lg 1,
(vastab kehtiva
redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2, 3), § 118 lg 1 p 2, § 3312 ja § 424 (vastab kehtiva
redaktsiooni §le 424 lg 1) lühimenetluses Süüdistatav Rait Saia – 38011256525; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: xxx; emakeel: eesti keel; keskharidus; töökoht: xxx. Karistatus Kriminaalkorras karistamata. Tõkend Kaitsja Rait Saia suhtes kohaldati viimati tõkendina elukohast lahkumise keeldu alates 30.11.2015.a kuni 30.11.2x.a. Andres Simson Juhindudes KrMS §-d 175, 179, 180, 306, 310, 311 ja 313 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Rait Saia
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. 2. Tunnistada Rait Saia
(vastab kehtiva
redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2, 3) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 3. Tunnistada Rait Saia
lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. 4. Tunnistada Rait Saia
(vastab kehtiva
redaktsiooni §-le 424 lg 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistus. 5. Tunnistada Rait Saia
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 6.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Rait Saiale liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. 7. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendada Rait Saiale mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud. 8.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Rait Saia ei pane temale määratud 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 9.
p 1 alusel arvestada Rait Saiale määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
järgi kvalifitseeritava kuriteo (vastab kehtiva
redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2 ja 3 ehk teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt) Samuti süüdistatakse Rait Saia´t selles, et tema, ajavahemikul 23.06.2015 kella 21.00 kuni 24.06.2015 kella 04.00 Harjumaal X vallas X külas X tee x majas kasutas füüsilist vägivalda oma x suhtes, nimelt: pani ühe padja oma x näole ning surus sellega. Seejärel võttis Rait Saia ühe käega X põskedest kahelt poolt kinni ning surus neid. Peale seda hakkas Rait Saia X kätest tirides voodist välja tõmbama, mille käigus lõi X pea vastu teravat aknaäärt ja sai pähe 3 veritseva haava. Siis tiris Rait Saia X kööki ja lükkas vastu tööriistakasti ning vastu seina, mille tagajärjel X kukkus põrandale ning sai parema õlavarreluu murru. Samuti lõi Rait Saia jalaga korduvalt X keha ja pea piirkonda. Seejärel mõni aeg hiljem lohistas Rait Saia X jalgadest tirides maja esikusse, kuhu jättis tundideks lamama ning lõi veel jalaga X kõhu piirkonda. Rait Saia põhjustas oma tegevusega X füüsilist valu ja tervisekahjustusi: parema õlavarreluu ülaotsa killulise murru koos õlaliigese kõõluse vigastusega, peaajuvapustuse, põrutushaava kuklas, nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel ja vasakul pool alahuulel ning selja alaosa põrutuse ja ninaverejooksu, millest parema õlavarreluu murd põhjustab pikaajalise tervisehäire kestusega üle 4 kuu. Seega pani Rait Saia toime tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, s.o
Ka süüdistatakse Rait Saia´t selles, et tema ajavahemikus 28.03.2014 kuni 10.10.2014 ähvardas korduvalt nii suusõnaliselt kui ka telefoni teel oma endist elukaaslast X X´i ning viimase uut elukaaslast X X´t, ,tekitades neis tõsist hirmu oma elu ja tervise pärast, kusjuures neil oli alust karta ähvarduste täideviimist Rait Saia agressiivsuse ja varasema vägivaldsuse pärast Nimelt Rait Saia 28.03.2014 õhtul Harjumaal X vallas X külas ähvardas telefoni teel X X´i, lubades tarvitada füüsilist vägivalda K.X’ile lähedase isiku X X suhtes sõnadega: „ma lähen sellele Xele kallale kui teda näen“. Samuti tema 04.05.2014 kella 21:30 paiku ähvardas telefoni teel Tallinnas X tee x-x viibivat X X’i, lubades tappa X Xi ja temale lähedast isikut X Xt sõnadega: „ma löön mõlexd teid maha“. Samuti tema 06.05.2014 ähvardas X X´i, lubades tarvitada füüsilist vägivalda K.X’ile lähedase isiku X X suhtes sõnadega: „kui X su kodus on, või ma teid koos näen või kui ma lapse suust midagi Xe kohta kuulen, siis ma Xele midagi teen“. Samuti tema 07.05.2014 Tallinnas X tee x maja ees ähvardas X X´i, lubades tappa X Xi’le lähedast isikut X Xt sõnadega: „ma ei jäta sind ja Xt enne rahule, kui X on kadunud, Xega on varsti lõpp“. Samuti tema 20.05.2014 kella 11:23 ajal ähvardas telefoni teel Tallinnas X tee x-x viibivat X X’i, lubades tappa temale lähedast isikut X Xt sõnadega: „ma löön ta maha“. Samuti tema x.05.2014 õhtul ähvardas kahes telefonikõnes Tallinnas Pikk x viibivat X Xt füüsilise vägivalla tarvitamisega ja tapmisega sõnadega: „ma peksan su läbi, ma ei vastuta oma tegude eest“ ja „ma löön su maha“. Samuti tema 24.08.2014 ähvardas telefoni teel X X´i, lubades tarvitada füüsilist vägivalda K.X’ile lähedase isiku X X suhtes sõnadega: „tambin Xe ära“, „ta hakkab nii kõvasti lõuga saama“. Samuti tema 10.10.2014 õhtul ähvardas telefoni teel X X´i, lubades tarvitada füüsilist vägivalda K.X’ile lähedase isiku X X suhtes sõnadega: „tulen kohe maja juurde, kuna tean, et X tuleb su juurde ööseks, ootan teda seal kuni ta kätte saan ning teen kätega talle asja selgeks, et teiste perede vahele ei tulda“ 4 Samuti tema 16.10.2015 kella 19.51 ajal ähvardas telefoni teel X X’i, lubades tappa temale lähedast isikut X Xt ning X Xi ja X X ühist last sõnadega: „ma tapan ahvi ära“, „ja selle värdja tapan ka ära, kes sul seal on“. Seega pani Rait Saia toime tapmisega ja tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
Veel süüdistatakse Rait Saia´t selles, et tema juhtis 19.04.2014 kella 01.52 ajal Tallinnas, liikudes Kadaka teelt Akadeemia tee 36 maja juurde, mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee reg nr x X, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus veres 2,56 mg/g), millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ Seega pani Rait Saia toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Samuti süüdistatakse Rait Saia´t selles, et tema on korduvalt rikkunud lähenemiskeeldu, mis on talle kohaldatud 18.02.2015 Harju Maakohtu määrusega, milles keelati Rait Saial läheneda avalikes kohtades X Xile ja X Xle lähemale kui 100 meetrit ning viibida X Xi ja X X elukohas aadressil x, X tee x-x ja selle lähiümbruses mitte lähemal kui 100 meetrit. Nimelt x.02.2015 kella 07.04 paiku helistas Rait Saia X Xi ja X X elukohas, aadressil Tallinn, X tee x-x, korteri fonokella ning karjus uksetelefoni, lähenedes sellega kannatanute elukohale lähemale kui 100 meetrit. Samuti 18.03.2015 kella 10.25 paiku sõitis Rait Saia punast värvi auto Volkswagen Pologa X Xi ja X X elukoha, aadressil Tallinn, X tee x-x, lähedusse jääval teelõigul aeglaselt edasi-tagasi, olles X Xile ja X Xle ning nende elukohale lähemal kui 100 meetrit. Samuti 16.04.2015 kella 8.53 paiku Tallinnas, x asuva Tallinna x lasteaia ees, sõitis Rait Saia sinist värvi autoga Renault Trafic, reg nr x, X Xi ja viimase poolt pargitud auto juurde ning peatus mõneks sekundiks, olles X Xist u 2-3 meetri kaugusel. Samuti 22.04.2015 kella 7.30 paiku helistas Rait Saia X Xi ja X X elukohas, aadressil Tallinn, X tee x-x, korteri fonokella, lähenedes sellega kannatanute elukohale lähemale kui 100 meetrit. Samuti 22.04.2015 kella 9.40 paiku Tallinnas, Valdeku ja Kraavi tänava ristmiku juurest alates sõitis Rait Saia sinist värvi autoga Renault Trafic, reg nr x järgi autoga sõitvale X Xile kuni Sõpruse pst ja Akadeemia tee ringini, olles sõidu ajal X Xile lähemal kui 100 meetrit. Samuti 09.05.2015 kella 10.05 paiku Harjumaal X vallas X külas asuval mänguväljakul tuli Rait Saia X Xi juurde, olles X Xist u 1 meetri kaugusel. Samuti 03.08.2015 kella 20.10 ajal Rait Saia helistas X Xi ja X X elukohas aadressil Tallinn, X tee x-x, korteri fonokella, lähenedes sellega kannatanute elukohale lähemale kui 100 meetrit. Seega pani Rait Saia toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, s.o
II TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 5 Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuritegude toimepanemine on Rait Saia poolt tõendamist leidnud. Kohus luges kõikprokuröri poolt esitatud tõendind, mille kohus vastu võttis asjakohasteks ja lubavateks. Kannatanute M. X, M. X ja K. Saia kohtueelses menetluses antud ütlused loeb kohus usaldusväärseks. Kohus toetub oma hinnangul asjaolule, et nimetatud isikute poolt antud ütluste sisu on kooskõlas teiste tõenditega ning nende ütlused on järjepidevad, ei sisalda vasturääkivusi, nad on detailsed ning on eluliselt usutavad. Samuti puuduvad muud asjaolud, mis seaks ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Mis puudutab aga süüdistatava R. Saia poolt antud ütluseid, märgib kohus järgmist. Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole ta talle etteheidetavaid kuritegusid toime pannud, v.a joobes juhtimist, milles ta end süüdi tunnistab. Kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlused on aga diametraalses vastuolus tunnistajate ja kannatanute ütlustega ning sealhulgas ka kõigi muude tõenditega. Eeltoodust lähtudes loeb kohus süüdistatava R. Saia poolt kohtueelses menetluses antud ütlused ebausaldusväärseks. 2.1. Kuriteokoosseis –
Objektiivne koosseis Süüdistusakti kohaselt pani Rait Saia (edaspidi R. Saia) toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis vastab hetkel kehtiva Karistusseadustiku redaktsiooni § 121 lõike 2 punktidele 2 ja 3. Nimetatud sätted näevad ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või see on toime pandud korduvalt. Koosseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. R. Saiat süüdistatakse kokku 6 kehalise väärkohtlemise episoodis: 1) 24.12.2013.a kuriteoepisood: Kannatanu X Xi (edaspidi x. X) ütluste kohaselt oli tal Rait Saiaga 24.12.2013.a tüli. Tüli käigus lükkas R. Saia teda korduvalt vastu külmkappi, hoides samal ajal tema kõrist kahe käega kinni. Kõrist tugevalt kinni hoidmine tekitas K. Xile valu ning kõrist kinni hoidmise tulemusel oli ka kael punane. Korduvalt vastu külmkappi lükkamise tagajärjel tekkis valu ka selga, sest külmkapi küljes olevad magnetid läksid vastu kannatanu selga. Järgmisel päeval oli seljal näha sinikaid. Samuti olid sinikad tekkinud ka randmetele, sest R. Saia hoidis tüli käigus tugevasti randmetest kinni kui kannatanu püüdis oma käsi tema haardest välja tirida. Tüli käigus tekkinud sinikaid kannatanu fikseerimas ei käinud kuid teavitas aset leidnud tülist oma ema (kd 1 tl 2-9). Tunnistaja X Xi (edaspidi M. X) ütluste kohaselt tutvus tema tütar K. X ning tema endine elukaaslane R. Saia 6-7 aastat tagasi. R. Saial ja K. Xil on ühine alaealine tütar. Tunnistaja rääkis 25.12 või x.12.2013.a telefonis oma tütrega K. Xiga, kes ütles talle, et R. Saia oli talle eelmine päev kallale tulnud. R. Saia oli K. Xi kõrist kägistanud ja seejärel vastu külmkappi tõuganud. K. X ei julgenud politseisse avaldust teha, kuna kartis oma elukaaslast. K. X rääkis, et ta plaanib otsida endale üürikorterit, kuna ta ei soovi R. Saiaga enam koos elada, sest ta on vägivaldne (kd 1 tl 57-60). 2) 25.12.2013.a kuriteoepisood: 6 Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt tekkis tal 25.12.2013.a R. Saiaga tüli jälle. R. Saia oli alkoholijoobes ning ta lubas kannatanu korterist välja visata. Kannatanu istus diivanil ning tema süles magas laps, kui R. Saia võttis jalast kinni ja hakkas tirima. Kannatanu tundis valu, sest R. Saia tõmbas teda nii kõvasti, et diivan isegi liikus, sest ta hoidis sellest kinni. Seejärel tahtis kannatanu liikuda vannitoa poole, kuna laps hakkas nutma. R. Saia seisis aga liikumisele ette ning tõukas teda korduvalt vastu õlga. Kannatanu üritas seejärel oma lapse magama panna. R. Saia järgnes talle ning lapsele igale poole kuhu nad läksid ning keeldus ära minemast. Seepeale läks K. X vannituppa ja helistas oma emale M. Xile, kes soovitas politsei kutsuda (kd 1 tl 2-9). Tunnistaja M. Xi ütluste kohaselt helistas K. X talle 24.12 või 25.12.2013.a õhtul kella 23.30 paiku ning nuttis telefonis. K. Xi sõnade kohaselt oli R. Saia hulluks läinud ning talle kallale läinud. K. Xi oli diivanil istunud, kui üks hetk R. Saia oli tema jalast kinni haaranud ning tõmmanud ta koos tütrega diivani pealt maha. Laps ehmatas R. Saia käitumise peale kohutavalt ja röökis hüsteeriliselt. Lapse nuttu kuulis ka tunnistaja telefoniga rääkides. Tunnistaja kuulis läbi telefoni, kuidas R. Saia karjus „tee uks lahti või muidu löön ukse maha“. K. X proovis R. Saiat maha rahustada, kuna laps oli sellest kõigest endast väljas. Seejärel lõpetas K. X kõne ära (kd 1 tl 57-60). 3) 01.02.2014.a kuriteoepisoodid: Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt toimus tema ja R. Saia vahel 01.02.2014.a kella 15.00-17.00 vahel sõnasõda, mille käigus R. Saia lõi teda 5-10 korda jalaga vastu selga ja istmikku. Löökide tagajärjel tundis kannatanu mõnel korral füüsilist valu. Sama päeva õhtul tiris ja tõukas R. Saia kannatanut riietest ja kätest, mille tulemusel kannatanu tundis valu. Hiljem diivanil istudes lõi R. Saia korduvalt lahtise käega vastu kannatanu pead ning tiris jalgadest diivanilt maha. Kuna laps hakkas selle peale nutma, otsustas kannatanu lahkuda ja läks ennast ja last riietama. Välisukse juurde suundudes seisis R. Saia ukse ette ning takistas lahkumist. Uksele lähenedes tõukas R. Saia kannatanut kätega ja kogu oma keharaskusega kraanikausi juurde. R. Saia tõukas kannatanut sellisel viisil kokku 8 korda. Paaril korral sai kannatanu vastu kraanikaussi minnes füüsilist valu. Kannatanu üritas selle järgselt R. Saiale lasta pipragaasi näkku. Peale pipragaasi laskmist sai kannatanu lapsega majast välja joosta, kuid terrassil õnnestus R. Saial kannatanu jopest kinni haarata. Umbes 20 minutit R. Saia hoidis ja tiris kannatanut tagasi toa poole, nii et kannatanu oli kord tagumikuga ja siis näoga lumehanges. Selle tegevuse ajal tundis kannatanu mitmest kohast füüsilist valu ning tema seljas olev jope läks täiesti katki. Kannatanu karjus mõned korrad ka „appi“, kuid kedagi ei tulnud. Hiljem koridoris istudes lõi R. Saia teda jalaga vastu säärt ja rusikaga vastu pead umbes 10 korda. Selle tegevuse tagajärjel tundis kannatanu valu. Kannatanule tekkis löömiste tagajärjel säärele ja näole nina juurde kergem kollakam laik ning ühe silma alla tumedam laik. Kannatanu lahkus kodus umbes 00.00 paiku Tallinnasse, sõbranna K. Xi juurde, kes nägi kannatanu vigastusi ja kuulis mis oli juhtunud (kd 1 tl 2-9). 