KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-13893 Tsiviilasi Osa

) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt. 8.

§ 667

lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea käesolevas asjas vajalikuks istungi korraldamist, st hageja vastav taotlus jääb rahuldamata. 9.

§ 175lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse 2

§ 175lg-ga 1 piisavalt.

Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kaebusele vastates kõrvaldada.

1. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14;
3. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja taotles esindajakulude hüvitamist lähtudes tasumäärast 100 eurot/t, mida maakohus pidas põhjendatuks. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (
4. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (
5. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (vt nt Riigikohtu
6. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16). Maakohus ei põhjendanud, et 100 eurot ei ületaks oluliselt keskmist juristi õigusteenuse eest makstavat netotasu. Vastava hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Arvestades, et põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud keeruline ega mahukas, peab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot. Kostja ei pidanud esitama sisulisi seisukohti, vaid võiski piirduda tema eeldatavate menetluskulude katteks tagatise taotlemisega. Kostja vastus määruskaebusele ei sisalda samuti märkimisväärset õiguslikku argumentatsiooni. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades asja sisu ja mahtu on põhjendatud kostja esindaja ajakulu 7 t ulatuses hagile ja määruskaebusele vastamiseks. Selles osas ei ole maakohus kaalumispiire ületanud. Vastuste koostamiseks oli ka vaja tutvuda hageja esitatud dokumentidega, mis hageja avalduste mahukuse ja tükeldatuse tõttu võis olla tavalisest ajamahukam. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 560 eurot (= 7 × 80). Rahuldamata jääb kostja taotlus 140 euro (= 700 – 560) hüvitamiseks.
8. Edukas ei ole hageja taotlus määrata

§ 445lg 1 alusel kindlaks määruse täitmise kord.

Hagejale oli hagi esitamise ajal ettenähtav, et tal võib tekkida vastaspoole menetluskulude kandmise kohustus. Seega tuli hagejal kohtusse nõuet esitades kaaluda, kas tema majanduslik olukord võimaldab tal kohtuvaidlust pidada ja kaotuse korral vastaspoole menetluskulud hüvitada. Lisaks ei ole põhjendatud panna kostja olukorda, kus ta peab rahalise kohustuse täitmist ootama ebamõistlikult pika aja jooksul. Kostja huvide olulist riivet ei õigusta hageja staatus likvideeritava ühinguna. 13.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 14. Käesoleva määruse peale saab hageja kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma 3