Obsah (4)
§ 331§ 659§ 172§ 696KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-7186 Tsiviilasi Vaidlu
) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 11.
§ 331
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või sama seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Ringkonnakohtu hinnangul tooks ema
- märtsi 2020 seisukohtade ja taotluste menetlemine kaasa asja lahendamise viibimise, sest teistele menetlusosalistele tuleks anda võimalus neile vastata. Emal tuli kõik oma väited ja taotlused esitada määruskaebuses. Neil kaalutlustel ei menetle ringkonnakohus ema
- märtsi 2020 menetlusdokumenti ja tagastab selle esitajale. Tsiviilasja toimikusse väljatrükke ei lisata.
- PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades mh kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki samas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste 3
(5)isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt
- veebruari 2016 määrus nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
- Ringkonnakohtu hinnangul maakohus diskretsiooni piire ei ületanud ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, samuti kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Seetõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus põhjendas piisavalt otsustust, miks tuleb lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda isale üle ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramises ja hariduse küsimuses. Maakohus lähtus eelkõige lapse huvidest ja põhjendas oma seisukohti jälgitavalt. Kaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul on seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (
§ 659ja § 654 lg 6).
- Lastekaitseseaduse § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel välja selgitada lapse huvid ning lähtuda nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Sama paragrahvi teise lõike järgi tuleb selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule (p 1); selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjendused, kuulates laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel (p2); kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega (p 3). Maakohtu määrus on kooskõlas nende põhimõtetega. 14.
- Laps selgitas maakohtule ärakuulamisel, mis tingis tema kolimise isa juurde ja miks ta tahab edaspidi elada koos isaga. Lapse selgituste kohaselt olid neil emaga koos elades paar korda nädalas tülid, sest ema sai kurjaks iga väiksema asja peale. Suur tüli oli isa juurde sissekirjutuse saamisega, emaga tülitsemise tõttu oli laps endast väljas ja nuttis. 14.
- Kohaliku omavalitsuse asutuse seisukohast nähtub, et laps oli asja arutamise ajal maakohtus pinges ja hirmul, kuna kartis, et teda sunnitakse tegema midagi, mida ta ei soovi. Vestluse ajal lastekaitsespetsialistiga oli laps ärev ja õnnetu. Lapse sõnul oli kogu isa juurde kolimise ja kooli vahetuse küsimuste lahendamise protsess närvesööv. Lapse hinnangul süüdistas ema teda probleemide tekitamises. Lapsele ei meeldinud sõnumid, mis ema talle saatis, need põhjustasid lapsele hingelisi kannatusi. 14.
- Eeltoodust nähtub, et laps tundis ennast ebamugavalt ema ja isa vahelises vaidluses, kuhu ema ta vahetult kaasas. 14.
- Nähtuvalt lapse ja ema sõnumivahetusest käitus ema lapse suhtes ka emotsionaalselt vägivaldselt, manipuleerides lapse tunnetega ja süüdistades teda tekkinud olukorras. Selline ema käitumine on vastutustundetu ning näitab, et ta ei suuda kontrollida ega kriitiliselt hinnata oma käitumist lapse suhtes. Ema käitumise tõttu kaotas laps usalduse ema vastu ja usaldussuhe pole taastunud. Maakohus hindas lapse huve ja märkis õigesti, et sellises olukorras on õige anda ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ja hariduse küsimuses isale, kelle juures laps elab ja kellega on lapsel usalduslik suhe.
- Eeltoodust tulenevalt ei anna ema väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks. Väga suurt tähtsust ei saa omistada sellele, et vanemad suutsid praegu lapse hooldusõiguse küsimuses kokku leppida. Ema senine käitumine lapsega viitab sellele, et samasisuliste vaidluste kordumine on pigem tõenäoline, mis ei oleks lapse huvides. 4
(5)16. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb
§ 172lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.
Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega. 17.
§ 696lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 5
(5)