← Eesti

1-17-11682/87

Obsah (9)§ 184§ 74§ 68§ 75§ 78§ 83§ 21§ 56§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.07.2019.a, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-11682 (17230101186) Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Rah

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi üldmenetluses Prokurör Arika Almann Süüdistatav HENDRIKO TALVIK, isikukood: 38905110279; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; kriminaalkorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.03.2018.a Madis Mahlapuu Kaitsja RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Hendriko Talvik

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning karistada teda vangistusega 5 (viis) aastat.

§ 74

lg-te 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 5 (viis) aastat vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 19.07.2017.a kuni 20.07.2017.a, s.o 2 (kaks) päeva, seega ärakandmisele kuulub 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Hendriko Talviku poolt reaalselt karistuse kandmisele asumise aeg. Ülejäänud karistust, 4 (neli) aastat, 7 (seitse) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Hendriko Talvik ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1.

elama oma alalises elukohas xxxx;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata Hendriko Talvikule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 7 alusel määrata Hendriko Talvikule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte suhelda narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest süüdi mõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Hendriko Talvik allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

§ 78

p 1 alusel käitumiskontrolli nõuded kohalduvad pärast kohtulahendi jõustumist ning

§ 75

lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise ajaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. Menetluskulud Hendriko Talvikult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel      sundraha 1 350 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 1 758 eurot joobeseisundi tuvastamise kulu summas 105 eurot DNA-ekspertiisi kulu summas 57 eurot narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 42 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 276 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda DNA-ekspertiisi kulu 342 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi kulu 42 eurot. Asitõendid 2 Narkootilise aine ekspertiisist (17E-AN0637) järele jäänud narkootiline aine (vedelik), mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda – konfiskeerida

§ 83

lg 1, 4 alusel ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 18.05.2017.a J V ära võetud plastikust pudel (asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel

§ 83lg 1 alusel ja hävitada vastavalt Kr

MS § 126 lg 3 p-le

  1. CD- ja DVD-plaadid (asuvad kohtutoimikus) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 29.07.2019.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.
  3. Esitatud süüdistus 1.
  4. Hendriko Talvikut süüdistatakse selles, et ta käitles ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet GHB-d. Nimelt omandas ta eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult narkootilise aine GHB lähteainet gammabutürolaktooni (GBL), millest valmistas GHB-d, mida andis korduvalt edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andis ta 03.03.2017 õhtusel ajal xxxx asuva xxxx juures ebaseaduslikult B P edasi plastikust pudeli, milles oli vähemalt 612,9 grammi kollakat viskoosset vedelikku, mis omakorda sisaldas vähemalt 324 grammi GHB-d. Nimetatud pudelit vedas B P enda kasutuses olevas sõidukis xxxx, reg-numbriga xxxx, kuni 04.03.2017 kella 02.15-ni, mil nimetatud sõiduk xxxx juures kontrolliks kinni peeti ning leiti sealt vallasasja läbivaatuse käigus 0,5 liitrine plastikpudel kirjega Nordic Select, milles oli 612,9 grammi kollakat viskoosset vedelikku, mis omakorda sisaldas 324 grammi puhast GHB-d. Selliselt andis ta 10.03.2017 õhtusel ajal xxxx, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kohas, ebaseaduslikult B P edasi plastikust pudeli, milles oli vähemalt 300 grammi tumehalli hägust vedelikku, mis omakorda sisaldas GHB-d. Nimetatud pudeli andis B P 10.03.2017 õhtusel ajal xxxx puiestee xxxx asuva xxxx parklas ebaseaduslikult edasi A Ale, kes vedas seda enda kasutuses olevas sõidukis xxxx, reg-numbriga xxxx, kuni 11.03.2017 kella 00.10-ni, mil nimetatud sõiduk xxxx kontrolliks kinni peeti ning leiti sealt läbiotsimise käigus 0,75 liitrine plastikpudel kirjega Vitamineral Water, milles oli 45,60 grammi tumehalli hägust vedelikku, mis omakorda sisaldas 14,3 grammi puhast GHB-d. Samuti fikseeriti GHB-d sisaldav vedelik nimetatud sõiduki kummist automattidel. Hendriko Talvikut süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud

  1. peatükis
  2. jaos sätestatud kuriteo, käitles uuesti ühiselt ja kooskõlastatult koos JV (isiku suhtes on menetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel) ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (edaspidi GHB). Nimelt omandas Henriko Talvik isikuna, kes on märtsis 2017 pannud toime samalaadse kuriteo, ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid peale 10.03.2017, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, so vähemalt 107,5 grammi narkootilist ainet GHB-d sisaldavat vedelikku, mida hoidis 100 ml plastikust pudelis kirjega Hellus ning kandis endaga kaasas. 18.05.2017 õhtul kella 20:30 paiku, märgates politseipatrulli, andis 3 Hendriko Talvik nimetatud plastikust pudeli hoiule J Vle, kes vastavalt omavahelisele kokkuleppele Hendriko Talvikuga peitis pudeli enda pükste värvli vahele ning hoidis enda valduses kuni 18.05.2017 kella 20:30-ni, mil ta koos Hendriko Talvikuga xxxx tänava ja xxxx mnt ristmikul kinni peeti ning toimetati kontrolliks Kesklinna politseijaoskonda, kus J V isiku läbivaatuse käigus leiti tema pükste värvli vahelt 100 ml plastikust pudel kirjega Hellus, milles oli värvusetu vedelik massiga 107,5 grammi, mis sisaldas 48,8 grammi puhast GHB-d. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. GHB kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjadesse. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. GHB puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 16 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul. Seega pani Hendriko Talvik toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo so

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.

  1. Kohtuistungil süüdistatav Hendriko Talvik tunnistas, et süüdistus on arusaadav, kuid süüdi ennast ei tunnista. Süüdistatava kaitsja M. Mahlapuu selgitas, et H. Talviku puhul on tegemist sõltlasega, kuid mitte narkokäitleja või -äritsejaga. Kaitsja on vastu, et tema kaitsealusele on esitatud süüdistus narkootiliste ainete käitlemises. Kaitsja märkis, et
  2. ja
  3. märtsi 2017.a episoodides on Talvik kohtueelses menetluses küll süüdi tunnistanud ennast, kuid kaitsjana ta sellega ei nõustu. Kohtueelses menetluses kahtlustatavana saadud ütlus on kaitsja arvates saadud menetlusnorme, kaitseõigust rikkudes, seetõttu sellesse ülestunnistusse tuleb kaitsja arvates suhtuda kriitiliselt. Objektiivseid tõendeid kaitsja arvates selles asjas ei ole, objektiivsest puutuvust narkoainetega ei ole tuvastatud Hendriko Talviku poolt. Mis puudutab hilisemat episoodi, s.o
  4. mai episoodi, siis ka see on kaitsja arvates ilmselgelt tõendamata. Kaitsja arvates on see lisatud juurde oluliselt hiljem, vahetult kohus liitis selle asja põhiasjaga ning ka selles asjas objektiivseid tõendeid H. Talviku suhtes ei ole.
  5. Kohtu seisukoht 2.
  6. KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 ja 2 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistaja ütlused ning uurinud kirjalikke tõendeid, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. 4 Süüdistatavale on ette heidetud

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemist.

