Kaebuse esitaja Kaitsja Ivar Troost (ik 37504140293) Vandeadvokaat Rait Kaarma, Advokaadibüroo Kaarma & Kaldvee, aadress Kentmanni 6, Tallinn 10116, telefon +3726717116, e-posti aadress menetlus@abkaarma.ee Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur (registrikood: 70008747; aadress: Pikk tn 18, Pärnu linn, Pärnu maakond) RESOLUTSIOON Juhindudes
Jätta Ivar Troosti kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kask 05.12.2019.a otsus väärteoasjas nr 2670,19,007071 muutmata.
) § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
05.12.2019. a otsusega nr 2670,19,007071 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest Ivar Troostile karistuseks
Kaebuse sisu 27.12.2019. a esitas Ivar Troosti kaitsja vandeadvokaat Rait Kaarma Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2670,19,007071 tehtud otsusele, kuna ei nõustu I. Troostile määratud karistusega, millega võeti temalt ära juhtimisõiguse 4 kuuks. Menetlusalune isik palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas, millega Ivar Troostile määrati karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ja palub maakohtul teha otsus, milles kohus arvestaks karistuse määramisel kergendavate asjaoludega ning määrata Ivar Troostile juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahalise karistuse. Ivar Troost leiab, et temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on kõiki asjaolusid arvestades liiga raske karistus ning palub kohtul see asendada rahalise karistusega. Karistus ei ole vastavuses rikkumise raskusega ja juhtimisõiguse äravõtmine tähendab antud juhul. Nähtuvalt vaidlustatud otsusest on menetlusalusele isikule määratud karistuseks peaaegu seadusega võimaldatud maksimaalne karistus. Samas aga ületas Ivar Troost suurimat lubatud kiirust 23 km/h ehk 2 km/h piirist, mis võimaldab menetlusaluselt isikule üldse määrata sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik ületas kahetsusväärselt kiirust olles sooritanud eelnevalt möödasõidu. Kiiruse ületamise ajal oli tegemist heade sõidu ning nähtavustingimustega ja seega ühegi kaasliikleja ohutust otseselt ohtu ei seatud. Samuti on nimetatud protokollis fikseeritud, et teisi autosid maanteel ei sõitnud ning sõidukis oli ainult juht – Ivar Troost märgib, et ka seetõttu võiks tema tegu samuti lugeda siiski veidi vähemohtlikuks. Samuti on menetlusalune isik avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on kergendavaks asjaoludeks mh ka puhtsüdamlik kahetsus. Käesoleval juhul ei ole toime pandud väärteo tehiolud ja sündmustik sellised, mis õigustaksid sellise karistuse määramist. Kaebuse kohaselt mõjutab Ivar Troostilt juhtimisõiguse äravõtmine oluliselt ja mõjub rängalt tema töö- ja perekonnaelule, mistõttu ei ole juhtimisõiguse äravõtmine antud juhul õigustatud. Menetlusalune isik asjaolule, et tema töö sisuks Osaühingus XX on Xvahendite transport Balti riikide piires. Juhtimisõiguse kaotamise korral ei oleks Ivar Troostil enam võimalik oma tööülesandeid nelja kuu jooksul nimetatud tööandja juures täita. Lisaks annab IvarTroost lastele tennisetrenne X Xkeskuses (aadress X maakond, X vald, X alevik, X tn X, xxxx; lisa 5), mis asub tema elukohast (aadress X xx-x, X linnaosa, X, X maakond) X kilomeetri ja umbes X minuti 2
lg 1 p 1 nõude rikkumist ning sellega
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõidukijuhina lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.
lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.
