Obsah (4)

§ 11§ 10§ 15§ 27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Konsultant Margit Laurits Männiste Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2020, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-858 Tsiviilasi Deniss Makar

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 11

alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. 6. Võlausaldaja nõude aluseks on asjaolu, et TVK otsusega nr 4-1/685/17 mõisteti võlgnikult (tööandja) võlausaldaja (töötaja) kasuks välja 1924,16 eurot (netosummas) (tl 3-4). Kohus leiab, et kogutud ja eelistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus kohustas võlausaldajat tasuma

§ 11

alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti, kuid võlausaldaja deposiiti ei tasunud. 7.

§ 15

lg 41 sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 8.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul ning p 2 kohaselt võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu 2/3 jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.

1. Asja materjalidest nähtub, et Rapla kohtutäitur Õnne Pajur alustas
2. mail 2019 võlgniku vastu täitemenetlust nr 179/2019/720, mille kohaselt tegi kohtutäitur võlgnikule ettepaneku nõude vabatahtlikuks täitmiseks.
3. augustil 2019 arestis kohtutäitur võlgniku pangakontod ja Maksuameti ettemaksukonto rahalised vahendid, kuid arestitud kontodelt raha laekunud ei ole. Täitemenetluse käigus on selgunud, et võlgnikul puudub registritesse kantud vara. Kohtutäitur on oma
4. detsembri 2019 vastuses seisukohal, et võlgnikul puudub juba pikemat aega igasugune majandustegevus, mistõttu võib eeldada, et täitemenetluse raames ei ole võimalik sundtäitmisel olevat nõuet rahuldada (tl 7). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid töötaja ees kohustuste täitmiseks. Tööandjal on töötajate ees täitmata kohustused alates
5. aasta detsembrist.
6. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse aluseks olevat TVK otsust täitnud. Võlausaldaja on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks ja oma nõude sundtäitmiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgnik oma kohustust ka täitemenetluses täitnud. Kohus teostas e-päringuid kinnistusregistrisse ja Maanteeameti hallatavasse liiklusregistrisse, milledest nähtuvalt võlgnikul registrisse kantud vara puudub. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.
7. Eeltoodust tulenevalt esineb alus

§ 15lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

Kohus on tuvastanud, et töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 15

lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetlemise. 12 Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud sama seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud

§ 15

lg-s 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või

§ 27lg-s 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse. 13. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 15

lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik 3/3