Esmalt, kui kohus asub analüüsima ette heidetud kuritegude tõendatust, peab kohus vajalikuks peatuda süüdistatava kohtus antud ütlustel ja nende ütluste usaldusväärsusel. Osaline süüdistatava ütluste arvestamine on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt juhul, kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Seejuures peab kohus veenvalt põhjendama, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada. Seega on võimalik tunnistada osa ütlustest usaldusväärseks. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt (RKKKo 3-1-1-25-15 p-d 7-8). Süüdistatav Hendriko Talvik (III kd, tlk 103-107) ennast kohtuistungil talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. GHB-d on ta ainult tarbinud. Tal oli perioode, kus ta käis pidudel, liikus seltskonnas, kus GHB-d tarvitati ja tarbis seda ka ise. GHB-d sai pidudel läbi tutvusringkonna, kokkupuude on olnud ka kokaiiniga. GHB-d pakuti talle pidudel tasuta. Ka kokaiini sai tasuta. GHB tarvitamisega on ta politseile vahele jäänud, need on väärteoepisoodid. Süüdistatava ütluste kohaselt ta veebruarist 2017.a ametlikult ei töötanud. Sügisel läks tagasi tööle vanasse töökohta. Eelnevates ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda, kuna nendes ei ole vaidlust ning need on kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega. Vaidlust ei ole ka selles, et süüdistatav teab nii B Pi kui J V. Muus osas ei saa kohus pidada süüdistatava ütlusi toimunu kohta usaldusväärseks ja tõendina arvestada. Kohus ei nõustu süüdistatava verisooniga juhtunust, kuna need ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, samuti on Hendriko Talviku kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlused omavahel vastuolus ning ta ei suutnud kohtule veenvalt põhjendada kohtueelses menetluses antud ütluste ja kohtus antud ütluste omavahelist vastuolu. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, mille kohaselt ei ole ta B P süüdistuses esitatud kuupäevadel kohtunud ja ei ole talle ega kellelegi teisele müünud GHB-d. Seda ei ole ta ka kunagi valmistanud, sest tal puuduvad igasugused teadmised selle kohta. Kohus lubas prokuröril KrMS § 289 lg 1 alusel usaldusväärsuse kontrolliks avaldada süüdistatava kohtueelses menetluses 20.07.2017.a antud ütlused: „Märtsis 2017.a. B P edasi antud GHB ma keetsin ise. Täpset aega, millal ma selle keetsin, ma ei mäleta, see võis olla kuskil 2017.a. alguses. Keetsin seda üsna vähe, kogust öelda ei oska. Keetsein selle üksi. Keegi minu tuttavatest kunagi päris ammu näitas mulle, kuidas seda keedetakse ja milliseid komponente ning kui palju neid lisama peab. Komponentideks on GBL, Torusiili graanulid ja vesi. Torusiili graanuleid ostsin ühest toidupoest, täpselt millisest, ma ei mäleta. Kunagi ammu, see oli juba enne seda, kui ma Inglismaale elama läksin, ma teadsin, et Viimsi metsas suure sihi läheduses oli kellelgi peidetud GBL-i. Ma enam ei mäleta, kes mulle seda kohta näitas. Otsustasin selle koha nüüd üles otsida. Seal oligi veidi GBL-i veel järel. Maitsesin seda näpuotsaga, maitse järgi oli aru saada, et see vedelik seal metsas on GBL. B P oli märtsis 2017.a. kuskilt kuulnud, et mul on GHBd ning oli kelleltki minu telefoninumbri saanud ning võttis minuga ühendust, et osta GHB-d. Midagi ta mulle maksis ka selle eest, aga summasid ma ei mäleta. B ostis GHB-d minult umbes 34 korda. Koguseid, mis ta minult küsis ja sai, ma ei mäleta. Muidu B Pi ma isiklikult eriti ei tea.“ Süüdistatava sõnul, kui teda viidi pärast kodus tehtud läbiotsimist edasi, siis öeldi, et kas me viime sind otse Tallinna Vanglasse, M P on juba seal, või annad oma ütlused. Sellel hetkel otsustas H. Talvik, et läheb ja annab ütlused. Kaitsjat talle ei võimaldatud ning paberil on teda valesti tõlgendatud. Prokurör näitas Hendriko Talvikule ülekuulamise protokolli teist lehte, kus on kirjas: „ei vaja kaitsjat ülekuulamise juurde.“ Süüdistatava ütluste kohaselt on tegemist tema käekirja ja allkirjaga. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav suutnud kohtule arusaadavalt põhjendada, miks ta on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mis on vastuolus kohtuistungil antud ütlustega. Kohtueelses menetluses on süüdistatav detailselt selgitanud, kuidas ta on B. P märtsis 2017.a umbes 3-4 korda GHB edasi andnud ning GHB valmistamisega tegelenud. Kohtu hinnangul isik, 5 kes annab detsailseid ütlusi GHB valmistamise koostisosade kohta, peab olema sellega kokku puutunud või olema selliste eriteadmistega, et teada, kuidas GHB-d valmistada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et süüdistataval oleks selles valdkonnas eriteadmised. Samuti süüdistatava selgitused vastuolu kohta, milles ta selgitab, et andis sellised ütlused kohtueelses menetluses, kuna temal kästi ütlusi anda, ähvardades teda Tallinna Vanglasse viimisega, märgib kohus, et ka süüdistatava ütlustest ei selgu, et tal oleks kästud anda teda süüstavaid ütlusi. Arvestades eelnevat oleks H. Talvikul olnud võimalus anda ka kohtueelses menetluses samasisulisi ütlusi nagu ta on kohtus andnud, sest tema vabadusse laskmise eelduseks ei olnud süüstavate ütluste andmine. Ometi süüdistatav otsustas kohtueelses menetluses anda ütlusi, mis teda otseselt süüstavad, seejuures veel detailselt. Järgnevalt märgib kohus, et pole alust kahelda süüdistatava ütlustes selles osas, et tal oli hüppeliigese nihestus, kuid süüdistatava ütlused selle kohta, et ta oli tubasel režiimil 10-15 päeva ja ta ei saanud liikuda, ei pea kohus usaldusväärseks. H. Talviku kaitsja poolt on kohtule esitatud Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisid, millest nähtub, et 01.03.2017.a väänas süüdistatav oma vasaku hüppeliigese, luumurdu ei ole; 10.03.2017.a käib karkudega, ortoos peal; 20.03.2017.a käib karkudega kui jalg väsib, liigub juba paremini; 24.03.2017.a tervis juba parem, käies lonkab (III tlk 138-141). Ometi on süüdistatav mitmeid kordi suutnud ise käia arsti juures ning ka epikriisist ei selgu, et süüdistatav ei oleks üldse suuteline liikuma. Veel enam on kummastav asjaolu, et 18.03.2017.a on ta toime pannud NPALS § 151 lg järgi kvalifitseeritud väärteo, mille eest on teda karistatud 12.04.2017.a kohtuvälise menetleja otsusega (II kd, tlk 88). Eelnev näitab ilmekalt, et H. Talviku tervislik seisund oli piisavalt hea, et vaatamata hüppeliigese nihestusele, oli tal võimalik õues käia ja narkootilisi aineid tarvitada. Seetõttu on H. Talviku ütlused ebausaldusväärsed selles osas, et ta märtsis ei saanud 10-15 päeva kodunt väljas käia. Sellised ütlused on kantud enese õigustamise soovist. Samuti ei ole eluliselt usutavad süüdistatava ütlused selle kohta, et kui ta hakkas mais uuesti pidudel käima, andis tema ema talle taskuraha 50100 eurot pidudel käimiseks. Süüdistatava ütluste kohaselt pidutses ta nädalavahetusel, kindlasti oli midagi ka nädala sees, sest oli soe aeg. Arvestades, et süüdistatava ütluste kohaselt töötab tema ema xxxx müüjana ning tema sissetulek on 700 eurot, pidi süüdistatava ema kogu oma sissetuleku andma pojale, et viimane saaks pidudel käia. Samuti ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed ka osas, mille kohaselt ta kahtleb B. P ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatava ütluste kohaselt B. P ja J. V üksteist ei tundnud. Süüdistatav arvab, et J. V andis teda süüstavaid ütlusi, kuna ta on endine kriminaal ning ju leidis, et on õigem ajada süü tema peale, kuna siis J. V ise pääseb süüdistusest. Kohtu hinnangul on sellised süüdistatava ütlused antud eneseõigustamise motiividel, et vabaneda vastutusest. Selliseid süüdistatava ütlusi ei toeta teised kriminaalasjas kogutud materjalid. Lisaks ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas ka teiste kriminaalasja materjalidega, mis puudutab tema DNA sattumist Helluse pudelikaelasuule, mille kohaselt sattus tema DNA sinna, kuna J. V valas korgijooki korgi sisse ja tema jõi sealt ning pärast pani korgi pudelile tagasi. Arvestades eelnevat on kohus seisukohal, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna süüdistatav on andnud ristküsitlusel ütlusi, mis on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ning H. Talvik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada. Samuti on süüdistatava ütlused vastuolus ka teiste kriminaalasjas kogutud ja usaldusväärsete tõenditega, mida kohus analüüsib allpool. Sellest tulenevalt tuleb H. Talviku ennastõigustavad ja vastuolulised ütlused, kui ebausaldusväärsed, tõendikogumist välja jätta, v.a arvatud osas, et ta tunneb B. P ja J. Vu. 2.2. 03.03.2017.a ja 10.03.2017.a episood