17.11.2019.a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et Ivar Troost juhtis 17.11.2019 kella 14.25 ajal X vald, X maakond, X - X - X,
lg 2 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetri tunnis. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Ivar Troost pani väärteo toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja vastulauses on Ivar Troost tunnistanud, et tegi möödasõitu. Möödasõidu sooritamiseks ta kiirendas ning ei jõudnud enne kiirust maha võtta. Seega on Ivar Troost sisuliselt tunnistanud, et möödasõidu tegemiseks ta ületas kiirust ja sai sellest väga hästi aru. On üldteada asjaolu, et lubatud suurimat sõidukiirust ei tohi ületada. Seda teab ka Ivar Troost, kes omab juhilube ja on läbinud selle saamiseks vastava koolituse. Seega oli Ivar Troost teadlik, et tulenevalt
lg 1 p-st 1 on asulavälisel teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h, kuid sellest hoolimata ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust, kuna tegi möödasõitu. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Ivar Troost teadis, et ta ületab sõidukiirust ja tegi seda tahtlikult. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Ivar Troost pani
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetusega, see tähendab ta teadis, et ületab lubatud sõidukiirust ja seadis selle endale eesmärgiks, et mööduda eessõitvast sõidukist. Seega on Ivar Troost täitnud KarS § 227 lõikes 2 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et Ivar Troostile omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt. Käesolevas väärteoasjas on põhiküsimus on selles, kas kohtuväline menetleja on kaebajale karistuse määramisel arvestatud isiku süü suurusega ja tema vastutust mõjutavate asjaoludega. 4
Kaebuse esitaja leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning kõige raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks. Seega on seaduses ette nähtud kaks põhikaristuse liiki – rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine – kiiruse ületamise eest määras, mis ületab 21-40 km/h. Ivar Troosti süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning Ivar Troost pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et Ivar Troost poolt ületatud kiiruse määr (vähemalt 23 km/h üle lubatud sõidukiiruse) on
keskmine rikkumine, seega saab antud süüteokoosseisu arvestades rääkida üle keskmise süüst. I. Troost on oma vastulauses toonud välja, et rikkumiste põhjuseks oli eesolevast sõidukist möödasõit, ja ta ei võtnud kiirust maha, kui oli juba möödasõidu ära teinud. Kohus leiab, et selline juht on liikluses ohtlik ja tema kõrvaldamine liiklusest (juhtimisõiguse äravõtmine) on karistusena põhjendatud, mistõttu ei saa karistusena kohaldada rahatrahvi. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Ivar Troosti puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. I. Troost on vabandanud väärteo toimepanemise pärast, kuid kohtu hinnangul ei saa väljendatud kahetsusele asjas määravat tähendust omistada. Karistust kergendava asjaoluna tuleb lugeda kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Arvestades I. Troosti süü suurust mõjutavaid asjaolusid, leiab kohus, et tema süü on keskmisest suurem.
lg 2 näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni, siis on 4 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine on niigi keskmise lähedal, mistõttu on kohtu hinnangul karistuse määramisel kergendavat asjaolu arvestatud, sest kahetsuse puudumisel ei tohiks karistuse pikkus olla alla 5 kuu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Ivar Troosti mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (RKKKo nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Karistusregistrist nähtuvalt on Ivar Troostil 2 kehtivat väärteokaristust, mis on Ivar Troostile määratud liiklusseaduse rikkumiste eest. Ühel korral on Ivar Troosti karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest (
lg 2) ning teine mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtumise eest, kui juhtimisõigus oli karistusena peatatud. Rikkumiste eest on Ivar Troostile mõistetud karistuseks nii rahatrahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine. Seega on isiku mõjutamiseks kasutatud erinevaid karistusliike, kuid need ei ole mõjutanud hoiduma teda uute rikkumiste toimepanemisest. Eripreventsiooni puhul on kohtuväline menetleja enda otsuses märkinud, et ta on karistuse määramisel arvestanud Ivar Troosti puhul asjaoluga, et ta on ka varasemalt toime pannud samalaadse liiklusalase õigusrikkumise ning selle eest määratud karistus ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). Ivar Troostile liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistused on kahtluseta seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Varasemalt määratud karistus ei ole aga Ivar Troostile mõju avaldanud ning uue samalaadse rikkumise pani ta toime 9 kuu möödudes (millest 3 kuud ei tohtinud ta sõidukit juhtida). Seega on Ivar Troost oma käitumisega näidanud, et 5
