(4)elukohariik kinni pidama karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. Konventsiooni art 9 lg 3 kohaselt toimub kohtuotsuse täitmine vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele., kuid eeltoodu määrab vaid karistuse kandmise tingimused. Karistusaja kestus ja iseloom on karistava riigi ainupädevuses ning elukohariik seda revideerida ei saa. Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet ei väljastaks teise riigi pädevale asutusele tähtsust mitteomavaid dokumente ega peaks hiljem oluliseks parandada neis avastatud vigu. Seega omab nimetatud dokument tähtsust M. Saare karistuse pikkuse määramisel.
- Konventsiooni art 14 määrab, et elukohariik lõpetab karistuse täideviimise, niipea kui karistav riik informeerib teda mõnest otsusest või meetmest, mille tõttu karistus ei ole enam rakendatav. Praegusel juhul on pädev asutus justiitsministeeriumile teatanud, et varem välja antud dokument on olnud ekslik ning M. Saarele mõistetud karistus tuleb lugeda kantuks 3 aastat varem. Maakohus on andnud õiendile omapoolse põhjendamatu selgituse. M. Saare kaebus
- EL raamotsuse nr 2008/909/JSK (edaspidi raamotsus) kohaselt on RISE poolt esitatud dokumendi näol tegemist samaväärse kohustusliku ja õigusjõudu omava dokumendiga, nagu on Soome kohtuotsused. Kaebaja nõustub maakohtu järeldusega, et
- veebruaril 2019 tunnistuses märgitu ei oma siinse karistuse täideviimise, sh ennetähtaegse vabastamise või sellega kaasneva katseaja pikkuse osas õigusjõudu. Mis puutub aga kogu karistusaja pikkust, siis selle üle on eranditult pädev otsustama väljaandja riik (mida antud juhul Soome riik ka tegi). Maakohus on valesti käsitlenud
- veebruari
- a RISE poolt väljastatud tunnistust. Seal ei ole tegemist tingimisi karistusaja lõpuga, vaid kogu karistusaja ärakandmisega Soome riigi seadusandluse kohaselt. Seega oleks kaebaja karistus karistuse määranud riigis kantud
- märtsil 2022 (arvestamata tingimisi või ennetähtaegset vabastamist).
- Maakohus on jätnud tähelepanuta RISE, et poolt väljastatud tunnistuse kohaselt on Soome riik kaebaja karistusajast maha arvanud aja, mille möödumisel ei ole karistus enam täideviidav. Karistuse kandmise aeg on lõppenud
- märtsil
- Seega peab M. Saar Eesti riigi väljastatud teatise kohaselt viibima vangistuses 3 aastat ja 2 päeva kauem (s.o kuni
- veebruarini 2025). See on konventsiooni art 10 lg 2 ja KrMS § 484 lg-ga 4 vastuolus. Antud seisukohale on jõudnud ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-29-17, p-s
- Antud juhul rikutakse M. Saare õigusi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni art 5 lg 1 järgi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
- Määruskaebustes ei ole vaidlustatud, et M. Saarele mõisteti Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu
- juuni
- a ja Helsingi Apellatsioonikohtu
- aprilli
- a otsusega 12 aasta pikkune vangistus.
- Maakohus on õigesti märkinud, et KrMS § 50845 lg 1 alusel kohaldatakse M. Saare karistuse täideviimisele, sealhulgas ennetähtaegsele või tingimisi vabastamisele, Eesti õigust. Kuna M. Saar kannab karistust Eestis, ei kohaldu talle Soomes kehtiv vangistusest ennetähtaegset vabastamist puudutav õigus. 3