4) 10.05.2014.a kuriteoepisood: Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt oli ta 10.05.2014.a kella 16.00-19.00 vahel Xs, R. Saia juures, kuna ta läks lapsele järgi. Tuppa minnes pani R. Saia kannatanule ühe lahtise käe vastu põske ning teise rusikas käe vastu teist põske ning surus siis oma käsi kokku. Kannatanu tundis valu. Seejärel ütles R. Saia, et kui keegi on talle kätt püksi ajanud ei vastuta ta enda tegude eest ning ei lubanud kannatanul tuppa siseneda (kd 1 tl 2-9). 5) 02.07.2014.a kuriteoepisood: 7 Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt tuli R. Saia 02.07.2014.a kella 11.35 ajal tema maja juurde ja kutsus välja rääkima. Õue jõudes ründas teda kohesel R. Saia, kes hakkas tema käsi väänama, et kätte saada korteri võtmed. Käte väänamisest tundis kannatanu valu. Seejärel hakkas R. Saia nõudma, et kannatanu võtaks elatisnõude tagasi ning tal on aega seda teha kella viieni õhtul. Vesteldes tegi R. Saia ähvardavaid žeste nagu lööks või tuleks kallale. Kui R. Saia märkas, et keegi väljus maja sissekäigust, jooksis ta kohe majja. Kui kannatanu seda nägi, palus ta R. Saia elukaaslaselt x lt telefoni ja helistas politseisse. Kui kannatanu oli järgnenud R. Saiale majja, oli viimane kannatanu korteri ukse taga, kus ta tagus vastu ust ja karjus, et X välja tuleks. R. Saia rebis seejärel kannatanult telefoni käest ära, kui kõne politseiga oli veel pooleli. Kui R. Saia sai Xlt jaatava vastuse selle kohta, et kannatanu oli politsei kutsunud, lahkus ta majast (kd 1 tl 10-15). Tunnistaja M. X ütluste kohaselt tuli R. Saia 02.07.2014.a kella 11.30 paiku tema ja K. Xi elukoha juurde Tallinnas, X tee x maja juurde ja kutsus K. Xi välja rääkima. Tunnistaja nägi aknast, et R. Saia on maja ees koos oma elukaaslase Xga. Kui K. X välja läks tahtis R. Saia tema käes korterivõtmeid ära võtta, et tunnistaja juurde korterisse tulla. K. X ei andnud talle võtmeid ning K. X rääkis, et R. Saia oli võtmete kättesaamiseks tema käsi väänanud. Ühel hetkel väljus keegi maja välisuksest ning R. Saial õnnestus majja joosta. Seejärel tuli R. Saia korteri ukse taha ning hakkas taguma vastu ust ja karjuma, et tunnistaja välja tuleks. Kui R. Saia kuulis, et K. X oli politseisse helistanud, läks ta minema (kd 1 tl 34-39). Asitõendi vaatlusprotokoll (13.03.2015.a) tõendab kannatanu ja tunnistaja M. X poolt politsei häirekeskusega peetud kõnede sisu. Vaatlusprotokolliga vaadeldud kõnesalvestised häirekeskusele kinnitavad nii kannatanu K. Xi kui ka tunnistaja M. X ütlusi seoses R. Saia tegevusega Tallinnas, X tee x maja juures. K. Xi poolt 02.07.2014.a kell 11.47 häirekeskusele tehtud kõne kohaselt läks tal R. Saiaga vestlus maja ees väga tuliseks, mille järgselt õnnestus R. Saial majja pääseda. Seejärel läks R. Saia kannatanu K. Xi ja tunnistaja M. X korteri ukse taha. M. X poolt 02.07.2014.a kell 11.51 häirekeskusele tehtud kõne kohaselt tahtis M. X pruudi endine elukaaslane (R. Saia) korterisse tungida (kd 2 tl 101). R. Saia andis kahtlustatavana ütlusi 22.10.2014 ning 29.05.2015.a. R. Saia ütluste kohaselt ei ole ta talle etteheidetavaid kuritegusid toime pannud ning ta ei ole kunagi kannatanu K. Xi suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. R. Saia sõnul on tal K. Xiga olnud sõnelusi ning suulisi konflikte, kuid ta ei ole kunagi füüsilist vägivalda kasutanud. R. Saia enda süüd ei tunnista (kd 1 tl 45-48, 49-53). 6) Kokkuvõte Eelnevalt loetletud kuriteoepisoodide puhul peab eristama 24.12.2013.a ja 01.02.2014.a episoode teistest, kuivõrd tegemist on episoodidega, mille tagajärjel on kannatanule tekkinud tervisekahjustus. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. R. Saia poolt K. Xi korduvalt vastu külmkappi lükates ning kätega K. Xi kõrist ning randmetest tugevalt kinni hoides tekitas R. Saia kannatanule valu ning tervisekahjustuse, mis väljendus punetava kaela ning verevalumite näol seljal ja randmetel. Samuti lõi R. Saia kannatanud lahtise käega korduvalt pea piirkonda, mille tagajärjel tekkisid näo piirkonda sinikad. Verevalumite (sinikate) näol on tegemist trauma tagajärjel tekkinud nahaaluste veresoonte kahjustumisega, mis kujutab endas organismi kudede anatoomilise terviklikkuse häiret. Seega saab R. Saia tegu, millega ta tekitas K. Xile verevalumid, pidada tervise kahjustamiseks. 8 Kõikide teiste kuriteoepisoodide puhul saab rääkida kehalisest väärkohtlemisest, kui sellega on tekitatud valu. Kehaline väärkohtlemine moodustab
kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Kõikide eelnimetatud kuriteoepisoodide puhul tundis kannatanu K. X valu R. Saia poolt toime pandud teo tulemusena. Teist isikut korduvalt vastu külmkappi tõugates, kätega kõrist ja randmetest tugevalt kinni hoidmist, jalgadest tugevalt tirimist, jalaga löömist, kätega näo vastu surumist ning käte väänamist saab pidada tegevuseks, millele on võimalik objektiivselt omistada valuaistingu tekkimine. Seega saab R. Saia tegevust kannatanu K. Xi suunas pidada kehaliseks väärkohtlemiseks 2.1.2 Subjektiivne koosseis Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. See tähendab, et toimepanija peab vähemalt võimalikuks ja möönab kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist. Kohus leiab, et R. Saia pani talle etteheidetava süüteotoime teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-1605, p 11). Teist isikut korduvalt lüües ning tõugates, mööda maad tirides, käsi väänates, jalgadest tirides ning kõrist ja randmetest tugevalt kinni hoides pidi R. Saia pidama võimalikuks, et kannatanule võib sellest tekkida valu. Selle teadmisest sõltumata, suhtus R. Saia enda tegevuse tagajärge ükskõikselt, nõustudes koosseisupärase asjaolu saabumisega. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et R. Saia on
2.1.3 Kvalifikatsioon –
lg 2 p 2 ja 3 Lähisuhe on kahe inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või arastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Arvestades, et süüdistatav R. Saia oli kannatanu K. Xi elukaaslane ning neil on ühine laps, saab pidada süüdistatavat ja kannatanut lähisuhtes olevateks isikuteks. Kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriv tunnus – korduvus – esineb siis, kui saab rääkida kahest eraldiseisvast teost. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline. Faktiline retsidiiv tähendab, et isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu, mille eest teda ei ole varem süüdi mõistetud. Arvestades, et R. Saia on toime pannud kehalise väärkohtlemise kokku 6 erinevas episoodis, on ka nimetatud kvalifitseeriv tunnus täidetud. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et R. Saia lõi kannatanut korduvalt ning pani toime kehalise väärkohtlemise, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ning tekkis tervisekahjustus (verevalumid näopiirkonnas, kätel ja seljal). Seega on tõendamist leidnud
objektiivne koosseis, s.o teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine (vastab kehtiva
redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2 ja 3 ehk teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt). 9 2.2 Kuriteokoosseis –
lg 1 p 2 2.2.1 Objektiivne koosseis
on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt, mis seisneb vähemalt ühe lõike 1 punktides nimetatud tagajärje põhjustamises.
