1-17-10753/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10753 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andrei Karajev (isikukood 39806282245), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega tunnistati A. Karajev kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 5 aastat ja 29 päeva. Karistusaeg algas
9. juunil 2017 ja lõpeb
10. juulil
12. Viru Maakohtu
13. veebruari
14. a määrusega jäeti A. Karajev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
15. Maakohtu määruse kohaselt on A. Karajev käitunud karistuse kandmise ajal õiguskuulekalt – tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Lisaks on A. Karajevi käitumises vangistuses mitmeid positiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. A. Karajev on vangistuses õppinud, omandanud eriala ja käinud praktikal. A. Karajev on vangistuses viibimise jooksul läbinud A1, A2, B1 ja B2 riigikeele kursuse. Riigikeele oskus tasemel B2 kõrgem kesktase loob mitmekülgse keelekasutusoskusena head eeldused ühiskonnas hakkamasaamiseks. A. Karajev on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja psühhoteraapias. Tal on head ja toetavad suhted lähedastega. Kuigi A. Karajevil puudub kehtiv isikut tõendav dokument, nähtub materjalidest, et tegemist on kõrvaldatava puudusega ning A. Karajevi dokumente asutakse taotlema vabanemise eelselt. Loominguline eneseväljendusoskus on pälvinud tähelepanu ning A. Karajevile on selle eest kiitust avaldatud. A. Karajev tegeleb spordiga, loeb, osaleb arutletavates vestlustes ning on leidnud abi usus.
16. Isiku käitumine kinnipidamisasutuses pole aga ainus kriteerium ennetähtaegse vabastamisküsimuse otsustamisel. Seisukoha kujundamisel tutvus kohus A. Karajevi ja tema kaitsja esitatud lisadega, ent ka A. Karajevi varasemate kohtuotsustega ja iseloomustusega. Kohus nõustub kaitsjaga, et koostatud iseloomustus on valdavalt negatiivne, baseerudes peamiselt A. Karajevi varasemal käitumisel. Seetõttu tutvus kohus põhjalikult kinnipeetava isikutoimikuga ning kuulas küsitles teda kohtuistungil.
17. A. Karajev mõisteti süüdi isikuvastase kuriteo toimepanemises. Tema suhtes kohaldati liitkaristust teise inimese tapmise eest piinaval ja julmal viisil. A. Karajev oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine. Tema isiksus oli väljakujunemata ning väliste tegurite (ümbritsevad isikud, alkohol, narkootikumid jmt) poolt kergesti mõjutatav. Ainuüksi toimepandud tegu ja selle eest mõistetud karistus ei ole argumendiks kinnipeetava vabastamata jätmiseks. Alates karistuse kandmisele asumisest on A. Karajevit nõustatud ning ta on osalenud õppetöös.
18. Vaatamata erinevate mõjutusvahendite kohaldamisele pani A. Karajev ka kinnipidamisasutuses viibides korduvalt toime eriliigilisi kuritegusid. Nende tegude ühiseks tunnusjooneks on isikuvastasus ning üldohtlikkus. Kuna vangistuse ajal toimepandud kuritegude eest on A. Karajev süüdi tunnistatud neljal korral, siis ei saa kuritegude toimepanemist hinnata juhuslikku laadi olevaiks. Seetõttu puudub kindlus, et A. Karajev käituks vabaduses seaduskuulekalt ja hoiduks uute rikkumiste toimepanemisest. Pärast viimase süüteo toimepanemist
19. novembril 2016 on A. Karajev pika aja kestel suutnud hoida oma käitumist kontrolli all. Temaga läbi viidud vestlusi väärtuste ja hoiakute teemal. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning alustatud sotsiaalprogrammiga „Õige Hetk“. Pakutud sotsiaalprogrammid on A. Karajevi käitumisele mõju avaldanud.
20. Vaatamata sellele, et A. Karajev on asunud seaduskuulekale teele ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei ole tema käitumine täiesti korrektne. Nii nähtub isiku toimikust, et A. Karajevi suhtes on tulnud korduvalt kohaldada kõrgendatud järelevalve meetmeid. Kui viimatine süüdimõistev kohtuotsus A. Karajevi suhtes tehti
21. detsembril 2017, siis sellele järgnevail aastail, s.o nii
22. aastal kui ka
23. aastal, on ta käskkirja alusel paigutatud eraldi kambrisse ja tema liikumisvabadust on piiratud.
24. Kuigi A. Karajevi ema on avaldanud valmisolekut oma poega toetada nii materiaalselt kui ka moraalselt, on ema kinnipeetava enda sõnul invaliid, kes hooldab töövõimetut vanaema. Seega on tema võimalused täisealise poja toetamiseks väiksed ning A. Karajev peab arvestama enda teenitava sissetulekuga. A. Karajevile on garanteeritud töökoht. Kuna A. Karajev sattus alaealisena vanglasse, ei ole tal töökogemust. Ka vangistuse tingimustes ei ole tal tekkinud harjumust teha töö. A. Karajev on osalenud vaid A. Karajevile on pika aja kestel pakutud vangistuse tingimustes töötamise võimalust, kuid ta on sellest keeldunud. A. Karajev pole nõustunud vanglas koristama. Sellega on A. Karajev näidanud soovimatust tööharjumuse tekkeks. Kuna A. Karajev on keeldunud tööd tegemisest, siis on vangla käskkirja alusel lõpetanud A. Karajevile töö pakkumise. Arvestades seda, et A. Karajev on pannud toime vargusi ning tal on võlakohustusi enam kui 9 000 euro ulatuses, ei ole tal häid võimalusi vabaduses majanduslikult toime tulla.
