lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud N V avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse ja selle lisade kohaselt tunnistab avaldaja oma püsivat maksejõuetust, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevat ajutine. Avaldajal on 12 võlausaldajat, kohustusi on kokku vähemalt 28 999,83 eurot (tegelik kohustuste suurus võib olla märkimisväärselt suurem, kuna igas nõudes arvestatakse ka viivist). Varad, mille müügist laekuva raha arvelt oma kohustusi täita avaldajal puuduvad. Kuni oktoobrini on avaldaja lapsehoolduspuhkusel ja oktoobrist naaseb oma töökohale, siis on igakuine sissetulek 600 eurot. Makseraskuste põhjused on väike sissetulek ja hetke võimatus leida endale parem töökoht. Avaldaja palub kohtul nimetada ajutine pankrotihaldur, algatada pankrotimenetlus, kuulutada välja avaldaja pankrot ning algatada avaldaja kohustustest vabastamise menetlus. 13.6.2019. a nimetas kohus N V ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada N V pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku igakuine sissetulek on töötasu summas 600 eurot, teadaolevate kohustuste maht on 28 428,20 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Arvestades TSM § 132 sätestatut, ei ole võlgnik suuteline rahuldama juba viimased kolm aastat kohustusi nõuetekohaselt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks vale finantsplaneerimine. Võlgnik ei suutnud kohustusi täita oma sissetulekute arvelt ning võttis regulaarselt uusi laene. Võlgniku maksejõuetuse põhjus on ajutises menetluses tuvastatu põhjal seega muu asjaolu
2 Pankrotivara moodustamise aluseks saab
Tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 6 töötunni eest kokku summas 540 eurot ja tehtud kulutuste eest 41 eurot.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 450 eurot ja tehtud kulutuste eest 36 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad
alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt
lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb
Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.