lg 1 p 2 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. Koosseisu objektiivne külg seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele
Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei ole tähtis, sest tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Oluline on, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Kannatanu X (edaspidi K ) ütluste kohaselt oli süüdistatav R. Saia 23.06.2015.a kodus ja purjus. R. Saia elukaaslast K. Xi sellel päeval kodus ei olnud. Kannatanu heitis kella 19.00 paiku voodi peale pikali. Õhtu poole oli R. Saia tuppa tulnud ning hakanud süüdistama kannatanut K. Xiga suhtlemise eest. Seejärel võttis R. Saia voodist padja, pani selle kannatanu näole ja surus kõvasti. Kannatanu oli halb ning tal tekkis hirm. Peale seda kui kannatanul õnnestus lahti rabeleda võttis R. Saia kannatanult ühe käega kahelt poolt põskedest kinni ja surus vastu suud väga tugevasti. Kannatanu ei saanud peale seda kaks päeva süüa, sest isegi hambad oli valusad. Peale seda hakkas R. Saia kannatanut voodist välja tirima. Seda tehes lõi kanntanu pea vastu akna teravat äärt ära ja ülevale poole pähe tekkis haav, kust hakkas kõvasti verd jooksma. Seejärel tiris R. Saia kannatanu voodi pealt üles ja tiris ta kööki. Kööki jõudes, lükkas R. Saia kannatanu vastu tööriistakasti ja vastu seina. Sinna kukkudes sattus kannatanu käsi tööriistakasti ja seina vahele, mille tagajärjel murdus kannatanu õlavarre luu. Peale seda tuli R. Saia ning tiris kannatanu jalgupidi maja esikusse. Kannatanu jäi esikusse lamama umbes kella 04.00-ni, kuna kaotas ilmselt teadvuse. Kui R. Saia oli koos naabri xga kannatanut vaatama tulnud, lõi R. Saia jalaga kannatanud kõhtu. Ka köögis, kui kannatanu oli maha kukkunud, peksis R. Saia teda korduvalt jalaga igale poole kehasse ja pähe. Hiljem tiris R. Saia kannatanu tuppa vaiba peale. Kui kiirabitöötajad tulid kannatanut haiglasse viima, ütles R. Saia, et ta peab rääkima nagu ta oleks kukkunud. Varem on R. Saia kannatanut löönud veel kaks korda 2015. aasta alguses (kd 3 tl 3-6). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõtted haigusloost nr 1547270 kinnitavad kannatanu xütluseid ning diagnoositud tervisekahjustusi. Põhjalikumalt arstidega vesteldes on kannatanu kinnitanud ka arstidele, et ta oli oma poja poolt pekstud käte-jalgadega. Haigusloo väljavõtete kohaselt oli kannatanul õlavarreluu ülaotsa murd, pea pindmised hulgivigastused ning selja ja vaagna kontusioon (kd 3 tl 7-8, 9-10).x tervisekahjustusi kinnitavad ka fotod, mis olid lisatud K. Xi avaldusele (kd 3 tl 43-51) ning väljavõte haigusloost (kd 3 tl 73-78), statsionaarne epikriis (kd 3 tl 67-72) ning tervisekaardid (kd 3 tl 73-78). Isiku ekspertiisiakti nr 15E-PõI0243 kohaselt esinesid x järgmised tervisekahjustused: parema õlavarreluu ülaotsa (kirurgilise kaela) killuline muird koos õlaliigese rotaatormanseti vigastusega, peaajuvapustus, põrutushaav kuklas, nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel ja vasakul pool alahuulel ning selja alaosa põrutus. Lisaks esines ninaverejooksule viitav hüübinud veri ninasõõrmetes. Ekspertiisi kohaselt nahaalused verevalumid mõlema silma 10 laugudel ja alahuulel ning ninaverejooks on iseloomulikud kõva tömbi esemega löökidest saadavatele tervisekahjustustele. Parema õlavarreluu ülaotsa murd, peaajuvapustus, põrutushaav kuklas ning selja alaosa põrutus võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest/hooga paiskumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud kannatanu poolt ülekuulamisel kirjeldatud viisil. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 23-24.06.2015.a ning need ei ole eluohtlikud, kuid parema õlavarreluu murd põhjustab pikaajalise tervisehäire kestusega üle 4 kuu (kd 3 tl 85-91). Tunnistaja K. Xi ütluste kohaselt sai ta 25.06.2015.a telefoni teel kannatanu . X käest teada, et R. Saia oli x kallale läinud. Lisaks märkis A. X et x kardab R. Saia tegevuse pärast X tagasi minna ning R. Saia lubas kannatanu x ära tappa, kui viimane politseisse läheb. Haiglas vesteldes märkis x, et R. Saia oli tema peale vihastanud, kuna ta andis raha oma x. x sõnade kohaselt oli R. Saia teda löönud käega vastu pead, nii et x oli peaga vastu seina läinud ning haiget saanud. Seejärel oli xläinud kööki, kus R. Saia tõukas teda tugevalt, mille tagajärjel x oli kukkunud lähedal asuva tööriistakohvrile ning oma käele viga saanud. Peale seda kui x oli pikali maas olnud lõi R. Saia teda korduvalt jalaga kõhtu ning lohistanud vahekoridori, kus lõi teda veelgi. Seejärel läks R. Saia kodust ära ja jättis x koridori lebama. Hiljem tuli R. Saia tagasi koos naabrimehega, kellele R. Saia ütles, et x on jälle kukkunud. 27.06.2015.a kui tunnistaja oli x uuesti vaatama läinud, rääkis ta raviarst x, kes kinnitas, et x on isikuvastase vägivalla tunnused ja soovitas kannatanul politseile avaldus teha. x keeldus seda tegemast, kuna tundis hirmu x R. Saia ees. Tunnistaja ja R. Saia ühise lapse turvalisuse huvides palus x tunnistajal pöörduda lastekaitse poole. Lisaks palus x, et tunnistaja teeks temast pilti, et ta saaks need saata kannatanu x, et viimane näeks mida R. Saia oli talle teinud. Lisaks märgib tunnistaja enda ütlustes, et x on oma ütluseid muutnud, kus ta ei tunnista enam, et R. Saia teda ründas, vaid räägib hoopis, et ta kukkus ning seda põhjusel, et R. Saia on teda mõjutanud (kd 3 tl 16-18). x meiliaadressilt tehtud avaldused politseile seoses 23.06.2015.a sündmusega tõendab katset mõjutada uurimist (kd 3 tl 101-103, 105-107). Tunnistaja A. X ütluste kohaselt helistas ta 24.06.2015.a x, kuid telefoni ei võetud vastu. Seejärel helistas xtunnistaja abikaasa M. X, mille peale võttis xtelefoni vastu R. Saia. Küsimuse peale, kus x on ning miks ta telefoni vastu ei võta vastas R. Saia, et X ei taha rääkida. Kui tunnistaja helistas x, rääkis viimane, et xon haiglas, sest R. Saia peksis teda. Tunnistajale teada olevalt oli peksmise põhjuseks asjaolu, et xsuhtles edasi K. Xiga, mis R. Saiale ei meeldinud. K. X tegi ta x vigastustest fotod ja saatis need edasi R. Saiale, kes neid näitas ka tunnistajale ja tema abikaasale M. Xle. Fotode pealt oli näha, kui palju R. Saia peksis x (kd 3 tl 19-21). Tunnistaja M. X ütlused kattuvad tunnistaja A. X ütlustega ning kinnitavad R. Saia poolt x kehalist väärkohtlemist (kd 3 tl 22-24). Tunnistaja K. X ütluste kohaselt tunneb ta R. Saiat neli aastat, alates sellest ajast kui R. Saia kolis samasse majja, so Xs, X tee x. 23.06.2015.a tegi tunnistaja koos R. Saiaga suitsuahjus liha ning veetsid niisama vaba aega, jõid ka õlut. Ühel hetkel kuulsid nad R. Saia ema hüüdmas. Peale seda läks tunnistaja koos R. Saiaga vaatama mis juhtunud on. Tunnistaja nägi, et R. Saia ema oli välisukse juures terassil pikali maas, teadvusel. Tunnistaja ei mäleta, et R. Saia ema oleks kurtnud, et kusagilt valutaks või oleks kiirabi vaja. Seejärel võtsid nad R. Saiaga tema kaenla alt kinni ja viisid ta kahevahel tuppa voodisse. Seejärel läks tunnistaja välja ning R. Saia jäi tuppa edasi (kd 3 tl 27-29, 30). 24.10.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse Häirekeskusega 23.06.2015 ja 24.06.2015 peetud kõnede stenogramme tõendavad kõnede sisu ja kannatnau kaebusi. 23.06.2015.a kell 22.33 tehtud kõnes on kuulda kuidas kannatanu K. Saia räägib taustal paludes abi ning selgitades, et teda on pekstud (kd 3 tl 37-38). 19.11.2015.a vaatlusprotokoll, millega 11 vaadeldakse mälupulgale 27.06.2015.a haiglas salvestatud X Xi ja X omavahelise vestluse stenogrammi, kinnitab R. Saia poolt 23.06.2015.a K. kehalist väärkohtlemist (kd 3 tl 39-42). R. Saia end kuriteos süüdi ei tunnistanud. R. Saia ütluste kohaselt vigastas K. end kukkudes (kd 3 tl 13-15). Ka x.08.2019.a toimunud kohtuistul süüdistatav eitas x tervisekahjustuse tekitamist. Kokkuvõte
objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises.
I0243 kohaselt kannatanu x põhjustatud tervisekahjustuse näol (parema õlavarreluu murd) on tegevist pikaajalise tervisehäirega kestusega üle 4 kuu. Seega on tuvastatud, et x põhjustatud tervisehäire näol on tegemist raske tervisekahjustusega
Järgnevalt tuleb tuvastada, kas süüdistatava tegu (kannatanu löömine ja tõukamine) ja saabunud tagajärg (parema õlavarreluu murd) on omavahel põhjuslikus seoses. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-56-13 p-s 11 öelnud järgmist: lõpuleviidud tagajärjedeliktist saab rääkida vaid siis, kui on tuvastatud koosseisupärane tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb esmalt läbida naturalistliku põhjuslikkuse test vajaliku tingimuse (conditio sine qua non) kriteeriumi alusel ja selgitada, kas tagajärg langeks ära siis, kui tegu mõtteliselt kõrvaldada Kui süüdistatav R. Saia ei oleks kannatanut x lükanud tugevalt vastu seina ja tööriistakasti, mille tagajärjel tekkis kannatanul parema õlavarreluu murd, siis ei oleks kannatanul tekkinud rasket tervisekahjustust. Kohtu hinnangul on süüdistatava teo ja saabunud tagajärje vahel põhjuslik seos ilmselge, sest ilma süüdistatava teota poleks tagajärge saabunud. Lisaks naturalistlikule kausaalsusele tuleb tuvastada, kas saabunud tagajärg on süüdistatavale ka objektiivselt omistatav. Käesoleval juhul kutsus süüdistatav kannatanu tõukamisega esile ohu saabunud tagajärje realiseerumiseks. Objektiivsele kõrvalseisjale on selge, et teist isikut tõugates võib inimene kukkuda ja saada vigastada. Õlavarreluu murdu ei saa pidada tugevalt tõukamise ebatüüpiliseks tagajärjeks, seda eriti juhul, kui kannatanu on kõrges eas. Eelneva pinnalt on kriminaalasjas kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et süüdistatav R. Saia lõi kannatanut korduvalt ning tõukas teda, mille tagajärjel tekkis kannatanul K. Saial raske tervisekahjustus. Seega on tõendamist leidnud
lg 1 p 2 objektiivne koosseis, s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. 2.2.2 Subjektiivne koosseis Koosseisu subjektiivne külg eeldab tahtlust teo suhtes ja tagajärje suhtes ettevaatamatust. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et
lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (s.o
juuni 2018. a otsus nr 1-17-105/35, p-d 10-11). Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis
12 Kuna eelnevalt on tuvastatud põhjuslik seos R. Saia teo ja tagajärje vahel, tuleb vastata küsimusele, R. Saia pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et tõukamise tagajärjel võib x saada tervisekahjustuse. Iga mõistlik kõrvalseisja saab aru, et kui isikut tugevalt tõugates võib viimane kaotada tasakaalu ja kukkuda ning seeläbi ennast vigastada. See ei tähenda aga vältimatult seda, et teise isiku tõukamine oma väliselt avalduva ohtlikkuse astme poolest oleks selline, et saaks n-ö automaatselt jaatada tagajärjena saabuva tervisekahjustuse põhjustamise tahtlikkust. Kohtu hinnangul tegutses süüdistatav kannatanut tõugates tahtlikult, kuid R. Saial puudus tahtlus
lg 1 p 2 lõpptagajärje suhtes, s.o vähemalt 4 kuud kestva tervisehäire tekitamises. Süüdistatava eesmärgiks oli kannatanule valu põhjustada, teostada tema üle mõjuvõimu, kuid ta ei näinud ette, et kannatanu tõukamise tagajärjel võib kannatanule tekkida raske tervisekahjustus. Kohtu sellekohast seisukohta kinnitab ka asjaolu, et süüdistatav helistas hädaabinumbrile üritades kannatanu olukorda parandada, olenemata, et ta andis kõnet tehes valeinfot toimunud asjaolude kohta. Eelneva pinnalt on kriminaalasjas kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi ja tõukas kannatanut, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja sai raske tervisekahjustuse. Seega on tõendamist leidnud
lg 1 p 2 objektiivne koosseis, s.o tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. 2.3 Kuriteokoosseis –
lg 1 2.3.1 Objektiivne koosseis
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab spetsiifiline tegu – ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine ning mis on veenev. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. 1) Episood 28.03.2014.a Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt tõi X X (edaspidi M. X) ta 28.03.2014.a peale tööd koju X. Enne seda helistas R. Saia ja küsis kannatanult, kuidas viimane koju saab. Kannatanu vastas, et M. X toob, mille peale R. Saia ütles, et ta läheb M. Xle kallale kui teda näeb. Kannatanu kartis R. Saia ähvardust ning väljus M. X autost 300 meetrit enne maja (kd 1 tl 2-9). 2) Episood 04.05.2014.a Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt helistas 04.05.2014.a kella 21.30 paiku talle R. Saia ning ähvardas muu jutu hulgas, et kui ta ei lõpeta M. Xga suhtlemist, siis ta lööb M. X ja tema maha ning samuti võtab ära tema ja R. Saia ühise lapse ning kahjustab M. X autot. Kanntanu oli kõne saamise hetkel oma kodus Tallinnas, X tee x-x ning seda kõne kuulis pealt ka M. X. Hiljem helistas R. Saia uuesti kannatanule manipuleerides temaga, et võtab temalt lapse ning rikub elu ära. Kannatanu salvestas kõne ning esitas salvestise koos avaldusega politseile (kd 1 tl 2-9). Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu K. Xi ütluseid. Vaatlusprotokolliga on vaadeldud mälupulgal olevat viite helisalvestist, mille peal on kannatanu K. Xi sõnade kohaselt viis telefonikõne, nende hulgas ka 04.05.2014.a toimunud telefonikõne R. Saia ja K. Xi vahel. Nimetatud telefonikõne sisu kohaselt ütleb meesterahva hääl järgmist: „Ja homme, arvesta seda, sul ei ole mitte millegagi enam tööle minna, sa võib selle täitsa arvesse võtta, kui see ahv peaks seal olema praegu, kui ta peaks isegi ööseks sina jääma, dai pohh raisk X, ma löön teid mõlexd maha raisk“ (kd 1 tl 79-91). 13 Ka kannatanu M. X ütlused kinnitavad eeltoodud K. Xi ütluseid. Ütluste kohaselt helistas R. Saia 04.05.2014.a kell 21.30 K. Xile ning lubas muu jutu hulgas ka kannatanu ära tappa. Kannatanu viibis sellel ajal koos K. Xiga oma kodus Tallinnas, X tee x-x. Ähvardus seisnes selles, et kui K. X ei lõpeta kannatanuga suhtlemist, siis lööb R. Saia nii kannatanut M. Xt kui K. Xi. Samuti ähvardas R. Saia K. Xilt nende ühise lapse ära võtta ning kahjustada kannatanu autot. Hiljem helistas R. Saia uuesti, lubades K. Xil lapse ära võtta ning tema elu ära rikkuda. Kannatanu võttis R. Saia ähvardusi reaalselt ja tõsiselt, kuna K. X oli talle rääkinud, mida R. Saia on talle teinud (füüsiliselt haiget) ning samuti oli ta kuulnud R. Saia endiselt elukaaslaselt, et viimane võib asju lõhkuda ja kallale tulla (kd 1 tl 34-39). 3) Episood 06.05.2014.a Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt sõitis ta 06.05.2014.a koos R. Saia ja nende ühise lapsega x. Sinna sõitsid nad R. Saia tööbussis. Hiljem tagasi sõites rääkis R. Saia, et kui M. X kodus on või kui ta teda koos kannatanuga koos näeb või kui lapse suust midagi M. X koha kuuleb, siis ta teeb viimasele midagi. Kannatanu sai R. Saiast aru selliselt, et ta ähvardas M. X maha lüüa (kd 1 tl 2-9). 