Nimelt karistati viimati 21.01.2019 Ivar Troosti
Seejärel karistati Ivar Troosti 15.02.2019
lg 2 alusel rahatrahviga, s.o mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Eeltoodust nähtub, et kuigi Ivar Troostilt võeti ära juhtimisõigus, jätkas ta väärteokaristusest hoolimata mootorsõiduki juhtimist. Seega Ivar Troost on isik, kes ei tee karistustest järeldusi, vaid jätkab rikkumiste toimepanemist. Kuivõrd Ivar Troost ei ole endale eelmisest karistusest järeldusi teinud, ei saa tema eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle käesoleval juhul uue samalaadse rikkumise eest väiksemat karistust kui viimasel korral. Eeltoodule tuginedes, sh arvestades Ivar Troosti süü suurust ja varasemaid karistusi, leiab kohus, et põhikaristusena rahatrahvi mõistmine ei vasta eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu tuleb Ivar Troost suhtes rakendada karistuse eesmärkide saavutamiseks raskuselt järgmist karistusliiki ehk juhtimisõiguse äravõtmist. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Lubatud sõidukiiruse ületamine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt Ivar Troostile põhikaristuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, vastab Ivar Troosti süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seega puudub kohtul alus põhikaristuse muutmiseks. Kaebuses leitakse, et X-X-X maantee X.-ndal kilomeetril olev teelõik on erakordselt hea nähtavusega. Samuti leitakse, et kuivõrd menetlusalune isik pani teo toime päeval, s.o ajal kui liiklus on hõre ning nähtavus on väga hea. Kohus kaitsja selliste järeldustega ei nõustu. Esiteks asjaolu, et kohas, kus rikkumine aset leidis, on maanteel, ei tähenda, et antud teelõigul, kus kiirust ületati puuduvad üldse elumajad, bussipeatused, jalakäijad, samuti tuleb arvestada kiiruse ületamisest tulenevat ohtu teiste liiklejate isikute elule ja varale. Teiseks, kohus leiab, et isegi juhul, kui nähtavus on hea, on suurel kiirusel ohu vältimine raskendatud, mistõttu on eriti oluline järgida lubatud sõidukiirust. Seega päevane aeg ja hea nähtavus ei tähenda, et oht kolmandatele isikute varale, elule ja tervisele on vähene või puudub üldse. Kaitsja palub kohtul arvesse võtta ka asjaolu, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust selleks, et teha oma tööd OÜ-s XX, viia läbi treeninguid ning viia laps kooli. Seega mõjuks juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusele isikule ja tema ülalpeetavale äärmiselt negatiivselt. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei mõjuta mitte kuidagi isiku poolt toimepandud teo süü suurust. Tegemist on rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu isikule tekkivate muude ebameeldivate tagajärgedega, millele isik oleks pidanud aga mõtlema enne rikkumise toimepanemist. Karistus ei pea olema isikule mugav ega ka kerge kanda. Ivar Troost oli väärteo toimepanemise ajal teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik tööle jõudmiseks ning muude kohustuste täitmiseks, kuid ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi või suhtus võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt. Tööülesannete täitmise võimatus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-2610, p 7.3). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks on mootorsõiduki juht läbinud koolituse. Seega on mootorsõiduki juht teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest, mistõttu on tal võimalik ette näha, 6
lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Samuti vastab Ivar Troostile määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus Ivar Troosti kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur Pärnu politseijaoskonna 05.12.2019 otsuse väärteoasjas nr 2670,19,007071 muutmata. Menetluskulud VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd esitatud kaebuse jätab kohus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur teabebüroo 05.12.2019. a otsuse väärteoasjas nr 2670,19,007071 muutmata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.