KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-20250 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2020.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi PlusPlus Capital A

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

1. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, avaldades tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD 1

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD 1. PlusPlus Capital AS esitas hagi K. Š.i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 19.07.2014 liitumislepingu nr xxx (kliendinumbriga xxx), mille alusel osutati kostjale mobiilsideteenuseid. Kostjale väljastati arved, millest kostja jättis tasumata 01.03.2016 arve summas 80,69 eurot. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlg 80,69 eurot, võla sissenõudmise kulu 25 eurot ja viivis põhinõudelt 77,21 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise

§ 367

alusel alates hagi esitamisele järgnevast päevast (so alates 17.12.2019) 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) palub hageja jätta kostja kanda 2. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.01.2020.a.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 03.02.2020.a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1. KOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 6.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1,

§ 367

. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 7. Vastavalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 üldnormi kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib aga tulenevalt

§ 162

lg 4 jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist ning hageja menetluskulu on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 495 eurot.

1. Kohus märgib, et 2019.a. augustis esitas hageja sama kostja vastu samast kliendilepingust tulenevalt nõude 01.04.2016 arve alusel (tsiviilasi nr. 2-19-13055, 24.09.2019 on tehtud tagaseljaotsus, mis jõustus 22.11.2019.a, väljamõistetud menetluskulud kokku 235 eurot, millest riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 160 eurot), käesolevas tsiviilasjas on esitatud nõue 01.03.2016 arve alusel. Tsiviilasjas nr 2-19-20250 on hageja menetluskulu kokku 495 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 240 eurot).
2. Kuigi kohus rahuldab käesolevas tsiviilasjas hageja võlanõude kostja vastu, ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude jaotuse määramisel juhinduda

§ 162lg 1 sätestatust.

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja on esitanud kostja vastu iga tasumata arve osas eraldi hagi ilmselge eesmärgiga saada võimalikult suurt menetluskuluhüvitist, on hageja käitumine pahatahtlik ja hea usu põhimõttega vastuolus (vt TsÜS § 138). Kahe viidatud tsiviilasja hagihind kokku on 466,72 eurot, millelt riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 järgi tuleks tasuda riigilõivu 100 eurot. Kahe eraldi esitatud nõudelt on hageja tasunud riigilõivu 150 eurot. Õigusabikulu hüvitist taotleb hageja esindaja kahe ühesuguse hagiavalduse eest 2 x 420 = 840 eurot, mis ilmselgelt on ebamõistlikult suur ega vasta trafaretse hagiavalduse koostamiseks vajaminevale ajakulule ega töömahule. 3