Obsah (4)

§ 176§ 175§ 173§ 172

2-14-10191 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-10191 Tsiviilasi Axxxx

§ 176

lg-st 1 lõpeb nende õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist (arvestades eranditega

§ 176lg-s 2 ja § 177 lg-s 1).

Kohustustest vabastamise menetlus moodustab osa pankrotimenetlusest ja järgib seega

§-s 2 märgitud eesmärke, sh rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel“. 2 Võlausaldaja soovib pöörata tähelepanu asjaolule, et alates kohustustest vabastamise menetlusest on võlgnik tasunud oma nõudest ca 33%. Arvesse tuleb võtta, et kohustustest vabastamise eelduseks on see, et nõue oleks täidetud arvestatavas ulatuses (erialakirjanduses viidatud nõude tasumine vähemalt 50%) ning menetluse lõpetamine võlgniku suhtes soodsa otsusega riivab antud juhul võlausaldaja õigusi. Ülaltoodust arvesse võttes on võlausaldaja seisukohal, et on nõus sellega, et kohustustest vabastamise üle otsustab kohus vastavalt oma siseveendumusele. 5. 26.02.2020 toimus Axxxxx Sxxxx kohustustest vabastamine menetluses kohtuistung. Istungil oli arutamisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine. Istungil osales ka usaldusisik. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 1.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 2.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

1. Tartu Maakohtu 03.02.2015 määrusega algatati Axxxxx Sxxxx suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Viis aastat kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täitus 21.02.
2. Axxxxx Sxxxx on taotlenud kohustustest vabastamist ja menetluse lõpetamist. 4.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud

§ 175

lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest. 6. Kohus on Axxxxx xxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

7.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Axxxxx Sxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmetel on võlgnik töötanud menetluse kestel erinevatel töökohtadel, aruannete kohaselt 2017. aprillis ka kahel kohal korraga. Võlgnik on olnud ka töötu, kuid võtnud ennast Töötukassas töötuna arvele, samas see periood ei ole olnud pikk – võlgnik on enamuse ajast olnud tööga hõivatud. Käesoleval ajal on võlgnik kodune (lapsehoolduspuhkus). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lõikes 1 sätestatud kohustust.

3 8.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

Kohtule on usaldusisiku poolt kõik aruanded esitatud tähtaega järgides. Aruandele on lisatud vajalikud andmed. Kohtule ei ole teada, et võlgnik ei oleks usaldusisikule infot andnud. 8.3.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik on võlausaldajate nõudeid rahuldanud 3054,09 eurot ulatuses. Võlgnik on seda teinud oma mittearestitavast sissetulekust. TMS § 132 lg 1 ning 2 järgi ei oleks saanud kinnipidamisi teha. Võlgnikul on neli last ning tema sissetulek ei ületanud seaduses sätestatud miinimumi terve menetluse jooksul. Lisaks oli võlgnikul ka sissetulekuid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lg-tes 3-5 sätestatud kohustust.

Võlgnik on näidanud oma tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid tehes seda oma mittearestitavast sissetulekust. Seoses võlausaldaja Bigbank poolt välja tooduga peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Seaduse kohaselt peab võlausaldajate nõuded olema rahuldatud arvestatavas ulatuses, kui kohus kaalub võlgniku vabastamist kolme aasta möödumisel, kuid enne viit aastat. Kui kohustustest vabastamist otsustakse viie aasta möödumisel, siis ei ole nõuete rahuldamine arvestatavas ulatuses vabastamise eelduseks. Viie aasta möödumisel võib kohus vabastada võlgniku olenemata sellest, kas nõuded on arvestatavas ulatuses rahuldatud või mitte. Sellisel juhul kaalub kohus võlgniku kohustustest vabastamist peamiselt

§ 173ja § 175 lg.2 p.1,2 nõuete täitmise alusel.

8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

8.5. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevad kohustused. 9.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad alused jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et Axxxxx Sxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
2. Võlgnik on oma kohustusi eelneva viie aasta jooksul täitnud ning kohus on seisukohal, et menetluse edasine pikendamine ei ole põhjendatud. 4 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 12.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Axxxxx Sxxxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Axxxxx Sxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 13.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Axxxxx Rxxxon kohtule 31.01.2020 esitanud

§ 172lg 4 toodud aruande.

Kuna kohus lõpetab Axxxxx xxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Axxxxx Rxx vabastada usaldusisiku kohustustest AxxxxxSxxxxxkohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ü. Raag 5