25. Iseloomustuse kohaselt on A. Karajevil diagnoositud alkoholisõltuvus. Oma esimese kuriteo pani ta toime alkoholi tarvitanuna. Tugevdatud järelevalve all vangistuse tingimustes ei ole A. Karajevil pika aja kestel olnud võimalus alkoholi tarbida. A. Karajev on saanud ka 2 alkoholismivastast nõustamist. A. Karajevil puudub praktiline kogemus, kuidas vabaduse tingimustes toime tulla ja alkoholi tarvitamisest hoiduda. Vangla iseloomustusest nähtub, et tal on probleeme vihahoogudega. Seega on uute isikuvastaste kuritegude toimepanemise risk kõrge.
26. A. Karajevi kujunemist on mõjutanud pikaajaline viibimine vangistuse tingimustes. Ta pole pidanud hoolitsema sissetuleku, toidu ja eluaseme eest. A. Karajev sattus vanglasse alaealisena ning tal puudub kogemus, kuidas vabaduses hakkama saada. Keeldumine kinnipidamisasutuses töö tegemisest näitab, et ta pole oma enesearenguga veel piisavalt tegelenud ega suuda tagada vabaduses õiguskuulekat toimetulekut. Elektroonilise valve kohaldamine karistuse kandmiselt ennetähtaegsel vabanemisel ei taga isiku seaduskuulekat käitumist. Kuna kinnipeetav sattus vanglasse noores eas, võiks A. Karajevi vabanemise protsess olema järk-järguline. Läbi soodustustena kohaldatavate väljasõidulubade, avavanglasse paigutamise ja avavanglas töötamise saab A. Karajev näidata, et ta suudab hakkama saada. Selliselt saab isik läbi reaalsete käitumisaktide näidata, et tema tõekspidamised on muutnud. MÄÄRUSKAEBUS
27. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Karajev, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
28. A. Karajev märgib, et vangla ei võimalda tal järk-järgult vabadusega kohaneda. Ta märgib, et sattus vanglasse varases eas ning on teinud palju vigu, kuid ei saa möödunut enam muuta. Pikem vanglas viibimine vaid süvendaks toimetuleku probleeme. Ka seoses kohtu viidatud alkoholiprobleemiga oleks elektroonilise valve alla vabanemine distsiplineerivam, kui pärast karistuse lõppu vabanemine. Elektrooniline valve aitaks tal vabadusega kohaneda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et A. Karajevi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
30. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Kuna maakohus on süüdimõistetut iseloomustavaid asjaolusid põhjalikult analüüsinud ja ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid üle korrata. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et uute kuritegude toimepanemise riskid ei ole piisavalt maandatud.
31. A. Karajev kannab liitkaristust mõrva ning vanglas toime pandud kehalise väärkohtlemise ja süütamisele kaasaaitamise eest. Kuna A. Karajev on vanglas viibinud juba noorest east saati, on oluline, et ta omandaks kinnipidamisasutuses oskused, mis aitaksid tal vabaduses toime tulla. A. Karajev on küll vanglas õppinud, osalenud sotsiaalprogrammides ja saanud psühholoogilist nõustamist ning tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuid ta on pidevalt keeldunud vangistuses töötamast. Seega ei ole ta näidanud, et on motiveeritud tööd tegema ja suudab tulla majanduslikult toime ilma uusi kuritegusid toime panemata. Tööst keeldumine viitab ka sellele, et süüdimõistetu hoiakud ei ole täielikult muutunud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt toetab A. Karajev endiselt vangide subkultuurseid tõekspidamisi ning võib viha hoos ettearvamatult käituda.
32. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et pikem vanglas viibimine vaid süvendab A. Karajavi probleeme. Vanglas on A. Karajevil võimalik jätkata osalemist sotsiaalprogrammides, mis õpetavad teda oma emotsioone kontrollima ja väärtushinnanguid 3 muutma. Maakohus märkis õigesti, et elektroonilise valve kohaldamine ei taga isiku seaduskuulekat käitumist. A. Karajevit on võimalik elektroonilise valve alla ennetähtaegselt vabastada alles siis, kui tema käitumise pinnalt on võimalik järeldada, et ta enam uusi kuritegusid toime ei pane. A. Karajevi käitumine ja suhtumine on vangistuse jooksul küll paranenud, kuid uute isikuvastaste kuritegude toimepanemise risk on endiselt liiga kõrge. Vanglas töötades ja rehabiliteerivates tegevustes osaledes on A. Karajevil võimalik end muuta ja senist ohtlikkuse taset vähendada.
33. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus