Obsah (10)

§ 113§ 208§ 635§ 115§ 128§ 657§ 158§ 159§ 161§ 1010

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-10676 Tsiviilasi Kaupo Põdra hagi KR Sto

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras alates 15.11.2019 kuni põhivõla tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.
2. Mõista KR Stone OÜ-lt Kaupo Põdra kasuks välja menetluskulud 1854 eurot. Nimetatud summalt tuleb tasuda viivist

§ 113

lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Kaupo Põder esitas 16.07.2019 Tartu Maakohtule hagi KR Stone OÜ vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitis 16 296 eurot ja viivised alates hagiavalduse kättesaamisest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX notariaalse lepingu ühishüpoteegi, korteriomandi müügi ja hüpoteegi seadmise kohta. Lepinguga võttis arendaja ehk kostja endale muuhulgas kohustuse saada lepingu esemele ja XXX hoonele omal kulul kasutusluba hiljemalt 01.10.
2. Muuhulgas on kostja ja hageja kokku leppinud, et kui arendaja ei hangi lepingu esemele kasutusluba ja seda teeb ostja, on arendaja kohustatud hüvitama ostjale kõik sellega seotud dokumentaalselt tõendatud kulutused. Kostja ei ole arendajana teinud kõiki lepingu 5.2.
3. ning 5.2.
4. alapunktides sätestatud töid ning teostanud kõiki toiminguid kasutusloa saamiseks, hoonel ei ole hetkel kasutusluba. Hageja pöördus kostja poole 22.10.2018 nõudekirjaga, milles nõudis kostjalt kohustuse täitmist. Kostja ei ole hagejale vastanud. Hageja on kostja vastu pöördunud kohtusse ka leppetrahvi nõudes, kus kostja kohtule ei vastanud ning kohus tegi tagaseljaotsuse. Kuna kostja ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust täitnud, nõuab hageja kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Hagejal on tekkinud järgmine kahju: projekt-dokumentatsiooni koostamisega tekkiv kahju 10 800 eurot, ehitise ja tuleohutuse auditi tõttu tekkiv kahju 4800 eurot ja korterelamu geodeetilise alusplaani koostamise tõttu tekkiv kahju 696 eurot. Nimetatud toimingud on vaja teha elamule kasutuloa saamiseks. Hageja on sõlminud XXX asuva korterelamu ehitamise käigus tehtud muudatuste seadustamist võimaldava projekt-dokumentatsiooni koostamise kokkuleppe. Selle maksumus on 10 800 eurot ning hageja on tasunud esimese osamakse summas 3000 eurot. Hageja soovib nõuda kostjalt ka viivist. Hageja leidis vastuseks kostja väidetele, et lepingu p 5.2.5 leppetrahv lepiti kokku täitmise kõrval täitmise tagamiseks. KOSTJA VASTUVÄITED
5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja oli nõus, et tal oli korteriomandi müügilepingust tulenev kohustus hankida kasutusluba hiljemalt 01.10.2018 ning kasutusluba pole hoonele käesoleva ajani väljastatud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud kulutusi suuremas ulatuses kui 3000 eurot. Müügilepingu p 5.2.3 kohustab kostjat hüvitama üksnes dokumentaalselt tõendatud kulusid, s.o kulutused, mida hageja on juba kandnud. OÜ KG-Büroo arve nr XXX on hagejale esitatud 23.08.2019 summas 696 eurot ja puuduvad andmed selle tasumise ja töö teostamise kohta. Kostja leidis lisaks, et hageja nõue kostja vastu on lõppenud leppetrahvi tasumisega. Müügilepingu punkt nr 5.2.
6. sätestab, et juhul, kui arendaja ei täida punktis nr 5.2.
7. toodud kohustust kokku lepitud tähtajaks, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 5000 eurot. Kostjalt on tsiviilasjas nr 2-18-18289 leppetrahv välja mõistetud ning kostja on selle tasunud. Seega ei saa hageja nõuda ka kahju hüvitist, mis asendab kohustuse täitmise nõuet. 2/6 Leppetrahv katab tegelikult kasutusloa taotlemisega projekteerimislepingus märgitud tasu on üle turuhinna. seonduvad kulutused, KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõendite ja poolte ütlustega tõendatuks järgmised asjaolud: • hageja ostis 03.05.2018 notariaalse lepinguga Merli Kuusikult ja Toomas Truutsilt XXX asuva korteriomandi (reaalosana eluruum nr 10). Lepingu sõlmimisel osales kostja kui arendaja (dtl 10-23); • lepingu p 5.2.
9. alusel võttis arendaja ehk kostja endale muuhulgas kohustuse saada lepingu esemele ja XXX hoonele omal kulul kasutusluba hiljemalt 01.10.
10. P 5.2.
11. sätestab, et kui arendaja ei hangi lepingu esemele kasutusluba ja seda teeb ostja, on arendaja kohustatud hüvitama ostjale kõik sellega seotud dokumentaalselt tõendatud kulutused (dtl 16); • hageja pöördus 22.10.2018 kostja poole toimingute tegemise nõudega (dtl 25-27); • poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et arendaja ei ole elamule kasutusluba hankinud; • tsiviilasjas nr 2-18-18289 mõisteti kostjalt hageja kasuks lepingu p 5.2.
12. alusel välja leppetrahv, kostja on selle tasunud (dtl 40-42). Hageja nõuab kostjalt kasutusloa saamisega seotud kulude hüvitamist. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millises summas on hagejal õigus nõuda kulutuste hüvitamist ning kas hüvitisest tuleb maha arvestada leppetrahvina makstud 5000 eurot. 4.

§ 208

lg 1 järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja ei olnud asja müüja, kuid võttis omale müügilepingu p 5.2.1. alusel võlaõigusliku kohustuse saada lepingu esemele ja XXX hoonele omal kulul kasutusluba hiljemalt 01.10.2018. Sisuliselt on hageja ja kostja sõlminud sellega

§ 635

kohase töövõtulepingu, kusjuures töövõtja tasu sisaldus juba kas korteriomandi hinnas või maksis selle müüja. Kui kostja oma kohustust ei täitnud, oli hagejal õigus nõuda

§ 115

lg 1 alusel kohustuse täitmist või kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta andis kostjale 22.10.2018 kirjaga täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kostja ei ole sellele reageerinud. Kahju hüvitamise üldsätete kohaselt kuulub hagejal tekkida võiva varalise kahju hulka otsene varaline kahju (s.h see, mis tekib tulevikus,

§ 128lg 3).

Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.2.3 ei piira oma sõnastuse järgi kahjusid selliselt, et hüvitamisele kuuluvad ainult juba tehtud kulutused. Kui piiraks, oleks see kokkulepe

§ 657

lg1 järgi tühine (tarbijatöövõtu puhul on tellija kahjuks käesolevas peatükis sätestatust ja üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine). Lepingu p 5.2.3 sõnastuse järgi on oluline see, et kulutused oleks dokumentaalselt tõendatud, s.t oleks lepingud või maksekorraldused, kust oleks võimalik kontrollida, mis summas ja mis eesmärgil tehtud kulutustega on tegu. 3/6 5. Hageja väitel on ta kasutusloa saamiseks teinud järgmised kulutused: projektdokumentatsiooni koostamine 10 800 eurot, ehitise ja tuleohutuse audit 4800 eurot, korterelamu geodeetilise alusplaani koostamine 696 eurot. Hageja on oma kulutuste suuruse kohta esitanud OÜ Soma ja XXX korteriühistu vahel sõlmitud kokkuleppe projekteerimistööde tegemiseks (dtl 29-33). Kokkuleppe kohaselt on projekteerimistööde hinnaks 10 800 eurot ning kokkuleppele on alla kirjutanud hageja korteriühistu esindajana. 14.05.2019 maksekorralduse kohaselt on hageja tasunud projekteerimistööde eest 3000 eurot (dtl 35), 21.06.2019 maksnud 1200 eurot (dtl 128) ja 23.09.2019 maksnud 3000 eurot (dtl 129). Kokku on hageja tasunud 7200 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole projekteerimistööde kokkuleppe osapool (ta tegutses seal korteriühistu esindajana), ei saa hagejal kui eraisikul ka tekkida tulevikus kohustust projekteerimistööde eest tasuda. Projekteerimistööde eest tasumise kohustus on korteriühistul, s.t ka teiste korterite omanikel. Kohus saab selles osas arvesse võtta ainult neid kulutusi, mille hageja on praeguseks teinud ja mille kohta on kohtule tõendid esitatud. Lisaks on hageja tasunud ehitise- ja tuleohutuse auditi eest 24.08.2019 1200 eurot (dtl 130) ja 24.08.2019 geoaluse plaani eest 696 eurot (dtl 131). Ehitise- ja tuleohutuse auditi tegemiseks on lepingu sõlminud hageja ja lepingu summa on 4800 eurot (dtl 85). Kuivõrd lepingu alusel tekib kogu summa nõudeõigus hageja vastu ning hagejal on kohustus tasuda 4800 eurot, võtab kohus selle summa arvesse kogu ulatuses. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nimetatud kulutuste vajalikkust, kuid on viidanud projekteerimistööde liialt kõrgele hinnale. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tavapärane projekteerimistööde hind on oluliselt väiksem. Kostja on esitanud arhitekti selgituse projekteerimistöö hinna kujunemise kohta (dtl 135-137) ning kohus leiab, et sellega on hageja nimetatud hinna kujunemine põhjendatud. Kohtul ei ole alust arvata, et tegelik hinnatase on väiksem. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja on kandnud ning kannab tulevikus kostja asemel kulutusi kokku 12 696 eurot (7200 + 4800 + 696). Nimetatud kulutused kuuluvad hüvitamisele lepingu p 5.2.3,

§ 115

ja

§ 128lg 3 alusel.