4) Episood 07.05.2014.a Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt ähvardas R. Saia teda 07.05.2014.a Tallinnas, X tee x maja ees. R. saia nõudis, et M. X läheks välja kuna tema sõbrad tahavad temaga rääkida. Kui kanntanu tahtis parklast väljuda, takistas R. Saia teda oma autoga ning rääkis, et ta ei jäta kannatanut ning M. Xt enne rahule, kui viimane on kadunud. R. Saia lisas, et M. Xga on varsti lõpp (kd 1 tl 2-9). Kannatanu M. X ütlused kinnitavad eeltoodut. Ütluste kohaselt tuli R. Saia 07.05.2014.a K. X elukoha juurde ning nõudis kannatanu väljatulekut. Kannatanu R. Saiaga välja rääkima ei läinud, kuna R. Saia oli ärritunud ning selle käigus oleks võinud midagi juhtuda. R. Saia käis maja juures autoga Renault Traffic (reg. nr x) (kd 1 tl 34-39). Eelpool toodud kannatanute versiooni kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll ja foto, mis kinnitavad, et 07.05.2014.a parkis R. Saia K. Xi auto kinni ning takistas füüsiliselt väljasõitu parklast aadressil Tallinn, X tee x. 5) Episood 20.05.2014.a Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt helistas R. Saia talle 20.05.2014.a ning ähvardas, et ta tapab M. X ära ning kui nad tahavad, võivad nad ka politsei kutsuda (kd 1 tl 2-9). Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu K. Xi ütluseid. Vaatlusprotokolliga on vaadeldud mälupulgal olevat viite helisalvestist, mille peal on kannatanu K. Xi sõnade kohaselt viis telefonikõne, nende hulgas ka 20.05.2014.a toimunud telefonikõne R. Saia ja K. Xi vahel. Nimetatud telefonikõne sisu kohaselt ütleb meesterahva hääl järgmist: „…et see, mis ma talle helistasin, seda ma ka mõtlesin, et ee, kui ma peaks kuulma lapse suust, veel seda Xe sõna veel või kui ma peaks koos nägema teid, siis minu pärast võid politsei ära kutsuda, sest ma löön ta maha lihtsalt, ma lubasin ära… ma ütlesin, kui ta eemale sinust hoidma ei hakka, sellest perekonnast eemale hoidma ei hakka, siis täpselt nii juhtubki, ma olen arvestanud asjadega, kh-kh-kh, et siis, ee, et siis tead neid asju, et minu poolt on sulle see ära öeldud, et, ee, ma ütlesin talle ka seda, et ma, minu eesmärk on see perekond veel ära päästa, ja-ja, ma tahan nagu selle pere eluga edasi minna “ (kd 1 tl 79-91). 14 Kannatanu M. X ütlused samuti kinnitavad eeltoodut, et R. Saia oli K. Xile helistanud ning lubanud et tapab ta ära ning kui nad tahavad, võivad politsei kutsuda. Kannatanut ise kõne juures ei olnud, kuid K. X salvestas telefonikõne. 6) Episood x.05.2014.a Kannatanu M. X ütluste kohaselt helistas R. Saia talle x.05.2014.a kella 18.00 ajal ning lubas ta maha lüüa, kui ta K. Xist eemale ei hoia. Enne seda helistas R. Saia talle veel, kus lubas kannatanu läbi peksta ning ütles, et ta ei vastuta oma tegude eest. Kannatanul õnnestus teine kõne salvestada. Kannatanu tundis R. Saia poolt tehtud kõnedest ohtu oma elule ning tervisele (kd 1 tl 34-39). Kannatanu K. Xi ütlused kinnitavad eeltoodud, mille kohaselt helistas x.05.2014.a R. Saia M. Xle kaks korda ning kõnedes lubas ta M. X läbi peksta ning kui M. X kannatanust eemale ei hoia, siis ta maha lüüa (kd 1 tl 2-9). Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu M. X ütluseid. Vaatlusprotokolliga on vaadeldud mälupulgal olevat viite helisalvestist, mille peal on kannatanu K. Xi sõnade kohaselt viis telefonikõne, nende hulgas ka x.05.2014.a toimunud telefonikõne R. Saia ja M. X vahel. Nimetatud telefonikõne sisu kohaselt ütleb meesterahva hääl järgmist: „Ma löön su sita maha, said aru vä?“ (kd 1 tl 79-91). 7) Episood 24.08.2014.a Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt helistas talle 24.08.2014.a õhtul R. Saia. Kui R. Saia sai kõne ajal teada, et kannatanu viibib M. X juures koos lapsega, siis ta ärritus. R. Saia ütles kõne ajal kannatanule, et ta tambib M. X ära ning viimane hakkab kõvasti lõuga saama. Kannatanu tundis ta tõsist hirmu M. X elu ja tervise pärast (kd 1 tl 10-15). Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu ütluseid. Vaatlusprotokolliga on vaadeldud CDplaadil olevat helisalvestust pealkirjaga „24 augusti salvestus Raidi ja X vahel“, mis oli saadud M. X käest, kes saatis selle helisalvestuse uurijale. Nimetatud telefonikõne sisu kohaselt ütleb meesterahva hääl järgmist: „Dai pohh, raisk, türa, ma tambin selle Xe ära raisk, ausõna, ma teen tast koogi, ma teen tast koogi, tegelt ka“ ja „Ei ma ei saada sulle mitte midagi, ma tean, ma uurin Xe maakoha välja, ma tulen sinna, dai pohh, raisk, türa, see vend hakkab nii kõvasti lõuga saama, mul on nii kopp ees sellest“ (kd 1 tl 103-106). 8) Episood 10.10.2014.a Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt helistas ta 10.10.2014.a õhtul R. Saiale. R. Saia oli kanntanule telefonis öelnud, et ta tuleb kohe maja juurde, ning ootab väljas M. Xt kuni ta tema kätte saab ning teeb talle kätega asja selgeks, et teiste perede vahele ei tulda. Samuti ütles R. Saia ei paneb K. Xi auto seisma ning kannatanuga hakkavad asjad juhtuma, kui ta mõistust pähe ei võta (kd 1 tl 10-15). 9) Episood 16.10.2015.a 15 Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt helistas R. Saia talle 16.10.2015.a kella 19.51 paiku ning ütles „ma tapan selle ahvi“. Hiljem kui kannatanu hakkas telefonivestlust uuesti kuulama, kuulis ta, et R. Saia oli lisaks öelnud veel „ja selle värdja ka, kes sul seal on“. Kannatanu mõistis, et R. Saia ähvardas ära tappa nii M. X kui ka nende ühise kahe kuuse lapse (kd 3 tl 128-130). Kannatanu ütluseid kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud CD-plaadil olevat helisalvestust, mis on saadud kannatanu K. Xi käest. Nimetatud telefonikõne sisu kohaselt ütleb meesterahva hääl järgmist: „Jaa, sest ma ütlesin, ma tapan ahvi ära, ma ütlesin“ ning „Ja selle värdja tapan ka ära, kes sul seal on“ (kd 3 tl 134). Kahtlustatavana antud ütlustes R. Saia end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista (kd 3 tl 131-132). Samuti ei tunnistanud R. Saia end kuriteo toimepanemises süüdi x.08.2019.a toimunud kohtuistungil. 10) Kokkuvõte Ähvardamine moodustab kommenteeritava kuriteokoosseisu üksnes siis, kui ähvarduse sisu ehk teadvustatav kahju on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Samuti peab ähvardamine olema veenev. R. Saia poolt tehtud ähvardused jätsid kannatanutele mulje, nagu sõltuks kahju tekitamine tema tahtest. Eelpool kirjeldatud 9 erinevas kuriteoepisoodides ähvardas R. Saia kannatanuid tapmisega (kasutades väljendit maha lööma, ära tampima), nendele tervisekahjustuste tekitamisega (kasutades väljendit lõuga andmine ning kallale minemine) ning nende vara rikkumisega (auto kahjustamine). Kohtu hinnangul oli kannatanutel ka alust karta, et R. Saia võib nimetatud ähvardused ellu viia, kuna R. Saia oli varasemalt mitmel korral tunginud kanntanule (K. Xile) kallale, põhjustades viimasele valu ja tervisekahjustusi. Samuti oli kannatanu kuulnud R. Saia endiselt elukaaslaselt, et süüdistatav võib asju lõhkuda ning muutuda vägivaldseks. Eelneva pinnalt on kriminaalasjas kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et süüdistatav R. Saia pani toime tapmisega ja tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
2.3.2 Subjektiivne koosseis Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et R. Saia pani talle etteheidetava süüteotoime teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-1605, p 11). Tahtlik ähvardamine eeldab, et süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Võttes arvesse, et R. Saia oli varasemalt toime pannud korduvalt kannatanu K. Xi kehalise väärkohtlemise, pidi süüdistatav pidama võimalikuks, et K. X või M. X võtab ähvardust reaalsena. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et R. Saia on