§ 184

sätestab vastutuse narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käitlemine kujutab endast NPALS § 2 p 3 kohaselt narkootiliste või 6 psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamist, ning tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Seejuures tuleb selgitada, et tegemist ei ole ammendava loeteluga ning seadusandaja tahe on olnud muuta narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides (vt ka RKKKo 3-1-1-56-15, p 11). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Antud episoodis andis tunnistajana ütlusi B P, kelle ütluste kohaselt tunneb ta Hendrikot, kellelt on omandanud narkootikume ajaperioodil veebruari lõpp-märtsi algus 2017.a. Tunnistaja ütluste kohaselt omandas ta alguses narkootikume M P, hiljem Hendriko Talvikult. Talvikut teab, kuna kõik on sama seltskond ning kuskilt jutust tuli välja, et Hendriko tegeleb GHB-ga. Aine omandamine nägi välja nii, et tema helistas Hendrikole ja saadi kokku Viimsi alguses. Telefonis narkootilisest ainest ei räägitud, kuid kohtumisel rääkisid. Kui Hendriko kohtumisele tuli, siis tal soovitud kaupa kaasas ei olnud, alguses nad vestlesid, et ta soovib temalt osta GHB-d ja siis said hiljem uuesti kokku, umbes tunni pärast kusagil xxxx marketi kandis. Tunnistaja ütluste kohaselt koguste hinnast juttu ei olnud, ei mäleta ka, mis summa oli, kuid raha pidi andma hiljem. Tunnistaja selgitas, et viimase korra eest on Talvikule veel võlgu. Esimese korra eest tasus summa koheselt, võis olla 300 eurot või vähem. Raha saatis kellegi kaudu Hendrikole. Istungi käigus tuli tunnistajale meelde, et on siiski Talvikule kõik võlad ära maksnud. Ainet omandas 100, 200 grammi. Samuti on teda narkootilise ainega kinni peetud 10.03.2017.a ja see aine pärines Hendrikolt. Kinni peeti teda, kas xxxx või xxxx teel. Ta oli Saabiga ning aine oli tal istme peal, aine oli ta omandanud natuke varem, kui ta kinni peeti. Narkootilist ainet on ta ka edasi andnud

  1. märtsil A Ale xxxx Keskuse juures ning see aine pärines samuti Hendrikolt. Hendrikolt on ta ainet omandanud vähemalt nendel kahel korral
  2. märtsil ja
  3. märtsil. Selle eest, et ta GHB-ga kinni peeti, esitati ka süüdistus ning ta on saanud selle eest karistada. Temaga koos oli kohtu all ka A A, kellele ta narkootilise aine edasi andis, mis ta Talvikult sai (II kd, tlk 123-129). Tunnistaja B. P ütlused on kooskõlas ka kriminaalasjas olevate kirjalike tõenditega. B. P valdusest narkootilise aine leidmist kinnitab 04.03.2017.a vallasasja läbivaatuse protokoll, mis tõendab, et valdaja juuresolekul leiti sõiduki xxxx (reg.nr xxxx) läbivaatuse käigus sõiduki tagaistmelt paremalt läbipaistev plastikpudel kirjaga „Nordic Select“, milles kollakas viskoosne vedelik (II kd, tlk 39). 04.03.2017.a kella 02.15 ajal xxxx juures kinni peetud sõiduauto xxxx (reg.nr xxxx), mida juhtis B P, valdusest leitud plastikpudel etiketiga „Nordic Select“ vedelikuga, mis edastati EKEI eksperdile, on vaadeldud 17.04.2017.a asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tlk 40-41) ning analüüsitud kriminaalasjas läbi viidud narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 17E-AN
  4. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 17E-AN0298 tõendab, et 0,5 l plastikpudelis „Nordic Select“ sisalduv kollakas viskoosne vedelik massiga 612,9 g sisaldas 64% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldus 324 g gammahüdroksüvõihapet (GHB) (II kd, tlk 43-44). Samuti on kirjalike tõenditega kooskõlas ka B. P ütlused selle kohta, et narkootilist ainet on ta edasi andnud A Ale xxxx juures. Sellekohaseid ütlusi kinnitab 11.03.2017.a läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt teostati läbiotsimine A A poolt kasutatavas sõiduautos xxxx (reg.nr xxxx), millest läbiotsimise käigus leiti mh juhi kõrvalistme alt 0,5 l Vitamineral Water plastmasspudel, mille põhjas ca 10 ml hallikas-tume vedelik (pudel ilma korgita), paremalt tagant maast kaks kummist automatti, mille peal hallikas-tume vedelik (II kd, tlk 45-48). Sõiduautost leitud plastpudelit ja automatte vaadeldi 17.04.2017.a asitõendi vaatlusprotokollis, mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks 11.03.2017.a kella 00.10 ajal xxxx külas xxxx kinni peetud sõiduauto xxxx (reg.nr xxxx), mida juhtis A A, juhi kõrvalistme alt ära võetud avatud korgiga 0,75 l plastpudel kirjaga Vitamineral Water, mille põhjas ca 10 ml narkokahtlast vedelikku ja parempoolse tagaistme eest kaks automatti, mille peal narkokahtlase vedeliku jäljed, mis edastati EKEI eksperdile. Esemete vaatlus toimus pärast narkootilise aine ekspertiisi. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 17E-AN0319 esines jalamattidel GHB jälgi ning pudelis oli tumehall hägune 7 vedelik massiga 45,60 g ning sisaldas 38% gammahüdroküvõihappe Na-soola, vedelikus sisaldub 14,3 g GHB-d (II kd, tlk 49-50). Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 17E-AN0319 tõendab, et tumehall hägune vedelik massiga 45,60 g 0,75 l plastpudelis kirjega Vitamineral Water, sisaldas 38% gammahüdroküvõihappe Na-soola, vedelikus sisaldub 14,3 g gammahüdroksüvõihapet (GHB) ning automattidel leidus gammahüdroksüvõihappe jälgi (II kd, tlk 53-54). NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur selline narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ekspertiisiakti nr 17EAN0319 kohaselt esitati ekspertiisiks tumehall hägune vedelik massiga 45,60 g, mis omakorda sisaldas 14,3 g puhast GHB-d ning ekspertiisiakti nr 17E-AN0298 kohaselt esitati ekspertiisiks 612,9 g kollakat viskoosset vedelikku, milles sisaldus 324 g GHB-d. Riigikohus on lahendis nr 31-1-121-06 selgitatud, et suure koguse narkootilise aine määratlemisel tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule ja seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus s.t tuvastada tuleb, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni vastusest teabenõudele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suurte koguste kohta nähtub, et GHB puhul on narkootilise aine keskmine kogus kümnele inimesele joobe tekitamiseks 16 grammi (II kd, tlk 55-58). Kuigi kaitsja antud kriminaalasjas ei ole vaidlustanud sellise tõendi lubatavust, peab kohus vajalikuks lisada, et kooskõlas Riigikohtu lahenditega nr 3-1-1-89, 3-1-1-97-12 ja 31-1-96-11, võib narkootilise aine suure koguse tuvastamisel asjassepuutuvaks tõendiks pidada ka samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele. Seega on EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni vastuse näol tegemist asjassepuutuva ning lubatava tõendiga. Seega võttes arvesse kõike eelnevat ning asjaolu, et suureks koguseks, mis tekitab narkojoobe 10-le inimesele on 16 grammi, siis B. P ja A. A valdusest leitud ja äravõetud kogus on GHB suure koguse numbrilist näitu kordades ületatav, mistõttu on põhjendatud süüdistaja karistusõiguslik etteheide, et narkootilist ainet GHB, käideldi NPALS § 31 lg 3 ja

§ 184tähenduses suures koguses.

Süüdistuse kohaselt on narkootilise aine GHB ebaseaduslikku käitlemist suures koguses ette heidetud H. Talvikule. Järgnevalt uurib kohus, kas eelkirjeldatud teo on toimepannud H. Talvik nagu talle süüdistuses süüks arvatakse. Tunnistaja B. P ütluste kohaselt pärineb tema kasutusest olevast sõidukist ja A. A sõidukist leitud narkootiline aine H. Talvikult. Kohus märgib, et kuigi B. P ütlustes esineb vastuolu kuupäevade osas, millal ta ise on narkootilise ainega kinni peetud ning millal ta on vaidlusalust ainet A. A edasi andnud, leiab kohus, et see ei vähenda B. P ütluste usaldusväärsust. B. P ütlustest nähtub kohtule, et ta on kuupäevaliselt segamini ajanud enda ning A. A kinnipidamise ajad, milles seisneb ka erinevus, millal ta on narkootilist ainet GHB edasi andnud A. A. Kohus leiab, et selline kuupäevades eksimine on mõistetav, kuivõrd kohtus ütluste andmise ajaks oli möödunud üle aasta. Kirjalike tõenditega on kohtus tuvastatud, et B. P peeti kinni 04.03.2017.a kell 02.15 xxxx teel, mida B. P on ka oma ütlustes välja toonud ning tema valdusest leiti narkootilist ainet GHB ning 11.03.2017.a kella 00.10 ajal peeti kinni A. A, kellele oli B. P eelnevalt xxxx juures edasi andnud H. Talvikult saadud narkootilise aine GHB. Samuti ei ole kohtul alust kahelda selles, et B. P ja A. A valdusest leitud narkootilise aine GHB oli B. P eelnevalt omandanud H. Talvikult süüdistuses nimetatud kuupäevadel. B. P ütluste kohaselt toimus aine edasiandmine xxxx. Kuigi tunnistaja kohtuistungil ei osanud täpsemalt öelda H. Talvikuga kohtumise ja aine saamise kohta, on tunnistaja ütlustes avaldanud, et see toimus xxxx, kusagil xxxx kandis. Kohtul ei ole mitte mingit alust kahelda B. P ütlustes, mille kohaselt sai ta H. Talviku käest narkootilist ainet GHB märtsis 2017.a vähemalt kahel korral. Arvestades, et tema ja A. A valdusest leiti ja võeti ära suur kogus narkootilist ainet, puudus B. P igasugune mõistlik põhjendus ja vajadus anda H. Talviku suhtes valeütlusi, hakates sel moel oma süüd suurendama, võttes omaks narkootiliste ainete korduva omandamise, edasiandmise A. A ja aine käitlemise. 8 Kuna B. P ütluste kohaselt on nii tema kui A. A antud teos süüdi tunnistatud, puudub kohtul alus sellistes ütlustes kahelda. Ka ei esine kohtu hinnangul B. P ütlustes selliseid vastuolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et tema ütlused on ebausaldusväärsed. Samuti märgib kohus, et ei kaitsja ega prokurör pole taotlenud B. P ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist, millest kohus järeldab, et B. P poolt eeluurimisel ja kohtus antud ütlused langevad kokku. Ka märgib kohus, et tema ütlused haakuvad kohtus uuritud kirjalike tõenditega. Tulenevalt eelnevast on tõendatud, et H. Talvik on süüdistuses nimetatud kahel korral andnud B. P ebaseaduslikult xxxx edasi suures koguses narkootilist ainet GHB-d. Nagu ekspert on ekspertiisiaktides nr 17E-AN0298 ja 17E-AN0319 lisainformatsiooni all märkinud ja mis tuleneb NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimusest ja korras ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade lisast 1, kuulub gammahüdroksüvõihape (GHB), kõnealuse nimekirja esimesse nimekirja. Tuvastatud aine, s.o gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulumine eelviidatud nimekirja esimesse nimekirja tähendab aga seda, et GHB näol ei ole tegemist vabalt käideldava ainega ja selle käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohtumenetluse käigus ei toodud kohtumenetluse poolte poolt kohtu ette tõendeid, et H. Talvikul oleks olnud arsti ettekirjutus GHB omandamiseks ja valdamiseks ning veel vähem edasiandmiseks või et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Seega käitles H. Talvik narkootilist ainet GHB ebaseaduslikult ning puuduvad muud tõendid, mis kinnitaks, et H. Talvik käitles ainet NPALS § 3 lg 1 loetletud eesmärgil. Lähtudes eeltoodust on H. Talviku teos täidetud

§ 184süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

H. Talvikule inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Kohtu hinnangul on H. Talvik narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel tegutsenud kavatsetult, kuna ta ise teadlikult valdas seda suures koguses ja müüs edasi B. P. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud

§ 184

süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele.

§ 184eesmärk on efektiivselt välistada selliste isikute tegevus.

H. Talvik valmisolekut narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks kinnitavad nii narkootilise aine omandamine, valdamine kui ka korduvalt edasiandmine. Seetõttu on täidetud ka jätkuva süüteo subjektiivne külg. H. Talviku poolt toime pandud kuritegu on lõpule viidud, isiku süüd ja tema tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole. 2.3. 18.05.2017.a episood Lisaks eelnevale on H. Talvikule ette heidetud

§ 184

lg 2 p 1, 2 kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist, mille kohaselt tema olles isik, kes on varem toime pannud

  1. peatükis
  2. jaos sätestatud kuriteo, käitles uuesti ühiselt ja kooskõlastatult koos J Vga ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (edaspidi GHB). Järgnevalt uurib kohus, kas eelkirjeldatud teo on toimepannud H. Talvik nagu talle süüdistuses süüks arvatakse. 9 Hendriko Talvik end antud episoodis süüdi ei ole tunnistanud. Nagu kohus eelnevalt on märkinud, siis kohus on jätnud H. Talviku ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale, v.a osas, mis puudutab seda, et ta J V tunneb. Kohus avaldas J V ütlused prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, kuna J V on surnud, mida kinnitab teave rahvastikuregistrist (II kd, tlk 113). J V on kahtlustatavana kohtueelses menetluses andnud ütlusi kahel korral, s.o 29.01.2018.a ja 05.04.2018.a. 29.01.2018.a antud ütluste kohaselt ei tunnista ta end

§ 184lg 1 järgi süüdi, kuna kahtlustuses märgitud pudel GHB-ga ei kuulu talle.

