2-19-130005 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. märts 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-19-130005 Kohtuasi Lüganuse vald, Kiviõli linn

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded.

477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Kohtul ei õnnestunud puudutatud isikule menetlusdokumente kätte toimetada, kuna tema tegelik viibimiskoht on teadmata. Kohus toimetas kohtudokumendid puudutatud isikule kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastuse esitamise tähtaeg oli 27.02.

1. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
2. Avalduse ja 28.02.2006 kohtuotsuse nr 2-05-17206 kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx. Puudutatud isik on jätnud perioodil 01.01.2016 - 30.11.2019 tasumata majanduskulude arved (prügivedu, üldelekter, raamatupidaja, juhatuse esimehe teenus, koristaja teenus, remonditööd) kokku 1822,49 eurot, sh. põhivõlgnevus 1477,68 eurot ja viivis 433,81 eurot. Kostja kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 76 ja § 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg
3. Hageja esitatud kostja võlgnevuse arvestusest ja arvelduse tabelist nähtub tasumata arvete number, teenus, tariif, arvestatud summa ja kuu mille eest tasumist nõutakse. Eeltoodu alusel on arusaadav kuidas konkreetne kulu on arvestatud. Seega on võlgnevuse kujunemine arusaadav ja jälgitav. Kostja vastuväiteid majandamiskulude võlgnevusele esitanud ei ole. Seega tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult välja mõista 1477,68 eurot.
4. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Avaldaja on arvestanud viivist 433,81 eurot. 2

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja kohtusse pöördumise tingis puudutatud isiku käitumine. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 240 eurot, sh. tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 160 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulud mõistlikud suuruses ja vajalikud ning need tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Riigilõivu tagastamine

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Avaldaja esindaja taotleb enamtasutud riigilõivu summas 0,92 euro tagastamist, kuna avaldaja tasus riigilõivu summas 50, 92 eurot, 50 euro asemel. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4).

Kuna avaldaja on tasunud riigilõivu ettenähtus rohkem, tagastab kohus riigilõivu summas 0,92 eurot, s.o enam tasutud osas. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3