← Eesti

1-19-2412/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. detsember 2019 Kohtuasja number 1-19-2412 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtuasi Taotlus Mart Saare karistuse kandmise aja täpsustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. novembri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Mart Saar ja tema kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. novembri
  5. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Mart Saar mõisteti Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu
  7. juuni
  8. a otsusega ja Helsingi Apellatsioonikohtu
  9. aprilli
  10. a otsusega süüdi raskendavatel asjaoludel toime pandud narkootikumidega seotud kuritegudes ning teda karistati 12 aasta pikkuse vangistusega.
  11. Soome Vabariigi kriminaalkoodeksi art 6 § 13 ning Soome ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi vahelise süüteoga seonduva üleandmise seaduse § 67 lg 1 alusel vähendati karistusaega 1 aasta ja 13 päeva võrra (ajavahemik
  12. märtsist
  13. a kuni
  14. aprillini
  15. a, mil M. Saar oli eelvangistuses).
  17. novembril
  18. a edastas Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet Eesti Vabariigi Justiitministeeriumile M. Saare karistamise kohta kirja, kuna nimetatud isik oli Soome Vabariigile loovutatud üksnes tingimusel, et ta tuuakse vangistuse täitmiseks tagasi Eestisse. Nimetatud kirjas oli märgitud, et hetkel on M. Saar Riihimäki vanglas ning vabastatakse tingimisi enne tähtaega pärast poole mõistetud karistusaja ärakandmist 25.03.
  19. a ning et karistus loetakse täielikult kantuks 25.03.
  20. a.
  22. augustil
  23. a anti M. Saar karistuse kandmiseks üle Eesti Vabariigile.
  25. veebruaril
  26. a väljastas Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile teatise, milles märkis, et nende poolt
  27. novembril
  28. a väljastatud kirjas on kuupäev, mil M. Saare karistus loetakse kirja väljastanud riigi seaduse järgi täielikult kantuks, sisestatud valesti ning õige kuupäev peaks olema
  29. märts
  30. a.
  32. novembril
  33. a sai Tartu Maakohus M. Saare kaitsja taotluse viia oma kaitsealuse karistuse kandmise aja lõppkuupäev vastavusse Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti poolt
  34. veebruaril
  35. a väljastatud teatises märgitud uue tähtajaga.
  36. Tartu Maakohus jättis
  37. novembri
  38. a määrusega taotluse rahuldamata.
  39. Maakohtu määruse kohaselt ei oma Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti poolt
  40. veebruaril
  41. a väljastatud teatis M. Saarele Soome Vabariigis mõistetud vangistuse pikkuse osas muutvat jõudu. Kõnealune teatis on üksnes informatiivse tähendusega, õiendades
  42. novembri
  43. a kirjas esineva vea kuupäeva osas, millal tuleks M. Saarele mõistetud vangistus juhul, kui isik kannaks karistust Soome Vabariigis, Soome seaduste kohaselt lugeda täielikult kantuks. Teiseks ei oma teatises märgitu M. Saare karistuse kandmise suhtes praegu vähimatki tähtsust. Nagu öeldud, informeeriti Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti poolt
  44. veebruaril
  45. a väljastatud teatisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumit parandustest, mis oleks olnud asjakohased juhul, kui isik oleks karistust kandnud Soome Vabariigis – sellisel juhul oleks M. Saar tingimisi vabastatud pärast poole karistusaja ärakandmist, st
  46. märtsil
  47. a, talle oleks kohaldunud Soome seadustega ette nähtud maksimaalne 3-aastane katseaeg ning tema karistus oleks loetud täielikult kantuks
  48. märtsil
  49. a.
  50. M. Saar anti aga karistuse kandmiseks üle Eesti Vabariigile ning KrMS § 50845 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse siinsele karistuse täideviimisele, sealhulgas ennetähtaegsele või tingimisi vabastamisele Eesti õigust. Põhimõte, et karistuse täideviimine toimub täidesaatva riigi õiguse alusel, on KrMSi üle võetud EL Nõukogu raamotsusest 2008/909/JSK ning sisaldub ka kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioonis, millele kaitsja oma taotluses viitas (vt konventsiooni art 9 lg 3). Järelikult ei oma
  51. veebruari
  52. a teatises märgitu siinse karistuse täideviimise, sh ennetähtaegse vabastamise tähtaegade või sellega kaasneva katseaja pikkuse osas õigusjõudu. MÄÄRUSKAEBUSED
  53. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse M. Saar ja tema kaitsja, kes paluvad kohtumääruse tühistada ja muuta M. Saarele mõistetud karistuse kandmise lõppkuupäeva arvestades Soome Vabariigi Kriminaalsantksioonide Ameti
  54. veebruari
  55. a teatises märgitud aega. Kaitsja kaebus
  56. Kaitsja märgib, et kohtulikult karistatud isikuute üleandmise Euroopa konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 10 p 1 sätestab, et karistuse täideviimise jätkamisel peab 2

(4)elukohariik kinni pidama karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. Konventsiooni art 9 lg 3 kohaselt toimub kohtuotsuse täitmine vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele., kuid eeltoodu määrab vaid karistuse kandmise tingimused. Karistusaja kestus ja iseloom on karistava riigi ainupädevuses ning elukohariik seda revideerida ei saa. Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet ei väljastaks teise riigi pädevale asutusele tähtsust mitteomavaid dokumente ega peaks hiljem oluliseks parandada neis avastatud vigu. Seega omab nimetatud dokument tähtsust M. Saare karistuse pikkuse määramisel.