Ta andis ütlusi, et oli 18.05.2017.a õhtul koos enda sõbra pojaga, kelle nimi on Endriko Talvik. Mingil hetkel tulid nende juurde veel kaks meesterahvast, kes olid Endrko tuttavad. Käidi koos xxxx ja seal hakkasid Endriko ja tema tuttavad lolli mängima ja ülbitsema, kuna nad olid tarvitanud korgijooki. Tema narkootilisi aineid ei tarvita, samuti ei ole tarvitanud seda korgijooki, mis tema juurest leiti. See pudel korgijoogiga oli Endrikol kaasas juba siis, kui temaga kokku sai. Kui nad seisid neljakesi bussipeatuses suunaga xxxx poole, siis nägi ta politseid nende poole liikumas ja siis Endriko andiski selle pudeli tema kätte ja ütles, et võta see pudel enda kätte ja istu bussi peale. Bussi peale ta ei läinud, vaid läks hoopis Endrikoga koos politsei juurde. Kuna Endriko ja tema tuttavate käitumine oli ebaadekvaatne, siis politsei võttis nad kaasa ja samuti võtsid ka tema kaasa. Endrikot on ta pärast seda juhtumit proovinud korduvalt kätte saada, kuid tulutult. Endriko elab xxxx koos ühe vanemaga. J V andis ka ütlusi, et ta täpselt ei teadnud, et see pudel, mille Endriko tema kätte andis, oli korgijook, sest kõik käis äkki ja kiiresti. 05.04.2018.a antud ütluste kohaselt on kahtlustus temale arusaadav, kuid koos Hendriko Talvikuga ta ei ole seda kuritegu toime pannud. Mäletab oma eelmisi antud ütlusi ja jääb nende juurde. Andis ütlusi, et see GHB ei olnud tema oma, selle pudeli andis temale Hendriko Talvik. Tema DNA sai pudelisuule ilmselt seetõttu, et ta arvas, et seal on vesi ja pani selle pudeli korraks oma suule. Pudelist ta ei joonud. Tunnistab, et teadis, mis seal pudelis oli, kui Hendriko selle pudeli tema kätte andis. Muus osas jääb varasemalt antud ütluste juurde (II kd, tlk 114-119). 14.05.2018.a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus tõendab, et J V osas lõpetati kriminaalmenetlus viimase surma tõttu (II kd, tlk 216-217). KrMS § 291 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse taotlusel tunnistaja poolt varem antud ütlused tõendina vastu võtta, kui tunnistaja on surnud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt KrMS § 291 lg 1 p 1 sätestatud juhul võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ja 3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Seega on J V kohtueelses menetluses antud ütlused tõendina lubatavad üksnes juhul, kui kõrvuti KrMS § 291 lg 1 p-s 1 nimetatud aluse esinemisega eksisteerivad ja on üheaegselt täidetud ka KrMS § 291 lg 3 p-des 1-3 nimetatud tingimused. Hinnates eelviidatud tingimuste täidetust või nende puudumist, leiab kohus, et puuduvad igasugusedki mõistlikud ja objektiivselt tajutavad asjaolud, mis annaksid aluse seisukohaks, et ütluste andmise asjaolud ja tunnistaja isik võiksid seada kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse. Kaitsja on kohtuistungil asunud seisukohale, et J V oli ise antud episoodis kahtlustatav ning on selge, et ta on oma ütlustes üritanud vabaneda vastutusest ja ta tegi kõik, et näidata süüd kellegi teise peale. Kaitsja leidis, et oletuslike ja ebausaldusväärsete isikulistele tõenditele tuginedes ei saa luua süüdistust. Kohus märgib, et Riigikohus on oma 18.02.2013.a lahendi nr 3-1-1-89-12 p-s 15 toonud välja, et:“ Rääkides tõendi usaldusväärsusest KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis ei ole seadusandja silmas pidanud KrMS § 61 alusel tõendite hindamise tulemina tuvastatud tõendi usaldusväärsust. Tuleb arvestada, et KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis on kahtluse puudumine tõendi usaldusväärsuses üks tingimustest, mis võimaldab kohtul üldse vastu võtta konfrontatsiooniõiguseta saadud ütlusi. Tõendite vastuvõtmine on aga kriminaalmenetluse 10 seadustiku

