talviku suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis tuleb tühistada vangistuse kandmisele asumisel.
§-st 191 tulenevalt kuulub konfiskeerimisele kriminaalasjas asitõendina ära võetud ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olev narkootiline aine. NPALS § 7 lg 3 kohaselt jääb narkootiline aine (vedelik) ekspertiisiasutusse. 18 18.05.2017.a J V ära võetud plastikust pudel, mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn), tuleb
MS § 126 lg 3 p-st 4 juhindudes hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad CD- ja DVD-plaadid, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Aulike Salo kohtunik Paavo Lepisto rahvakohtunik Harri Lugu rahvakohtunik muudetud Rkk 15.10.19 ja RK 13.03.20 otsusetega 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.