  1. Konventsiooni art 14 määrab, et elukohariik lõpetab karistuse täideviimise, niipea kui karistav riik informeerib teda mõnest otsusest või meetmest, mille tõttu karistus ei ole enam rakendatav. Praegusel juhul on pädev asutus justiitsministeeriumile teatanud, et varem välja antud dokument on olnud ekslik ning M. Saarele mõistetud karistus tuleb lugeda kantuks 3 aastat varem. Maakohus on andnud õiendile omapoolse põhjendamatu selgituse. M. Saare kaebus
  2. EL raamotsuse nr 2008/909/JSK (edaspidi raamotsus) kohaselt on RISE poolt esitatud dokumendi näol tegemist samaväärse kohustusliku ja õigusjõudu omava dokumendiga, nagu on Soome kohtuotsused. Kaebaja nõustub maakohtu järeldusega, et
  3. veebruaril 2019 tunnistuses märgitu ei oma siinse karistuse täideviimise, sh ennetähtaegse vabastamise või sellega kaasneva katseaja pikkuse osas õigusjõudu. Mis puutub aga kogu karistusaja pikkust, siis selle üle on eranditult pädev otsustama väljaandja riik (mida antud juhul Soome riik ka tegi). Maakohus on valesti käsitlenud
  4. veebruari
  5. a RISE poolt väljastatud tunnistust. Seal ei ole tegemist tingimisi karistusaja lõpuga, vaid kogu karistusaja ärakandmisega Soome riigi seadusandluse kohaselt. Seega oleks kaebaja karistus karistuse määranud riigis kantud
  6. märtsil 2022 (arvestamata tingimisi või ennetähtaegset vabastamist).
  7. Maakohus on jätnud tähelepanuta RISE, et poolt väljastatud tunnistuse kohaselt on Soome riik kaebaja karistusajast maha arvanud aja, mille möödumisel ei ole karistus enam täideviidav. Karistuse kandmise aeg on lõppenud
  8. märtsil
  9. Seega peab M. Saar Eesti riigi väljastatud teatise kohaselt viibima vangistuses 3 aastat ja 2 päeva kauem (s.o kuni
  10. veebruarini 2025). See on konventsiooni art 10 lg 2 ja KrMS § 484 lg-ga 4 vastuolus. Antud seisukohale on jõudnud ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-29-17, p-s
  11. Antud juhul rikutakse M. Saare õigusi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni art 5 lg 1 järgi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
  13. Määruskaebustes ei ole vaidlustatud, et M. Saarele mõisteti Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu
  14. juuni
  15. a ja Helsingi Apellatsioonikohtu
  16. aprilli
  17. a otsusega 12 aasta pikkune vangistus.
  18. Maakohus on õigesti märkinud, et KrMS § 50845 lg 1 alusel kohaldatakse M. Saare karistuse täideviimisele, sealhulgas ennetähtaegsele või tingimisi vabastamisele, Eesti õigust. Kuna M. Saar kannab karistust Eestis, ei kohaldu talle Soomes kehtiv vangistusest ennetähtaegset vabastamist puudutav õigus. 3
(4)
  1. Maakohus märkis õigesti, et Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti poolt
  2. veebruaril 2019 väljastatud teatis, mis kirjeldab ennetähtaegse vabastamise korda Soomes, on informatiivse tähendusega. Määruskaebuses viidatud Euroopa Nõukogu Raamotsusest 2008/909/JSK ja Riigikohtu
  3. mai
  4. a määrusest nr 3-1-1-29-17 ei tulene teisiti. M. Saare karistuse kandmise pikkus tuleneb Soome kohtuotsustest, mitte viidatud teatisest, ning selleks on 12 aastat. Erinevalt määruskaebuses väidetust leitakse ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas, et karistuse täitmise üleandmisel ei muuda riikidevahelised erinevused ennetähtaegse vabastamise tingimustes süüdimõistetult vabaduse võtmist reeglina meelevaldseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 tähenduses (vt Veermäe vs. Soome, taotlus nr 38704/03,
  5. märts 2005 ja Vrancsik vs. Ungari ja Austria, taotlus nr 16770/07, 11 oktoober 2011).
  6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  7. novembri
  8. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.