lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 4.2.
lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 4.3.
lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud 14. veebruari 2020 tagaseljaotsusega rahuldas kohus PlusPlus Capital AS hagi K.Svastu ning mõistis K.Svälja põhivõlgnevuse 1999,46 eurot, intressi 115 eurot, viivise 178.31 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot PlusPlus Capital AS kasuks. Tsiviilasjas nr 2-19-20979 on Tartu Maakohtu 11.02.2020 määrusega kell 9:00 välja kuulutatud K.Spankrot ning määratud pankrotihalduriks vandeadvokaat Margo Normann. PankrS § 43 lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kuna pankrot kuulutati välja enne tsiviilasjas nr 2-19-129524 otsuse tegemist, pidi kohus jätma PlusPlus Capital AS-i nõude tsiviilasjas nr 2-19-129524 läbi vaatamata. Pankrotihaldur taotleb
S § 43 lg 2 alusel jätta PlusPlus Capital AS hagi K.Svastu läbi vaatamata. Hageja on seisukohal, et kuna tsiviilasjas nr 2-19-129524 on juba tehtud otsus, ei ole alust jätta hagi kostja vastu PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse.
lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (
S § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-19-20979 on välja kuulutatud K.Spankrot ning määratud pankrotihalduriks vandeadvokaat Margo Normann, ja kuivõrd kohus ei jõudnud asjas otsust teha enne võlgniku pankroti väljakuulutamist ja tegi otsuse pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, siis on esitatud taotlus põhjendatud ning
veebruari 2020 otsus tühistada ning ja jätta hagi läbi vaatamata, tagamaks võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist. 2
Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ning kohtul ei ole andmeid, et kostjal oleks menetluskulusid esinenud, mistõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Hagejal on õigus taotleda
/allkirjastatud digitaalselt/ Kalev Kuningas Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.