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. 2.4 Kuriteokoosseis –
16 2.4.1 Objektiivne koosseis Kuriteo objektiivse koosseisu moodustab tsiviilkohtumenetluses või kriminaalmenetluses määratud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine. Täiendavalt peab rikkumine olema toime pandud korduvalt või sellega peab olema põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. 1) Episood x.02.2015.a Kannatanu K. Xi 31.03.2015.a ütluste kohaselt rikkus R. Saia x.02.2015.a hommikul lähenemiskeeldu, kui ta helistas kortermaja fonokellalt ning karjus telefoni „Mida see tont siin meie maja juures pargib. Saada ta alla raisk, ma talle veel näitan“ Koos M. Xga rõdule minnes nägid nad, kuidas R. Saia läks M. X tööauto juurde ning kükitas auto esiotsa juurde. Peale seda sõitis R. Saia sinist värvi mikrobussiga (Renault Traffic xX) minema, mis oli pargitud majast umbes 30 meetri kaugusel (kd 1 tl 21-25). Kannatanu M. X ütlused kattuvad K. Xi poolt kannatanuna antud ütlustega, mille kohaselt x.02.2015.a hommikul helises korteri fonokell ja sellele vastates karjus R. Saia torusse „Mida see tont siin meie maja juures pargib. Saada ta alla raisk, ma talle veel näitan“. Sellele järgnevalt läksid kannatanud rõdule, kus nad nägid R. Saiat maja ees (kd 1 tl 40-44). Lähenemiskeelu rikkumist kinnitab ka kriminaalasja materjalidele lisatud fotod R. Saiast (kd 2 tl 30-42). 2) Episood 18.03.2015.a Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt rikkus R. Saia teistkordselt lähenemiskeeldu 18.03.2015.a kui ta kella 10.25 ajal oli koos M. Xga Tallinnas, X tee x maja trepikoja ees seisid. Kannatanu nägi kuidas R. Saia sõitis punast värvi Volkswagen Pologa (reg. nr x) neist aeglaselt mööda (40-60 meetri kauguselt) ning neile otsa vaatas. R. Saia sõitis autoga mis kuulus tema elukaaslasele K. Xile. Kannatanu on ka varasemalt näinud, et R. Saia sõidab selle autoga (kd 1 tl 21-25). Kannatanu ütluseid kinnitab 22.05.2015.a ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fotodega (kd 2 tl 83-94). Kanntanu M. X ütluste kohaselt märkas ta 18.03.2015.a naabermaja poole sõitmas punast autot (Volkswagen Polo). Hiljem sõitis auto aeglaselt X tee poole ning kannatanu arvates nägi ta roolis R. Saiat. Kui kannatanu küsis K. Xi käest, kas see isik roolis oli R. Saia, vastas viimane jaatavalt. Auto möödus neist umbes 80 meetri kauguselt (kd 1 tl 40-44). Kannatanu ütluseid kinnitab ka M. X poolt saadetud e-kiri koos fotodega lähenemiskeelu rikkumisest (kd 2 tl 4446). 3) Episood 16.04.2015.a Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt viis ta 16.04.2015.a hommikul tema ja R. Saia ühise lapse Xi x lasteaeda, mis asub aadressil x. Lasteaia juurde sõites nägi kannatu, et R. Saia oli seal oma autoga Renault Traffic (reg. nr x). Kui kannatanu autost väljus, sõitis R. Saia oma autoga kannatu auto taha ning vaatas teda umbes 10 sekundit. Seejärel sõitis R. Saia oma autoga paar meetrit edasi ning parkis uuesti. Kui kannatanu küsis R. Saialt sõnumi teel, miks viimane oli lasteaia juures vastas ta: „Kallis, mulle on kõige olulisem meie pere. Armastan teid“ (kd 1 tl x33). Kannatanu ütluseid kinnitab ka uurijale edastatud e-kiri ning x lasteaia juures tehtud fotod R. Saia autost Renault Traffic (kd 2 tl 47-54). 17 09.06.2015.a asitõendi vaatlusprotokollis, millega vaadeldi K. Xi ja R. Saia vahelist telefonikõne, kinnitab ka R. Saia ise, et viibis 16.04.2015.a kella 9 ajal X lasteaia juures (kd 2 tl x). 4) Episoodid 22.04.2015.a Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt helistas 22.04.2015.a hommikul 07.30 ajal korteri fonokell. Fonokellale vastates keegi kannatanuga ei rääkinud. Kui kanntanu läks koos M. Xga rõdule, nägid nad et sinist värvi Renault Traffic (reg. nr xX) sõidab maja ees olevast parklast minema. Kella 07.43 ajal sai kannatanu R. Saia mobiiltelefonilt sõnumi sisuga „Ma ootan“. Kannatanu ütluseid kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi CD-plaati K. Xi mobiiltelefonist pärit videosalvestisega. Videosalvestiselt on näha, et Renault Traffic (reg. nr xX) sõidab 22.04.2015.a Tallinnas X tee x maja juurest minema (kd 1 tl x-33). Hiljem kella 09.30 paiku, kui kannatanu viis oma last X lasteaeda, filmis R. Saia teda oma autost, mis oli pargitud x tänava nurgale. R. Saia jäi enda autoga kanntanust umbes 1 meetri kaugusele. Kui kannatanu liikus lapsega lasteaia territooriumil, siis ta nägi kuidas R. Saia sõitis lasteaiast mööda, olles kannatanust umbes 20 meetri kaugusel. Seejärel kui kannatanu alustas lasteaia juurest autoga sõitmist asus R. Saia teda jälitama, sõites autoga kannatanule väga lähedale (umbes 3 meetri kaugusele)( kd 1 tl x-33). Kannatanu M. X ütlused kattuvad K. Xi poolt antud ütlustega, mille kohaselt 22.04.2015.a hommikul kella 07.30 ajal lasti korteri fonokella. Kui kannatanu oli koos K. Xiga rõdule läinud, nägid nad, et parklast sõidab ära sinist värvi Renault Traffic (reg. nr xX) (kd 1 tl 40-42). 5) Episood 09.05.2015.a Kannatanu K. Xi ütluste kohaselt läks ta 09.05.2015.a koos tuttavaga X mänguväljaku äärde last ootama. Kui R. Saia oli jõudnud autoga mänguväljaku juurde, parkis ta oma sinise Renault Trafficu teisele poole mänguväljakut, olles nii umbes 60 meetri kaugusel. Seejärel tuli R. Saia koos lapsega kannatanu juurde. R. Saia tuli kanntanule lähedale, olles temast 1 meetri kaugusel. Kannatanuga kaasas olnud tuttav tegi toimunust pilti (kd 1 tl x-33). Kannatanu ütluseid kinnitab ka 12.05.2015.a e-kiri lähenemiskeelu rikkumisest ning sündmusest tehtud fotod (kd 2 tl 6181). Lapse üleandmist R. Saia poolt kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud K. Xi saadetud helisalvestise stenogrammi K. Xi ja K. Saia vahelisest vestlusest lapse üleandmise kohta. Nimetatud vestluses märgib K. Saia, et R. Saia tuleb last üle andma üksi (kd 2 tl 82). 6) Episood 03.08.2015.a Kannatanu M. X ütluste kohaselt oli ta 03.08.2015.a kella 20.10 ajal kodus X tee x-x, Tallinnas, kui helises korteri fonokell. Kuna keegi toru otsas ei rääkinud, suundus kannatanu K. Harjurannaga rõdule vaatama, kas all tänaval on jälle R. Saia. Rõdul olles nägi kannatanu, kuidas R. Saia kõndis kiirel sammul maja eest ära. Kannatanu tundis R. Saia ära tema näo profiili ja kehakuju järgi (kd 3 tl 115-116). Tunnistaja K. Harjuranna ütlused kinnitavad kannatanu M. X ütluseid, mille kohaselt oli ta 03.08.2015.a õhtul oli külas M. X juures X tee x-x, Tallinn. Kella 20 paiku helistati fonoluku kella ning rõdult välja vaadates nägid nad R. Saiat, kes siis mikrobussiga minema sõitis (kd 3 tl 117-118). 18 Kahtlustatavana antud ütlustes R. Saia end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista (kd 1 tl 4953). Samuti ei tunnistanud R. Saia end kuriteo toimepanemises süüdi x.08.2019.a toimunud kohtuistungil. 7) Kokkuvõte Harju Maakohtu 18.02.2015.a määrusega kohaldati R. Saia suhtes ajutist lähenemiskeeldu. R. Saial keelati läheneda K. Xile ja M. Xle avalikes kohtades lähemale kui 100 m. Samuti keelati viibida kannatanute K. Xi ja M. X elukohas aadressil X tee x-x Tallinn ja selle lähiümbruses mitte lähemal kui 100 meetrit (kd 2 tl x-29). Eelneva pinnalt on kriminaalasjas kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et R. Saia rikkus korduvalt (7 erinevas episoodis) Harju Maakohtu 18.02.2015.a määrusega talle kohaldatud lähenemiskeeldu, lähenedes K. Xile avalikes kohades lähemale kui 100 meetrit ning samuti lähendes K. Xi ja M. X elukohale X tee x-x Tallinn lähemale kui 100 meetrit. Seega pani Rait Saia toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, s.o