  1. septembril 2011 jõustunud muudatuste (eriti KrMS §-s 2861 sätestatu) loogika kohaselt selle tõendi kohtuliku uurimise objektiks tunnistamine ilma tõendi sisu analüüsimata. Ka KrMS § 291 lg 3 p 1 tekstist tuleneb otsesõnu, et siin ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üksnes üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut. Sellel etapil ei nõuta tõendi usaldusväärsuse positiivset tuvastatust, vaid üksnes seda, et puuduks esialgne alus kahelda tõendi usaldusväärsuses. Kindlasti peavad ka need ütlused, mille kohus võttis vastu KrMS § 291 lg 3 ple 1 tuginevalt, alluma hiljem sisulisele hindamisele. See tähendab, et kohus, olles eelnevalt võtnud KrMS § 291 lg-le 3 tuginevalt tunnistaja ütlused tõendina vastu, võib tunnistada neid tõendite hindamise tulemina siiski ebausaldusväärseteks.“ Kaitsepoole väite puhul on tegemist J V sisuliste ütluste usladusväärsuse küsimusega, mis ei ole antud juhul samatähenduslik KrMS § 291 lg 3 p 1 nimetatud alusega, mistõttu ei analüüsi kohus ka selles staadiumis J V kohtueelse menetluse ütluste lubatavause hindamisel tema ütlusi nende usaldusväärsuse kontekstis. Küll aga väärib tähelepanu kaitsja väide selle kohta, et J V 05.04.2018.a ütlused on antud ülekuulamisel xxxx sisuliselt enne tema surma ning uurija on protokollile juurde kirjutanud, et: „Kahtlustatav J V on ülekuulamise ajal voodis selili, kuna tema tervislik seisund seoses alkoholi liigtarvitamisega ei lase tal voodist tõusta, jalgadega on juba ammu probleemid, J V sai aru temale esitatud kahtlustusest ja vastas adekvaatselt uurija küsimustele, kirjutamine on raskendatud“. Kaitsja leidis, et sellisel moel ülekuulamist võib arvestada, aga sellesse tuleb suhtuda äärmiselt kriitiliselt, sest kui inimene on sellises seisundis, et ta ei ole võimeline ise liikuma, alla kirjutama või üldse kirjutama, ja kus rõhutatakse ka, et alkoholi liigtarvitamise tõttu on isik sellises seisundis, siis ilma kaitsja juuresolekuta sellist menetlustoimingut teha on lubamatu. Kohus märgib, et konkreetse menetlustoimingu tegemisele eelneb isikule tema õiguste ja kohustuste tutvustamine, mis hõlmab endas mh erinevate käitumisalternatiivide tutvustamist. Analüüsides J V 29.01.2018.a ja 05.04.2018.a ülekuulamisprotokolle, siis tuleb nentida, et neis dokumentides kajastuvad korrektsed viited õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta, mida tõendavad ka J V allkirjad õiguste ja kohustuste tutvustamise juures. Seega oli J V teadlik õiguste ja kohustuste sisust ning vaba otsustama ütluste andmise või sellest keeldumise üle, samuti selle üle, kas ütluste andmise korral soovib ta ütlusi anda kaitsja osavõtul. Asjaolu, et J V ülekuulamine toimus tema elukohas ning et ta oli ülekuulamise ajal voodis, kuna jalad ei liikunud ning kirjutamine oli raskendatud tema alkoholi liigtarvitamise tõttu, ei tähenda, et J V oleks olnud sellises seisundis, et ta ei saaks adekvaatselt toimuvast aru. Vastupidiselt on menetleja märkinud ülekuulamise protokollis, et J V saab esitatud kahtlustusest aru ja vastab adekvaatselt. Seega on kaitsepoole sellised väited oletuslikud ning kohus ei raja aga veendumust tõendi usaldusväärsuse osas kellegi subjektiivsetele oletustele, arusaamale. Seega leiab kohus kõiki eelnevalt välja toodud asjaolusid kogumis hinnates, et puuduvad sellised asjaolud, mis annaks aluse kahelda KrMS § 291 lg 3 p 1 kohase ütluse andmise üldises usaldusväärsuses. Kohtu hinnangul on antud juhul täidetud J V ütluste lubatavuse esimene eeldus. Hinnates KrMS § 291 lg 3 p-de 2 ja 3 täidetust, leiab kohus süüdistatavale esitatud süüdistuse ja J V ütlusi arvestades, et J V ütlustega tõendatakse narkootiliste ainete käitlemise asjaolusid nii tema enda kui ka H. Talviku poolt. Seega on J V ütlused olulised kriminaalasja kui terviku seisukohalt ning seejuures on kaitsepoolele olnud tagatud küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid, millist õigust on kaitsepool ka realiseerinud. Seega asub kohus kokkuvõtvalt seisukohale, et J V kohtueelse menetluse ütlused on tõendina lubatavad KrMS § 291 lg 1 alusel koostoimes § 291 lg 3 p-dega 1-
  2. Mis puudutab J V ütluste usaldusväärsust KrMS § 61 mõttes, asub kohus seisukohale, et J V ütlused on usaldusväärsed. Kohus möönab, et J V ütlused, mis puudutavad korgijoogi ehk GHB joomist, on olnud ajas muutuvad. 29.01.2018.a toimunud ülekuulamisel on J V väitnud, et H. Talviku käest saadud pudelist ta ei joonud. 05.04.2018.a ülekuulamisel andis ta seevastu ütlusi, et ta pani pudeli korraks suule, kuid ei joonud seda. Samuti on kohus vastu võtnud ja avaldanud kaitsja poolt esitatud J V 18.05.2017.a ülekuulamise protokolli väärteomenetluses, mille kohaselt 11 J V on andnud väärteo kohta ütlused, et 18.05.2017.a tarvitas ta GHB-d enese teadmata baaris, kui talle seda anti (III kd, tlk 111). Mis puudutab ülejäänud J V ütlusi, siis ei ole need ajas muutunud, kõikidel ülekuulamistel on ta olnud järjepidev, et tema valduses olnud ja leitud pudel GHB-ga ei kuulunud talle, vaid see anti talle. Seejuures on ta 29.01.2018.a ja 05.04.2018.a ülekuulamisel andnud ütlusi, et pudeli sai ta H. Talvikult, kui politsei nende poole liikus ning tema pani selle pudeli oma taskusse. Eelnevat silmas pidades asub kohus seisukohale, et kuigi J V on 29.01.2018.a ülekuulamisel väitnud, et ta korgijooki ei tarvitanud, ei ole tervikuna võimalik J V ütlusi vaadelda vastuolulistena, mis võiks kaasa tuua tema ütluste ebausaldusväärsuse. Seega leiab kohus, et J V ütlused on ka sisuliselt usaldusväärsed ning need haakuvad kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. J V ütlused tema kinnipidamise ja tema valdusest narkootilise aine leidmist kinnitab väärteoprotokoll AB 1513971, mis tõendab J V kinnipidamist 18.05.2017.a kella 20.30 paiku xxxx mnt ristil, kuna isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta ning samuti leiti isiku valdusest väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet. J V võeti ära üks 100 ml „Hellus“ pudel läbipaistva vedelikuga (II kd, tlk 92), mida vaadeldi vaatlusporotokollis koos fototabeliga, mille kohaselt vaadeldi 18.05.2017.a kell 21.31 J V valdusest leitud ja ära võetud 100 g „Hellus“ pudelit läbipaistva vedelikuga (II kd, tlk 95-96). Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 17E-AN0637 tõendab, et plastikpudelis „Hellus“ sisalduv värvusetu viskoosne vedelik massiga 107,5 g sisaldas 55% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldus 48,8 g gammahüdroksüvõihapet (GHB) (II kd, tlk 97-99). Veel enne, kui kohus asub analüüsima, kas tuvastatud narkootilise aine käitlemist on alust ette heita antud kriminaalasjas süüdistuse saanud süüdistatavale, tuleb märkida, et süüdistatavale on karistusõiguslikult ette heidetavaks suures koguses narkootilise aine, s.o GHB ebaseaduslik käitlemine. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur selline narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-121-06 on selgitatud, et suure koguse narkootilise aine määratlemisel tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule ja seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus s.t tuvastada tuleb, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni vastusest teabenõudele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suurte koguste kohta nähtub, et GHB puhul on narkootilise aine keskmine kogus kümnele inimesele joobe tekitamiseks 16 grammi (II kd, tlk 55-58). Seega võttes arvesse kõike eelnevat ning asjaolu, et suureks koguseks, mis tekitab narkojoobe 10-le inimesele on 16 grammi, siis J. V valdusest leitud ja äravõetud kogus on GHB suure koguse numbrilist näitu kordades ületatav, mistõttu on põhjendatud süüdistaja karistusõiguslik etteheide, et narkootilist ainet GHB, käideldi NPALS § 3 1 lg 3 ja

§ 184tähenduses suures koguses.

Kohus märgib ka seda, et joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt 962T tõendab, et 18.05.2017.a kl 21.07 J V võetud uriinist leiti osasepaami ja nordasepaami (II kd, tlk 93), kuid mitte GHB-d. Kaitsja poolt esitatud joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt 963T tõendab, et 18.05.2017.a kl 21.30 E T võetud uriinist leiti kokaiini metaboliiti ja GHB-d (III kd, tlk 113) ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt 967T tõendab, et 19.05.2017.a kl 06.15 J S võetud uriinist leiti kokaiini (III kd, tlk 114). Ka tõendab joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt 964T, et 18.05.2017.a kl 21.25 Hendriko Talvikult võetud uriinist leiti kokaiini, klonasepaami metaboliiti ja GHB-d (II kd, tlk 94). Kuigi kaitsja poolt kohtule esitatud väärteomenetluse lõpetamise määrusest väärteoasjas nr 2316,17,003536 nähtub, et H. Talviku suhtes lõpetati menetlus süüdistuses NPALS § 151 lg 1 järgi, kuivõrd isikult oli võetud alla 24 tunni tagasi uriiniproov, mille tulemused vastasid samadele ainetele ja mida tõendab joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt 936T (II kd, tlk 120), on kohus seisukohal, et see 12 ei vähenda J V ütluste usaldusväärsust ning seda ka osas, mis puudutab ütluste seda osa, mille kohaselt oli ka H. Talvik GHB-d tarvitanud. J V ütlusi lisaks eelnevalt uuritud tõenditele kinnitab ka ekspertiisiaktis nr 18E-GE011 kajastatud ekspertarvamus, millest nähtuvalt kinnitab ka DNA-ekspertiis J. V ja H. Talviku vahetut puutumust J. V kinnipidamisel leitud ja äravõetud narkootilise ainega GHB. Kriminaalasja kohtueelsel uurimisel viidi läbi DNA-ekspertiis nr 18E-GE011, mille käigus saadi plastik pudelilt „Hellus“ võetud proovist (suult, proov B180157) DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada J V ja Hendriko Talvikult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (II kd, tlk 100-106). Kuna proovi B180157 kohta jõudis ekspert järeldusele, et nende põhjal ei saa välistada J. V ja H. Talviku DNA sisaldumist selles segaproovis, siis ei kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-2914 p 12 kohaselt:“ DNA-eksperdi arvamuse tõendina kasutamisel tuleb aga arvestada, et KrMS § 60 lg 2 kohaselt peab tõend andma kohtule teavet tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Süüküsimuse lahendamisel saab KrMS § 60 lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata seega tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud kolleegiumi hinnangul üldjuhul olematu. Nimelt möönab ekspert järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ küll võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka vastupidine versioon - et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d. Seetõttu ei kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Kolleegium möönab, et kriminaalasja kohtueelses menetluses võib võrdlusisiku DNA olemasolu võimalus õigustada erinevate uurimisversioonide püstitamist, isiku kahtlustatavana kohtlemist ja tema suhtes edasiste menetlustoimingute tegemist, kuid isiku vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse kontrollimiseks kohtumenetluses ei pruugi sellest piisata. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiendavate tõendamisalaste sammudena (nt täiendekspertiis) on sellisel juhul käsitatavad DNA-ekspertide tõepära suhet määravad arvutused, milledest nähtub, mitu korda on üks hüpotees teisest tõepärasem, ja millised võimaldavad kõnealuse kahtluse kõrvaldada.“ Täiendav DNA-ekspertiis (akt nr 18E-GE0239) viidi läbi selleks, et arvutada välja tõepärasuhted eelnevalt läbi viidud DNA-ekspertiisi käigus saadud proovi B180157 osas. Ekspertiisiakti kohaselt oli proovist B180157 saadud DNA-profiili alusel tõepärasuhe 107, s.t antud DNA-profiili saamine on 107 korda tõenäosem juhul, kui antud proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on J. V ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, et bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Seega tõenäosus, et tegemist on J V DNA-profiiliga on 1000 0000 korda suurem, kui et ei olnud tegemist J V DNA-profiiliga. Samuti samast proovist saadi DNA-profiili alusel tõepärasuhe 104, s.t antud DNA-profiili saamine on 104 korda tõenäosem juhul, kui antud proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on H. Talvik ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, et bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut (II kd, tlk 107-110). Kuna „Hellus“ pudelikaelasuult võetud DNA-profiilid kuulusid J. V ja H. Talvikule ja tõenäosus, et just J. V ja süüdistatav oli seotud plastikpudeliga, milles oli narkootiline aine GHB, on vastavalt 1000 0000 ja 10 000 korda suurem, kui see, et ei olnud, siis puudub kohtul põhjust kahelda, et tegemist oli just süüdistatava ja J. V DNA-profiilidega, mis plastikpudelilt leiti. Seega antud juhul on tuvastamist leidnud, et J. V ja süüdistataval oli vahetu kokkupuude GHB-ga ja kõnealust ainet ümbritsenud pakendiga. 13 Nagu ekspert on ekspertiisiaktis nr 17E-AN0637 lisainformatsiooni all märkinud ja mis tuleneb NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimusest ja korras ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade lisast 1, kuulub gammahüdroksüvõihape (GHB), kõnealuse nimekirja esimesse nimekirja. Tuvastatud aine, s.o gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulumine eelviidatud nimekirja esimesse nimekirja tähendab aga seda, et GHB näol ei ole tegemist vabalt käideldava ainega ja selle käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohtumenetluse käigus ei toodud kohtumenetluse poolte poolt kohtu ette tõendeid, et H. Talvikul oleks olnud arsti ettekirjutus GHB omandamiseks ja valdamiseks ning veel vähem edasiandmiseks või et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Seega käitles H. Talvik narkootilist ainet GHB ebaseaduslikult ning puuduvad muud tõendid, mis kinnitaks, et H. Talvik käitles ainet NPALS § 3 lg 1 loetletud eesmärgil. Arvestades kõike eelnevat kogumis – J. V lubatavaid ja usaldusväärseid ütlusi ning kohtus uuritud kirjalikke tõendeid, on kohus seisukohal, et H. Talvik on omandanud eeluurimisel tuvastamata kohast, ajal peale 10.03.2017.a. ja isikult vähemalt 107,5 g narkootilist ainet GHB-d sisaldavat vedelikku ning valdas seda narkootilist ainet kuni 18.05.2017.a kuni ta andis selle hoiule J Vle. Seega on H. Talviku teos täidetud

§ 184süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Käesolevas kriminaalasjas on H. Talvikule esitatud süüdistus narkootilise aine GHB suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka mitteeelneva, vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine teovalitsemise teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub

§ 21lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult".

Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. Kohtu hinnangul tegutsesid H. Talvik ja J. V kuriteo kaastäideviijatena. Objektiivse tõendina kinnitavad H. Talviku tegevuses

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu olemasolu J.

V kohtus avaldatud ütlused ning dokumentaalse tõendina DNAekspertiis, mis tõendavad H. Talviku ja J. V omavahelist seotust ning nende tegevust seoses narkootilise aine käitlemisega. J. V avaldatud ütlustega on tõendamist leidnud, et kui politsei nende poole liikus, siis H. Talvik andis pudeli narkootilise ainega tema kätte ja ütles, et võta pudel ja istu bussi peale, bussi peale ta ei läinud, vaid läks hoopis politsei juurde koos H. Talvikuga. Kuigi põhifiguuriks GHB suures koguses ebaseaduslikus käitlemises oli H. Talvik, siis J. V vaikiv roll on siiski oluline, sest peites pudeli koos narkootilise ainega enda riiete alla, on ta GHB-d ka vallanud. Arvestades, et J. V võttis H. Talvikult vastu viimasele kuuluvaid narkootilisi aineid, oli nõus neid politseiametnike eest peitma, on kohus seisukohal, et selline tegevus on kvalifitseeritav ühise ja kooskõlastatud narkootilise aine käitlemisena. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et H. Talvik pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise grupis. 14

§ 184

lg 2 p-s 2 nimetatud varem toimepannud isik on see, kes on narkootikumidega seotud süüteo varem toime pannud s.h kes on eelmärgitud teo eest varem süüdi mõistetud (juriidiline retsidiiv) või isik, kes on varem narkootikumidega seotud süüteo toime pannud, kuid pole selle eest veel süüdi mõistetud (faktiline retsidiiv). Seega korduvus

§ 184

lg 2 p 2 järgi tähendab samalaadse teo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanekut vähemalt teist korda. Arvestades, et käesoleva kohtuotsuse punktis 2.2. on leidnud tuvastamist, et H. Talvik on vähemalt kahel korral, s.o 03.03.2017.a ning 10.03.2017.a andnud narkootilist ainet GHB edasi B P, siis on sedastatav tema käitumises korduvus

§ 184lg 2 p 2 mõttes.

Hinnates H. Talviku puhul subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav realiseeris

§ 184järgi kvaliftiseeritava teo kavatsetusega.

H. Talviku käitumisest nähtub, et ta ise omandas suures koguses GHB-d, valdas seda ning teadlikult politseid nähes andis GHB-d sisaldanud pudeli peitmise eesmärgil edasi J. V. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Hendriko Talvik tuleb süüdi mõista

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

  1. Karistus 3.
  2. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kolme- kuni viieteistaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-140-04; 3-1-1-99-06). 3.2. Hinnates Hendriko Talviku süü suurust, leiab kohus, et süüd tuleb pidada keskmiseks. Kohus võttis arvesse, et süüdistuse sisust tulenevalt ei ole Hendriko Talvik narkootilist ainet GHB käidelnud pika perioodi vältel. Suures ulatuses narkootilise aine käitlemiseks ehk teo kvalifitseerimiseks

§ 184järgi piisab aine kogusest, mis tekitab joobe kümnele isikule.

Aine, mida Hendriko Talvik käitles, oli koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks rohkem kui kümnele isikule. Samuti on süüdistatav GHB-d tasu eest võõrandanud erinevatele inimestele, mis tähendab, et tema tegevus GHB käitlemisel pole piirdunud üksnes tema enda narkovajaduse rahuldamisega, vaid oma tegevusega ehk suures koguses tasu eest GHB müügiga, on põhjustanud olukorra, kus ta on GHB-le juurdepääsu võimaldanud määratlemata isikute ringile. Arvestades asjaolu, et

§ 184

kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis, siis määratlemata isikute ringile narkootilise aine juurdepääsu võimaldamine on põhjustanud vähemalt abstraktse ohu nende isikute tervisele, mis annab omakorda aluse rääkida suurest süüst. Hendriko Talviku puhul on leidnud 15 tõendamist, et ta müüs narkootilist ainet edasi, seega on ta saanud narkootilise aine müügist raha ehk teeninud kriminaaltulu. Narkootilise aine müügi üheks eesmärgiks on raha saamine, mistõttu on sedastatav karistust raskendava asjaolu esinemine ehk omakasu saamine

§ 58p 1 mõttes.

