1-19-7204/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-7204 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Maxim Tikhomirovi (ik 38604082248) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmine elektroonilise valvega Maxim Tikhomirov ja tema kaitsja Kaido Kooga Määruskaebuse esitajad RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole K. Kooga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Maxim Tikhomirovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 97,20 (üheksakümmend seitse eurot ja kakskümmend senti), sh käibemaks 16,20 (kuusteist eurot ja kakskümmend senti).
8. Mõista Maxim Tikhomirovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 97,20 eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. septembri 2019 kohtuotsusega mõisteti Maxim Tihkomirov süüdi KarS § 3312 ja § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistati 8 kuu pikkuse vangistusega. Vahi all viibitud aeg arvestati karistusaja hulka, mistõttu mõisteti karistuseks 6 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
12. jaanuari 2019 otsusega mõistetud karistuse (7 kuud ja 27 päeva vangistust) ärakandmata osa (2 kuud 23 päeva vangistust) võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 9 kuud ja 22 päeva vangistust. M. Tikhomirovile kohaldati lähenemiskeeldu G.T.. Karistuse kandmise alguseks loeti
13. september
14. Karistusaeg lõpeb
15. juulil
17. Viru Vangla esitas taotluse M. Tikhomirovi tingimisi vabastamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokuratuur tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
18. Viru Maakohtu
19. veebruari
20. a määrusega jäeti M. Tikhomirov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata. Vaatamata formaalsete eelduste esinemisele, ei võimalda M. Tikhomirovi vabastamist materiaalsed alused: süüdlase varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud.
21. M. Tikhomirovi iseloomustab sisaldab mitmeid positiivseid aspekte: kindel elukoht, garanteeritud töökoht, toetav isa, kes tasub tema võlgnevusi ja maksab kommunaalmakseid, M. Tihkohmirovi soov toetada oma poega ning varasem pikaajaline töökoht ning hõivatus vanglas.
22. M. Tikhomirovi puhul ei saa tähelepanuta jätta tema alkoholisõltuvust ja seda ka varasemate kuritegude puhul. Alkoholi tarvitamist mõjutasid pereprobleemid. Praegu elab endine abikaasa küll eraldi, ent tunnetab süüdimõistetupoolset ohtu. Ta soovib, et ennetähtaegse vabastamise korral määrataks M. Tikhomirovile lähenemiskeeld. Lähenemiskeeld kohaldati M. Tihkomirovile kohtuotsusega kuni
23. oktoobrini 2020, ent M. Tihkomirov rikkus korduvalt seda keeldu, mis näitab tema tegutsemist hetkeemotsioonide ajel ning teiste inimeste tunnete ja seisukohtade mittemõistmist. Uute kuritegude toimepanemise ohtu võib suurendada alkoholitarvitamise jätkamine perekondlike probleemide tõttu. Viru Maakohtu
24. jaanuari
25. a otsusega mõistetud karistus pöörati täitmisele just alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu.
26. Asja materjalidest nähtuvalt kuulub korter endisele abikaasale, mistõttu ei ole välistatud M. Tikhomirovi kokkupuude korteriomanikuga. See loob taas eeldused lähenemiskeelu rikkumiseks. Seega on ka elukoht üks risk, mis on ennetähtaegsel vabastamisel takistuseks.
27. M. Tihkomirovi ohtlikkuse tase on endiselt kõrge, sest esitatud materjalide pinnalt ei saa eeldada, et süüdlane on valmis oma senist suhtumist ja käitumist muutma ning vältima (eelkõige endise abikaasa vastu suunatud) süütegude toimepanemist. Elektroonilise valvega ei saa ära hoida hetkeemotsioonide ajel toimepandud kuritegusid. MÄÄRUSKAEBUSED
28. Määruskaebuste esitajad paluvad kohtumääruse tühistada ja vabastada M. Tihkomirov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
29. M. Tikhomirov märgib, et eksabikaasal on oma elukoht ning M. Tihkomirovi vastu tal midagi ei ole. Määruskaebuse esitajal on oma elukoht. Eksabikaasaga ühendavad teda vaid ühised lapsed, kellega suhtluskorra kindlaksmääramises aitavad kohus ja sotsiaaltöötajad. M. Tihkomirov naaseks endisele heale töökohale ja hakkaks oma elu taas üles ehitama. Ta lubab vabanedes kindlasti pöörduda alkoholiprobleemi tõttu spetsialistide poole. Elektrooniline valve aitab kontrollida M. Tikhomirovi tegevust ja liikumisi.
