2-20-1011 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 06. märts 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1011 Tsiviilasi Tal

§ 22lg 5 mõttes.

Maksejõuetus kujunes välja 2019.a. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et kohtul on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata, teatades eelnevalt võlausaldajatele deposiidi maksmise võimalusest raugemise vältimiseks. Ettepanek deposiidisumma suuruse osas on 1 050 eurot.

1. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 5,6 tundi, arvestusega 85 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri töötasuks 476 eurot, millele lisandub käibemaks 95,20 eurot. Lisaks taotleb ajutine haldur vajalike kulude hüvitise määramist summas 88,97 eurot. Ajutine haldur taotleb oma tasu ja hüvitis välja mõista pärandvara arvelt Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks.
2. 09.01.2020 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja avalduse ning ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1050 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
3. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.02.
4. Seisuga 27.02.202005.03.2020 ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse põhjendused
5. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning 2

§ 9

lg 2 kohaselt kohaldatakse võlgniku surma korral võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. 8. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kohus nõustub ajutise halduri järeldustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 29

lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 9.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 10. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt taotletava tasu summa on mõistlik ja vastab ajutise pankrotihalduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. Ajutise halduri tunnitasu 85 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri Peeter Sepper’i tasu suuruseks 476 eurot, millele lisandub käibemaks 95,20 eurot, kokku 571,20 eurot. Ajutine haldur palub kohtul kindlaks määrata ka vajalike kulude hüvitise 88,97 eurot. Ajutine haldur on selgitanud, et kulu hulka kuuluvad töökoha üür, materjalid, tasulised registrid, transport, parkimine. Kohtul puudub alus kahelda, et ajutine haldur oleks teinud pankrotimenetlusse mittepuutuvaid või ebavajalikke kulusid. Kohtu hinnangul on ajutise halduri kulude hüvitis põhjendatud ning kohus määrab ajutise halduri vajalike kulude hüvitiseks 88,97 eurot (sh käibemaks). Tasu ja kulude hüvitis maksta välja vastavalt ajutise halduri taotlusele pärandvara arvelt Bürooteenused ja Õigusabi OÜ-le (registrikood 12416958, arveldusarve nr EE462200221056801647 Swedbank AS. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 3