(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Kohus tuvastab hageja sünnitõendi alusel (kd I, lk 4), et kostja on hageja isa. Hagejal on seega õigus saada kostjalt ülalpidamist.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, et hageja vanemad ei ela koos ning et hageja elab oma ema juures. Ka tsiviilasjas 2-19-10256 toimunud ärakuulamise protokollist (kd II, lk 81-84) nähtub, et hageja elukoht on pidevalt ema juures, pikemate perioodide kaupa kostja juures hageja ei viibi. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Vaidlus puudub, et kostja ei tasu hagejale regulaarselt elatist. Kostja on välja toonud, et ta on elatist tasunud vastavalt võimalustele ning teavitanud lapse ema, kui ta kohe elatist maksta ei saa, lubades tasuda rohkem siis, kui selline võimalus tekib. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole tasunud elatist regulaarselt, on kostja hageja ülalpidamiskohustust rikkunud ning hagi on esitatud põhjendatult.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on esitanud nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks
2
lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt
lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled vaidlevad, kas käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla
Kostja on välja toonud, et mõjuvateks põhjusteks on esiteks kostja halb majanduslik olukord ning samuti asjaolu, et kostjal on veel üks laps, kes jääks hageja nõude rahuldamisel ebavõrdsesse olukorda. Riigikohus on selgitanud, et elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära on vajalik kaaluda lapse ja vanema huve. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (2-16-118651, p 13). Oma majandusliku seisundi kohta selgitas kostja eelistungil (protokoll kd I, lk 140-144p), et elab ja töötab käesoleval ajal Rootsis, 2018.a. augustist 2019.a. märtsini oli töötu, alates märtsist on saanud ajutisel töökohal palka 1 500 - 1 700 eurot kuus. Kostja on esitanud palgatõendi (originaaldokument kd II, lk 27, koopiad kd I, lk 191p, lk 193, kd II, lk 3, tõlge kd II, lk 86), mille kohaselt oli kostja palk 2018. aastal enne maksude mahaarvamist 21 000 rootsi krooni kuus, maksumäär on 30%. Netopalk kuus oli seega 14 700 rootsi krooni, so ca 1 394 eurot. Kostja teatas 05.11.2019 (kd II, lk 64, töölepingu täienduse tõlge lk 88), et tema töölepingut on pikendatud selliselt, et netopalk hakkab olema 16 128 rootsi krooni kuus, so ca 1 529 eurot. Kostja tegeleb ka ettevõtlusega, kohtule esitatud tõendi kohaselt on kostja Rootsis registreeritud üksikettevõtjana, kelle tegevus on kasumlik (kd II, lk 66, tõlge lk 87). Riigikohus on lahendis 3-2-1-17-16 (p 11-12) selgitanud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Kostja selgitas eelistungil, et maksab oma teisele lapsele elatist 200 eurot kuus. 27.09.2019 saabus kohtule e-kiri (kd II, lk 32, tõlge kd II, lk 90), mille kohaselt Aleksandra Vaskina on kostja lapse Platon Vaskini ema ja kinnitab, et kostja tasub vastavalt Platoni vajadustele alimente 200-250 eurot kuus, lapse igakuine kulu on umbes 550-600 eurot. Kohus hindab nimetatud e-kirja dokumentaalse tõendina (3-2-1-115-15, p 18). Kohus on kogunud tõendina Harju Maakohtu 29.05.2018 otsuse tsiviilasjas 2-18-1664 (kd II, lk 96-98), millest nähtuvalt on kostjalt tema 26.03.2011 sündinud alaealise lapse Platon Vaskini kasuks välja mõistetud elatis 131,50 eurot kuus. Kohus tuvastab kohtuotsuse alusel, et kostjal on käesoleval ajal kohustus anda oma teisele lapsele elatist nimetatud ulatuses. Asjaolu, et kostja võib olla elatist maksnud rohkem, ei muuda kohtuotsusest tuleneva kohustuse ulatust. Nähtuvalt kohtuotsusest on elatis välja mõistetud alla
Käesolevas asjas on hageja välja toonud, et tema vajadused vastavad seaduses sätestatud kahekordsele elatise miinimummäärale. Riigikohus on märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise 3 miinimummäär ning mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Kostja avaldas eelistungil, et on nõus, et hageja kulud on vähemalt 540 eurot kuus, so kahekordne elatise miinimummäär eelistungi toimumise ajal, kulud võivad kostja hinnangul olla isegi suuremad. Kostja on seega hageja vajaduste väidetud ulatuse omaks võtnud. Kostja märkis samas, et ei soovi väita, et hageja ema majanduslik seisund oleks kostjast parem. Seetõttu ei hinda kohus hageja ema majandusliku seisundiga seoses esitatud Töötukassa teatist (kd II, lk 37) ja kommunaalkulude arveid koos üürilepinguga (kd II, lk 38-42). Kohus leiab, et kuivõrd kostja sissetulek on vähemalt 1 529 eurot kuus (millele võib lisanduda ka tulu ettevõtlusest) ning P. Vaskinile ülalpidamist on ta kohustatud andma 131,50 eurot kuus, on kostjal võimalik maksta hagejale elatist
lg 1 sätestatud määras (käesoleval ajal 292 eurot kuus) ilma teist last ebavõrdsesse olukorda asetamata. Kostjale jääb omaks tarbeks 1 105,50 eurot kuus (1 529 - 131,50 - 292). Juhul kui kostja on seisukohal, et sellest tema kulutuste katmiseks ei piisa, on kostjal võimalik oma sissetulekuid suurendada. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (2-16-118651, p 18). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis tal piisava sissetuleku hankimist takistaks. Nähtuvalt hageja ema konto väljavõtetest (kd II, lk 53-54, sama osal kd I, lk 124, kd II, lk 75-76p) on kostja menetluse kestel tasunud elatist järgnevalt: 2018.a. augustis 200 eurot, septembris 20 eurot, oktoobris 100 eurot, novembris 150 eurot, 2019.a. jaanuaris 100 eurot, mais 50 eurot, juulis 400 eurot ja augustis 200 eurot. Kostja on esitanud ka kaks maksekorraldust oma emale (kd I, lk 163-163p, sama kd II, lk 20-21), kuid nimetatud tõenditest ei nähtu, kas ja millises ulatuses on raha edasi antud hageja emale. Hageja ema konto väljavõttest kostja ema kontolt laekunud maksete kohta selliseid makseid ei nähtu. Võttes arvesse, et tulenevalt
lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, kujuneb elatise võlg alates hagi esitamisest 08.08.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.01.2020 seega järgnevalt: 2018.a. augusti eest 69,92 eurot (250 : 30 x 24 - 130 2019.a. juuli laekumise arvelt) 2018.a. september 50 eurot (250 - 200) 2018.a. oktoober 230 eurot (250 - 20) 2018.a. november 150 eurot (250 - 100) 2018.a. detsember 100 eurot (250 - 150) 2019.a. jaanuar 270 eurot 2019.a. veebruar 170 eurot (270 - 100) 2019.a. märts 270 eurot 2019.a. aprill 270 eurot 2019.a. mai 270 eurot 2019.a. juuni 220 eurot (270 - 50) 2019.a. juuli 220 eurot 2019.a. august 0 eurot (270 - 400) 2019.a. september 70 eurot (270 - 200) 2019.a. oktoober 270 eurot 2019.a. november 270 eurot 2019.a. detsember 270 eurot 2020.a. jaanuar 292 eurot 2020.a. veebruar 292 eurot Kokku 3 753,92 eurot 4 Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse perioodi 08.08.2018-31.01.2020 eest 3 753,92 eurot ja elatise alates 01.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtu hinnangul ei võimalda tõendada asjas tähendust omavaid asjaolusid kuvatõmmis Facebookist (kd I, lk 51-52) ning väljavõte airbaltic lehelt (kd II, lk 55-56). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda iga kuu eest ette hiljemalt iga jooksva kuu 1. kuupäevaks hageja ema S B (end A K, kd II, lk 36) kontole xxxx. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus küll rahuldab hagi, kuid hageja esitas asjas ka nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt enne hagi esitamist summas 2 920,80 eurot, millise nõude võttis eelistungil tagasi ning millise nõude osas on kohus jätnud hagi 01.11.2019 määrusega läbi vaatamata ja hageja ei toonud välja, et tagasi võtmise tinginuks nõude rahuldamine kostja poolt pärast hagi esitamist, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.