30. Kaitsja K. Kooga leiab, et kohus on jätnud arvestamata M. Tikhomirovi hea käitumise vangistuses. Pealegi kehtib kuni
31. oktoobrini 2020 lähenemiskeeld ja kohtuistungil lubas M. Tikhomirov hakata ka lastega vaid läbi sotsiaaltöötaja suhtlema.
32. Süüdimõistetu on tunnistanud probleeme alkoholiga, mis tekkisid pärast lahkuminekut. Ta on nõus probleemiga tegelema. Vabanemise järel asub ta asuma endisesse elukohta, kus ta elas ka varem üksi, ilma et see oleks endise abikaasaga probleeme tekitanud. Jääb arusaamatuks, miks peaks korter olema riskifaktoriks, sest endine abikaasa ei ole soovinud sinna elama minna. Seega kohtu kaks viidatud ohufaktorit – alkohol ja eluruumi kuulumine endisele abikaasale, ei kaalu üles M. Tikhomirovi eeskujulikku käitumist.
33. Tegemist on M. Tikhomirovi viimase võimalusega ennetähtaegselt vabaneda. Resotsialiseerimise ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks oleks otstarbekas vabastada ta käitumiskontrolli ja elektroonilise valvega, sest see vähendaks uute kuritegude riski. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
34. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
35. aprilli
36. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
37. Kaalutlusõiguse rikkumisena on kaebajad välja toonud kohtu väärjäreldused, mis puudutavad ohte M. Tikhomirovi elukoha osas. Samuti ei ole kaebajate arvates argument alkohol, kuivõrd süüdimõistetu soovib selle probleemiga tegelema hakata ning elektrooniline valve aitaks kaasa karistuse eesmärkide saavutamisele. Uute kuritegude ohtu vähendaks ka lähenemiskeeld.
38. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tingi määruskaebuste väited M. Tihkomirovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et M. Tikhomirovi ohutase on endiselt kõrge. Vaadates M. Tikhomirovi elukäiku viimastel aastatel, iseloomustab seda suur retsidiivsus:
39. a tunnistati M. Tikhomirov süüdi KarS § 424 lg 1 järgi, vaid mõned kuud hiljem tunnistati ta süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning sellest omakorda üheksa kuu möödumisel KarS § 3312 ja KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Seega on M. Tihkhomirovi käitumine olnud viimasel ajal kõike muud kui selline, et tema lubadustele rajada lootus õiguskuulekaks käitumiseks. M. Tihkomirovi kuritööd on muutunud vägivaldsemaks, ning ehkki soodusteguriks on alkoholitarvitamine, ei olnud ta viimase kuriteo toimepanemise ajal alkoholi tarvitanud. Alkoholikeelu rikkumist esines M. Tikhomirovil ka viimase katseaja jooksul. Arvestades veel kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis on maakohus asjakohaselt osutanud sellelegi, et M. Tihkomirov võib kuritegusid toime pannes tegutseda hetkeemotsioonide ajel ning ta ei mõista teiste inimeste tundeid ja seisukohti. Isegi kui endine abikaasa andis loa endale kuuluvale elamispinnale elektroonilise valve seadme paigaldamiseks, nähtub iseloomustusest, et kannatanul on endiselt hirm M. Tihkomirovi ees ning ta soovib süüdlasele ennetähtaegse vabastamise korral lähenemiskeelu kohaldamist. M. Tikhomirovile varem kohaldatud lähenemiskeeld ei hoidnud ära korduvaid lähenemiskeelu rikkumisi, mistõttu oleks vähetõenäoline, et käitumiskontrolli all suudaks M. Tikhomirov õiguskuulekalt käituda.
40. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus M. Tihkomirovi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Süüdlase puhul esineb küll vabastamist toetavaid aspekte (isa toetus, kindel elukoht ja soov oma elu taas üles ehitada), ent kuna oht uute kuritegude toimepanemiseks on ka ringkonnakohtu arvates suur, keeldub kohtukolleegium süüdlase lubadusi uskumast ning jätab juhindudes KrMS § 390 lg- st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 määruskaebused rahuldamata ja Viru Maakohtu
41. veebruari
42. a määruse muutmata.
43. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus maakohtu määrusega tutvumiseks ja ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit, mille eest ta palub määrata advokaadibüroole K. Kooga riigi õigusabi tasu suuruseks 97,20 eurot (sh käibemaks 16,20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
44. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel M. Tikhomirovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau