KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-19391 Otsuse tegemise aeg ja koht 02. märts 2020. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi M. A.i hagi A. A.i ja J. A.i vastu vä

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. M. A. on kostjate A. ja J. A.i isa (tl 4-5). Viru Maakohtu 14.01.2010.a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-27159 mõisteti M. A.ilt A. ja J. A.i kasuks välja elatis alates 01.01.2010 kuni 01.04.2010 igakuise elatusrahana 2000 krooni ja edasi kuni poja A. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 01.11.2023 igakuise elatusrahana 2500 krooni ja edasi kuni poja J. täisealiseks saamiseni, s.o 25.01.2025 igakuise elatusrahana 1250 krooni (t lk 8). Viru Maakohtu 18.10.2019 kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) suurendati kohtuotsusega väljamõistetud elatist ja mõisteti M. A.ilt A. ja J. A.i kasuks alates 04.09.2019 elatise 270 eurot kuus iga lapse kohta, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduses kehtestatud alammäär kuni laste täisealiseks saamiseni (tl 9-10). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista välja elatise poegade ülalpidamiseks kokku 300 eurot kuus. 5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.

§ 102

lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, kusjuures

§ 102

lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

§ 102

lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja. 6.

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (vt Riigikohtu 22.03.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16). 3 Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ja vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, samuti kohustada pooli esitama dokumendid oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta (§ 230 lg 4). Esitades nõude elatise vähendamiseks pidi hageja tõendama, et pärast maakohtu 18.10.2019.a tsiviilasjas nr 2-19-13608 tehtud otsuse jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal

§ 102lg 2 2.

ja

1. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi.
2. Vaidlust ei ole selles, et hageja ülalpidamisel on peale kostjate veel D. A. (sünd. xxx) (t lk 6). Kohus möönab, et vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanaema varalist seisundit ning võib olla aluseks juba väljamõistetud elatise vähendamisele. Riigikohus on seisukohal, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. (vt Riigikohtu 13.04.2016.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16 p 11). Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmise tagajärjel vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, ja kohtul tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. (vt Riigikohtu 13.04.2016.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16 p 12). Kohus juhib aga tähelepanu asjaolule, et tütar D. oli hagejal olemas juba tsiviilasja nr 2-19-13608 menetlemise ja kohtuotsuse tegemise ajal. Seega ei ole hagejal ülalpeetav lisandunud pärast elatise suurendamise otsuse tegemist. Viidatud tsiviilasjas rahuldas maakohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 ja 2 alusel kuna kostja M. A. ei vastanud kohtule. 8. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 300 eurole kuus kahe lapse kohta ehk 150 eurole kuus ühe lapse kohta. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

). Vanema kohustus kasutada

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevaid vahendeid tuleb aritmeetilisel jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks ning eesmärgil, et ei kahjustuks ülalpeetavate elustandard. Hageja väitel jääb elatise tasumisel poegade ülalpidamiseks välja mõistetud ulatuses tema tütar D.vähem kindlustatuks. Pojad A. on 14 aastane, J. (13 aastane), tütar D. (3 aastane). Eelduslikult on poegade vajadused ja ülalpidamiskulud kuus suuremad kui 3- aastase tüdruku omad.

1. Tsiviilasjas kogutud poolte majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal 9.1 Hagiavaldusele lisatud Riigi Tugiteenuste Keskuse 24.10.2019 palgatõendi kohaselt on hageja töötasu keskmiselt 942 eurot kuus (tl 7). 4 Töötasu laekumist nimetatud ulatuses hageja pangakonto väljavõttelt ei nähtu (79, 126). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on hageja 2019.a tulu deklareerinud 11281,02 eurot (: 12 = 940,09 eurot) (tl 64). Hageja väitel muud lisatulu või vara tal ei ole. Hagejale kuulub korteriomand xxx (registriosa nr 2700607). Hageja ise elab (hagis märgitud) aadressil xxx. 9.2 Kostjate ema O. M. igakuise sissetuleku moodustavad töövõimetoetus 260 eurot, poja J. puudega lastetoetus 80,55 eurot, peretoetus 120 eurot, kohaliku omavalitsuse poolt makstav hooldaja toetus 26 eurot, hagejalt laekuv elatis keskmiselt 200 eurot kuus, kokku 686,55 eurot (tl 28-36). O. M. märkis lisaks oma sissetulekutele ka vanaemale laekuva pensioni 499 eurot, puudega inimeste toetuse 40,91 eurot (mis on samuti ette nähtud M. Ž.) ning vanaema poja V.. Z. poolt kantava raha vanaema ravimitele 400 eurot. Kohus leiab, et nimetatut ei saa arvesse võtta vanema sissetulekuna lapse ülalpidamiskulude kandmisel. Kostjate seaduslikule esindajale kuulub korteriomand xxx (registriosa nr xxx), samuti korter xxx (registriosa nr xxx), milles elab koos laste ja vanaemaga. Korter aadressil xxx kuulus M. Ž. kuni 11.10.
2. O. M.le kuuluvad kaks sõidukit: Škoda Fabia Universal, ehitusaasta 2001 (reg nr xxx) ja Fiat Punto ehitusaasta 2008 (reg nr xxx).
3. Kohus nõustub, et kolmele lapsele seaduses sätestatud miinimummääras elatise maksmine võib vanemale olla teatud juhtudel liig koormav, ülejõu käiv ning kahjustada vanema enda elementaarset toimetulekut. Samas ei ole hageja esitanud andmeid tütre ema igakuiste sissetulekute kohta. Arvestades tsiviilasjas kogutud tõendeid ning hageja ja kostjate seadusliku esindaja majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid, on kohus seisukohal, et jagades Viru Maakohtu 18.10.2019.a. otsusega väljamõistetud elatise kolme lapse vahel võrdselt ehk 584 eurot / 3 = 195 eurot on asjaolusid arvestades mõistlik ning kõigi kolme alaealise lapse huvides ning hagejale jõukohane. Kohus arvestab ka seda, et hageja enda töövõime ei ole piiratud ning hagejal on võimalik püüda leida endale sissetulek, mis kataks nii tema enda vajadused kui laste ülalpidamise parimal viisil. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5