KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1733 Tsiviilasi Sihtas
) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
§ 13
lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal.
§ 13
lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. 7.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. 7.
- Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (täpsustamata äge psühhoos F23.9), millest tulenevalt ei suuda puudutatud isik adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Puudutatud isiku käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta olla väljaspool haiglat oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik iseendale, aga ka teistele. Puudutatud isiku käitumine on juhitud haiguslikust seisundist ning seetõttu kontrollimatu ja ettearvamatu. Endale ohtlikkus seisneb selles, et isik võib asetada ennast haiguslikust seisundist tulenevalt elu ja tervist ohustavasse olukorda (isik on küünistanud enda kaela). Teistele ohtlikkus seisneb selles, et isik võib kujutada otsest ohtu oma ettearvamatu agressiivse käitumisega. 7.
- Lähtudes puudutatud isiku psüühikahäirest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Puudutatud isik on ettearvamatu, tema käitumises esineb agressiivsust, mis võib kujutada ohtu talle ning teda ümbritsevatele. Seega esineb alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks 40 päevani alates haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest. 7.
- Puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma ta piisavat arusaama ravivajadusest. Puudutatud isik ei ole oma seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sealhulgas ravimite võtmise osas. Seetõttu tuleb puudutatud isiku suhtes määrata psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamine, sealhulgas vajadusel tahtevastane ravimite manustamine. MÄÄRUSKAEBUS
- Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. 3
(5)Puudutatud isik on veendunud, et ta ei ole endale ohtlik ja suudab enda eest hoolitseda. Ta võtab ise ravimeid enda rahustamiseks ja paremaks uneks. Suhtleb psühholoogiga videokonverentsi teel ja see aitab. Eestisse jõudes oli veidi stressis, nüüd on kõik hästi. Saatkond soovib ta lihtsalt paigutada varjupaika, nagu ta koeragi. Ta peab pöörduma haiglasse, sest tal oli peatrauma, lükati vanglas kõrgelt alla ja seetõttu sooned kinni. Tal on USA-s kolm asja, mida FBI püüab maha vaikida. Ta peab asjadega tegelema, mis aga haiglas pole võimalik. Tal on Eestis kauaaegne sõber, kes on nõus ta enda juurde võtma. MENETLUSE EDASINE KÄIK
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis avaldajale tähtaja vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
- veebruaril
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et tema haiglasse paigutamise tingimused polnud esialgse õiguskaitse kohaldamisel täidetud.
§ 11
lg 1 p-de 1–3 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Maakohus on nende eelduste olemasolu piisavalt põhjalikult analüüsinud, tuginedes seejuures raviarsti arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tahtest olenematu ravi kohaldamine on põhjendatud.
- Raviarsti arvamus ei kinnita määruskaebuse väited nagu ei vajaks puudutatud isik ravi. Nähtuvalt psühhiaatrite arvamusest esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (täpsustamata äge psühhoos F23.9), tema käitumine on juhitud psühhootilistest elamustest, ta on ettearvamatu ja ohustav nii puudutatud isikule endale kui ümbritsevatele. Oma seisundist tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Raviarsti arvamuse kohaselt on puudutatud isik ettearvamatu ja muutunud agressiivseks. Puudutatud isiku jutt on vastuoluline ning ta on luululine ja paranoiline. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et eelnimetatud asjaoludel võib puudutatud isik ilma haiglaravita olla lähitulevikus ohtlik nii endale kui ka teistele teda ümbritsevatele isikutele. Samuti ei ole asjas alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi meetmetest. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt haiguskriitika, tema arvates ta haiglas olema ei peaks ja võtab ise endale vajalikke ravimeid. Maakohus põhjendas asjakohaselt, miks ei ole käesoleval juhul piisav esialgse õiguskaitse kohaldamine ainult neljaks päevaks ja kontrollis samas määruses selle pikendamise eelduste täidetust. Seega olid puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused täidetud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
- Ringkonnakohus märgib, et maakohus võttis
- märtsil 2020 menetlusse Tallinna linna avalduse puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise 4
(5)pikendamiseks kolmeks kuuks. Sama määrusega määras maakohus viia läbi kohtupsühhiaatriaekspertiis. Maakohtule
- märtsil 2020 esitatud ekspertiisiakt kinnitab esialgse õiguskaitse rakendamisel kogutud andmeid selle kohta, et puudutatud isik vajab haiglaravi. Neil alustel pikendas maakohus
- märtsi 2020 määrusega veel kolme kuu võrra kuni
- juunini
- Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus.
- TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 5
(5)