6. Kostja vastuväite kohaselt on hagejale osa kahju hüvitatud leppetrahvi 5000 euro maksmisega tsiviilasjas nr 2-18-18289.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 1 järgi ei või kohustuse täitmist lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks.

§ 161

lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Seega tuleneb seadusest eeldus, et vastupidise kokkuleppe puudumisel loetakse leppetrahviga kaetuks osa kahjusummast ning hageja saaks nõuda leppetrahvi ületava kahju hüvitamist. Leppetrahvil on lisaks survefunktsioonile ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ning täitmise tagamise funktsiooni. Pooled võivad erinevalt

§ 161

lg-st 2 kokku leppida kumulatiivses leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude esitamises. Hageja on poolte tahte tõendamiseks esitanud müügilepingu koostanud ja kinnitanud notari Anne Priks-Toomi selgituse (dtl 126). Notari selgituse kohaselt leppisid pooled kokku, et arendaja hüvitab ostjale kõik dokumentaalselt tõendatud kulutused ning nendele kulutustele 4/6 lisandub leppetrahv selle eest, et ostja peab tegelema arendaja kohustuste täitmisega. Seega on hageja tõendanud, et leppetrahv lepiti kokku erinevalt

§ 161lg-st 2 nii, et see lisandub kahjuhüvitisele.

Kahjuhüvitist ei saa makstud leppetrahvi võrra vähendada. 7. Kohus mõistab hageja taotlusel kostjalt välja

§ 1010

lg 1 p 6, § 113 alusel viivised alates 15.11.2019 (hagiavalduse kätte saamise aeg)

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 8. Menetluskulud Menetluskulud tuleb Ts

MS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi rahuldatakse ligikaudu 80 % ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 80% hageja kanda ja 20% kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus lahendab esimesena hageja, seejärel kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 5997,62 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus, arvestades tsiviilasja vaidluse sisu, hageja nõude olemust, menetluse käiku ning hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et hageja õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Menetluskulude nimekirjale lisatud tabelist nähtub, et hageja nõuab õigusabikulude hüvitamist toimingute eest alates 09.10.

1. Käesolevas asjas esitas hageja hagiavalduse kohtule 16.07.
2. Seega ei ole kõik hageja märgitud menetluskulud seotud käeoleva tsiviilasjaga. Hageja põhjendatud õigusabikulud seonduvad eelkõige 16.07.2019 hagiavalduse koostamise ning järgnevate põhjendatud taotluste ja seisukohtade koostamisega. Kohus märgib, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele, milleks kuluv aeg peaks olema hõlmatud õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohus ei pea põhjendatud kuluks 28.01.2020 menetluskulude avalduse koostamist, kuna tulenevalt Riigikohtu 11.11.2014 määrusest nr 3-2-1-77-14 ei saa need olla põhjendatud ja vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Hageja 16.07.2019 esitatud hagiavalduse, 19.07.2019 vastuse, 20.09.2019 nõude suurendamise avalduse ning 14.10.2019, 05.12.2019 esitatud vastuste mahtu ning keerukust arvestades loeb kohus hageja esindaja menetlusdokumentide koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 10 tundi ja menetluskulu 1680 eurot (10 h x 140 eurot/h + käibemaks 20%). Kohtumaterjalide põhjal tasus hageja riigilõivu hagi esitamisel 600 eurot, nõude suurendamiselt 150 eurot ning hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Kohus loeb hageja tasutud riigilõivu kokku summas 800 eurot põhjendatud ja vältimatuks kuluks. 5/6 Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas tsiviilasjas 2480 eurot (1680+800). Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele sellest 80 %, s.o 1984 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud käesolevas asjas õigusabikulusid summas 1700,83 eurot (käibemaksuta). Kohus, arvestades hagile ja nõude suurendamisele 09.09.2019 ja 30.10.2019 esitatud kostja vastuste mahtu ning õiguslikku keerukust, loeb põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi; muude kirjalike seisukohtade/ taotluste esitamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus kokku 1 tund. Kohus märgib, et kostja kirjalikud menetlusdokumendid olid sisult lühikesed ning puudutasid valdavalt varasemas tsiviilmenetluses välja mõistetud leppetrahviga seotud vastuväiteid. Seega on kostja õigusabikulud kohtus vajalikud ja põhjendatud 5 tunni ulatuses ning põhjendatud menetluskulu 650 eurot (5 h x 130 eurot/h). Hagejalt kuulub väljamõistmisele sellest 20 %, s.o 130 eurot. Vastavalt TsMS 445 lg 1 tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks mõista välja 1854 eurot (1984 -130). TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt kuni nende täieliku tasumiseni viivist

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6/6