2.4 Kuriteokoosseis –
2.4.1 Objektiivne koosseis
(vastab kehtiva
redaktsiooni §-le 424 lg 1) näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund. Vastavalt LS § 69 lg 2 loetakse juht alkoholijoobes olevaks järgmistel juhtudel. LS § 69 lg 2 p 1 järgi esmalt siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Teiseks loetakse juht LS § 69 lg 2 p 2 järgi alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 mg alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Politseiametnikust tunnistaja P. Vaiksaare ütluste kohaselt oli ta 19.04.2014.a patrullteenistuses ning teostas koos J. Alekseitsikuga liiklusjärelevalvet. Kell 01.52 märkas tunnistaja et mööda Kadaka teed suunaga Akadeemia tee poole liigub sõiduk Jeep Grand Cherokee (reg. nr xX) mis sõidab vastassuunas ning sisselülitatud kaugtuledega. Sõiduki kinnipidamisel selgus, et juhi suust tuli tugevat alkoholi lõhna ning tema kõne oli häiritud. Sõiduki juht tunnistas, et oli tarvitanud alkoholi. Seejärel toimetasid politseinikud isiku Rahumäe tee 6/1 politseijaoskonda. Kohapeal kontrolli isiku joovet indikaatorvahendiga, mis andis tulemuseks 1,28 mg/l (kd 2 tl 5). Nimetatud isikuks osutus R. Saia (ik: 38011256525) (kd 2 tl 4, 12). Alkoholijoobe määra kindlaks tegemiseks toimetati isik Wismari Haiglasse, kus võeti isikult vereproov. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (nr 1085T) kohaselt tuvastati R. Saia
2.4.2 Subjektiivne koosseis Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab süüdistatav teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et R. Saia rikkus seadust teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-1605, p 11). Süüdistatav viis end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis on mootorsõiduki juhile keelatud. Samuti oli süüdistatava organismist leitud alkoholi kogus niivõrd suur, et see pidi olema täiskasvanud inimesele tuntav. Samuti ei rakendanud süüdistatav ühtegi meedet, mis võimaldanuks tal kontrollida alkoholisisaldust enda veres või väljahingatavas õhus. Sellise tegevusviisiga jättis süüdistatav võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et R. Saia on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. 3. Õigusvastasus ja süü R. Saia kuriteo episoodides puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. R. Saia oli teo toimepanemiste ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu
§-s 34 sätestatud asjaolusid ning R. Saia on sündinud 1980. aastal. Samuti puuduvad R. Saia puhul süüd välistavad asjaolud. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et R. Saia on pannud toime talle etteheidetavad kuriteod
lg 1,
(vastab kehtiva
redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2, 3), § 118 lg 1 p 2, § 3312 ja § 424 (vastab kehtiva
redaktsiooni §-le 424 lg 1) järgi. 4. Karistus
Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-77-11). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. 20 Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. 1) Karistus
lg 1 järgi
R. Saia süü suurust
Eelpool tuvastatu kohaselt pani R. Saia toime tapmisega ja tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, kokku 9 korral. Antud asjaolu viitab R. Saia poolsele koosseisupärase käitumise süstemaatilisusele. Siinkohal on oluline märkida, et enamus toimepandud ähvarduste sisuks oli tapmisega ähvardamine. Eeltoodut arvestades hindab kohus R. Saia süü suureks, jäädes sanktsiooni maksimaalse määra lähedale. R. Saia puhul ei esine karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ning teda ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kohtu hinnangul tuleb R. Saia karistada
2) Karistus
lg 2 p 2 ja 3 järgi
Süüdistatava süü suurust mõjutab esmalt toimepandud kuriteoepisoodide arv. Eelnevalt tuvastatu kohaselt pani R. Saia toime
Nendest enamikel juhtudel realiseerus
sisalduvas kooseisus märgitud kergem tagajärg, so valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Seega põhjustatud tagajärge arvestades leiab kohus, et R. Saia süü suurus on keskmine või keskmisest madalam. Ka käesoleval juhul ei esine karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul tuleb R. Saia karistada
lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta pikkuse vangistusega. 3) Karistus
lg 1 p 2 järgi
Süü suuruse määramisel tuleb arvesse võtta, et R. Saia pani teise isiku tõukamise toime kaudse tahtlusega. Kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatava ja kannatanu K. Saia ei saanud omavahel väga hästi läbi ning nende vahel oli konflikt mis kulmineerus R. Saia õigusvastase käitumisega. Süüdistatav ei soovinud kannatanule tervisekahjustust tekitada. Samuti helistas süüdistatav kiirabisse ning kutsus kannatanule abi. Samuti tuleb arvestada, et R. Saia põhjustas kannatanule
Seega põhjustatud tagajärge arvestades ja subjektiivset koosseisu leiab kohus, et R. Saia süü jääb
Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul tuleb R. Saia karistada
lg 1 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 4 aasta pikkuse vangistusega. 4) Karistus
lg 1 järgi 21
R. Saia süü suurust
Süüdistatava ühes grammis veres oli etanoolisisaldus vähemalt 2,50 g/mg, mis ületab oluliselt LS § 69 lg 2 p 1 märgitud määra. Tegemist on joobe suurusega, mille puhul saab eeldada muutusi juhi terviseseisundis, st juhil on väliselt tajutavad häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. Nimetatud asjaolu viitab keskmisest suuremale süü suurusele. Karistuse mõistmisel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse
Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul süüdistatava süü suurus alla sanktsiooni keskmise määra, s.o jääb sanktsiooni alammäära ja keskmise määra vahele. Kohtu hinnangul tuleb R. Saia karistada
5) Karistus
järgi
R. Saia süü suurust
Eelpool tuvastatu kohaselt rikkus R. Saia lähenemiskeelu nõudeid kokku 7 korral. Antud asjaolu näitab R. Saia poolset ükskõikset suhtumist kohustusse täita kohtuotsuses sätestatud nõudeid, sh näitab see ükskõikset suhtumist austada teiste isikute õigusi ja vabadusi. Eeltoodut arvestades jääb kohtu hinnangul R. Saia süü sanktsiooni 2/3 määra lähedale. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul tuleb R. Saia karistada
MS § 64 lg-s 1 sätestatule mõistab kohus R. Saiale üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks viis aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele tuleb R. Saiale mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, on kohtu hinnangul võimalik jätta vangistus täitmisele pööramata, tingimusel et R. Saia ei pane talle määratud 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja vältel uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada Rait Saiale määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.