Hendriko Talvik end süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Eripreventiivses mõttes on Hendriko Talvik süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata isik, mida kohus samuti arvesse võtab. Arvestades eelviidatud asjaolusid, peab kohus võimalikuks kohaldada H. Talviku suhtes karistusmäära, mis on keskmisest sanktsioonimäärast allapoole jääv. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et H. Talvikut tuleb karistada 5 aasta pikkuse vangistusega. 3.3. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, sealjuures nii süü suurust aga samuti kriminaalkorras karistatuse puudumist, leiab kohus, et H. Talvikule on võimalik mõista vangistus, mis jäetakse osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik H. Talvikule kohaldada nn šokivangistust, arvestades õiguskorra kaitsmise huvi ja eripreventiivset eesmärki süüdistatava mõjutamisel. Kohus leiab, et Hendriko Talviku peab šokivangistusena ära kandma 5-kuulise vangistuse, mis on selge ja piisav hoiatus Hendriko Talvikule edaspidisele õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Katseaja toime võib Hendriko Talvikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast tegelik vabadusepiirang. Ülejäänud 4 aastat ja 7 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui isik 5 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Kohus leiab, et Hendriko Talvik tuleb määrata katsejaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada täitma kontrollnõudeid, et tagada tema käitumise üle kontroll katseajal ja tagada tema resotsialiseerumine.

§ 75

lg 2 p 21 näeb ette, et kohus võib, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus on veendumusel, et üheks Hendriko Talviku õigusvastase käitumise põhiteguriks on narkootilised ained, siis eelnimetatud kohustuse määramine Hendriko Talvikule on hädavajalik, sest narkootiliste ainete mittetarvitamine on olulisim tingimus, et süüdistatav edaspidi õiguskuulekalt käituks. Kohus leiab, et ainult eelnimetatud kohustuse panemine ei taga Hendriko Talviku käitumise muutmist. Kohus leiab, et tagamaks Hendriko Talviku poolt narkootiliste ainete mittetarvitamist ja omamist, tuleb talle määrata kohustuseks mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadsliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Sellise kohustuse tingib asjaolu, et kriminaalasja tuvastatu kohaselt on süüdistatav liikunud ringkonnas, kus tarvitati narkootilisi aineid ja tarvitas neid ka ise, narkootilisi aineid on pidudel pakutud ka tasuta. Arvestades selliseid asjaolusid, on põhjendatud määrata süüdistatavale lisakohustuseks

§ 75lg 2 p 7 märgitu.

3.4. H. Talvik oli

§ 68

lg 1 alusel kahtlustatavana kinni peetud 19.07.2017.a kuni 20.07.2017.a, so 2 päeva (II kd, tlk 195-197), mis tuleb arvata süüdistatava karistusaja hulka. Hendriko Talviku suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis tuleb tühistada vangistuse kandmisele asumisel.

  1. Menetluskulud 4.
  2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise 16 väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. 4.
  3. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Hendriko Talviku menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, narkootilise aine ekspertiisi kulu, DNA-ekspertiisi kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. 4.
  4. Hendriko Talviku riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtueelses menetluses 384 eurot (II kd, tlk 205-207, 209-213) ning kohtumenetluses 1 374 eurot (I kd, tlk 58-59, 102; II kd, tlk 218-220). Seega kokku 1 758 eurot. Samuti on kohus seisukohal, et õigusabikulude hüvitamise taotlemine Hendriko Talviku kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud. 4.
  5. Ekspertiisitasu ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisitasudeks: DNA-ekspertiisi teostamise kulud kogusummas 399 eurot (II kd, tlk 106, 109 pöördel), joobeseisundi tuvastamise kulu summas 105 (II kd, tlk 94) ja narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 84 eurot (II kd, tlk 99). Teostatud ekspertiiside kohta märgib kohus järgmist. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajaduses lähtudes menetleja määruse alusel. Seega määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteoasjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 07.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Kohus on seisukohal, et teostatud ekspertiiside läbiviimine oli tingitud süüdistatava süülisest tegevusest. Samuti olid ekspertiisid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid. Mis puudutab DNA-ekspertiiside kulusid, siis märgib kohus, et ekspertiisiakti nr 18E-GE0111 ekspertiisi maksumuse õiendi (II kd, tlk 106) kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv
  6. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 1 proov (II kd, tlk 101), mistõttu oli tegemist 1 ekspertiisiobjektiga. Ekspertiisiakti nr 18E-GE0239 ekspertiisi maksumuse õiendi (II kd, tlk 109 pöördel) kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv
  7. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 1 proov (II kd, tlk 107 pöördel), mistõttu oli tegemist 1 ekspertiisiobjektiga. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega DNAekspertiiside eest väljamõistetav summa sõltub kohtu hinnangul ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12, p 6.2). Seega on DNA-ekspertiisi nr 18E-GE0111 põhjendatud maksumus 1x57, s.o 57 eurot ning DNA-ekspertiisi nr 18E-GE0239 põhjendatud maksumus 1x57, s.o 57 eurot. Seega kokku 114 eurot. Kuna 18.05.2017.a episood, mis tingis nimetatud ekspertiiside teostamise, on toime pandud grupis koos J Vga, kuulub nimetatud DNA17 ekspertiiside kulust 57 eurot välja mõistmisele Hendriku Talvikult. Kuna J V suri 08.05.2018.a ning tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, siis jääb tema osa DNA-ekspertiisi teostamise kuludest riigi kanda. Seega jätab kohus ülejäänud DNA-ekspertiisi kulud summas 342 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohus jätab riigi kanda ka ½ narkootilise aine ekspertiisi teostamise kuludest, s.o summas 42 eurot, kuna nimetatud summa kuuluks välja mõistmisele J V, kes on surnud. Ülejäänud summa 42 eurot kuulub välja mõistmisele Hendriko Talvikult. Viimaselt kuulub välja mõistmisele ka tema joobe seisundi tuvastamise kulu 105 eurot. Tulenevalt eelnevast tuleb Hendriku Talvikult välja mõista DNA-ekspertiiside kulud summas 57 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulud 105 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi kulud summas 42 eurot. Seega kogusummas 204 eurot. 4.
  8. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, mis on 1 350 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Kohus on veendumusel, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaadetele, kuna isik eitab kuriteo toimepanemist ning seetõttu ei adu ka oma teo ohtlikkust. 4.
  9. Seega mõistab kohus Hendriko Talvikult välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1 350 eurot, teostatud ekspertiiside ja joobeseisundi tuvastamise kulud summas 204 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 1 758 eurot. Seega kokku tuleb Hendriko Tavlikult välja mõista menetluskulud kogusummas 3 312 eurot. Ülejäänud osa DNA-ekspertiiside kuludest ja narkootilise aine ekspertiisi kuludest, kogusummas 384 eurot, jäävad KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 4.
  10. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub Hendriko Talvikul ühes kuus tasumisele vähemalt 276 eurot.
  11. Asitõendid

§-st 191 tulenevalt kuulub konfiskeerimisele kriminaalasjas asitõendina ära võetud ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olev narkootiline aine. NPALS § 7 lg 3 kohaselt jääb narkootiline aine (vedelik) ekspertiisiasutusse. 18 18.05.2017.a J V ära võetud plastikust pudel, mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn), tuleb

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p-st 4 juhindudes hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad CD- ja DVD-plaadid, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Aulike Salo kohtunik Paavo Lepisto rahvakohtunik Harri Lugu rahvakohtunik muudetud Rkk 15.10.19 ja RK 13.03.20 otsusetega 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.