← Eesti

2-19-5495/22

Obsah (14)§ 172§ 168§ 178§ 663§ 657§ 654§ 651§ 466§ 475§ 174§ 175§ 171§ 177§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-5495

) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata kuna avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud jättis maakohus

§ 172lg 6 alusel puudutatud isiku kanda, mõistis puudutatult isikult võlgniku kasuks välja 2

(6)menetluskulud 887 eurot ja seadusjärgses määras viivise alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik esitas
  1. novembril 2019 äriregistrile
  2. a –
  3. a majandusaasta aruanded, mistõttu on sundlõpetamise aluseks olev asjaolu ära langenud (ÄS § 203 lg 3). Kuna likvideerimismenetluse läbiviimine otsustatakse üksnes äriühingu sundlõpetamisel, tuleb avaldus puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks jätta läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda, sest menetluse põhjustas majandusaasta aruande esitamata jätmisega puudutatud isik. Maakohus leidis, et avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Avaldaja palus hüvitada avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 837 eurot (4,65 tundi tunnihinnaga 180 eurot). Maakohus võttis arvesse, et puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu oli 905,40 eurot, mistõttu ei saa avaldaja võrreldavas ulatuses kulusid pidada põhjendamatuteks või ülemäärasteks. Avaldaja menetluskulude nimekirjas ei ole nimetatud toiminguid, mis ei seonduks praeguse menetlusega. Avaldaja ei ole esitanud kinnitust, et ta ei saa käibemaksu tagasi nõuda, mistõttu tuleb kulud välja mõista ilma käibemaksuta pankrotivõlgniku kasuks (pankrotiseaduse (PankrS) § 54¹ lg 1 teise lause kohaselt). Eelnevat arvestades on avaldaja menetluskulud kokku 887 eurot (837 + 50), millelt tuleb avaldaja taotluse kohaselt tasuda seadusjärgses määras viivist. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende rahalise suuruse (resolutsiooni p-d 2-5) ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda ja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitis 905,40 eurot koos seadusjärgses määras viivisega või vähendada puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus menetluskulud valesti puudutatud isiku kanda. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks esitatud avalduse läbivaatamata jätmisel ei kohaldu

§ 172

lg 6, mistõttu oleks maakohus pidanud

§ 168lg 2 järgi jätma menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus ei arvestanud

§ 172

lg 6 kohaldamisel, et avaldus esitati pahatahtlikult, mistõttu menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine ei ole õiglane. Likvideerimisavaldus esitati olematu nõude alusel ja likvideerijaks paluti määrata avaldajaga seotud isik. Avaldajale ja kohtule esitati

  1. a –
  2. a majandusaasta aruanded juba
  3. juulil 2019 (tsiviilasjas nr 2-19-3033). Puudutatud isiku juhatuse liige ei saanud majandusaasta aruandeid e-äriregistrile varem esitada pankrotimenetluse tõttu. Pärast majandusaasta aruannete esitamist teavitas puudutatud isik avaldajat likvideerimise aluse ära langemisest ning palus avalduses loobuda edaspidiste kulude vältimiseks, millest avaldaja keeldus. Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot on keskmisest oluliselt kõrgem ja ei ole kohtpraktikaga kooskõlas, mistõttu tuleb seda vähendada. Põhjendatud tunnitasu suuruseks tuleb pidada 150 eurot.
  4. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Avaldaja arvates ei saa puudutatud isik menetluskulude rahalist suurust vaidlustada, sest vaidlustatud summa jääb

§ 178

lg 2 mõttes alla 200 euro ning puudutatud isik ei vaielnud maakohtus menetluskulude suurusele vastu. Puudutatud isiku menetluskulud olid avaldaja kuludest suuremad, kuigi tema lepingulise esindaja tunnihind oli madalam. Kuna töömaht on eelduslikult sama, tegi avaldaja esindaja tööd kõrgema intensiivsusega ning kõrgem tunnihind on põhjendatud. Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot on kohtupraktika kohaselt tavapärane. 3

(6)7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja menetluskulud 747,50 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab avaldaja menetluskulude suuruseks 747,50 eurot. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654

lg 2² koosmõjus

§ga 659). 9. Ringkonnakohus on määruskaebemenetluses seotud kaebuse piiridega ning kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise üle. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lg 3).

10. Määruskaebemenetluses vaieldakse esmalt selle üle, kas maakohus jättis õigesti menetluskulud

§ 172lg 6 alusel puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isiku arvates oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud

§ 168lg 2 alusel avaldaja kanda.

Veel leiab puudutatud isik, et arvestades määruskaebuses esile toodud asjaolusid (sh avaldaja pahatahtlikkust), on menetluskulude tema kanda jätmine

§ 172lg 6 teise lause mõttes ebaõiglane.

Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse norme õigesti. 10.1. Juriidilise isiku sundlõpetamine viiakse läbi vastavalt

§ 475lg 1 p-le 121 hagita menetluses.

Menetluskulude jaotamist hagita menetluses reguleerib

§ 172

, mille lg 6 sisaldab erinormi menetluskulude jaotusele juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kuigi praegusel juhul oli tegemist avalduse läbi vaatamata jätmisega, mille puhul võiks tõusetuda küsimus menetluskulude jaotamisest (analoogia korras) vastavalt

§-le 168 (mis reguleerib kulude jaotamist asja läbi vaatamata jätmise korral), ei olnud asjaolusid arvestades

§ 172lg 6 kohaldamine ebaõige ning see ei mõjutanud asja lahendust.

Ka

§-st 168 tuleneb võimalus, et menetluskulud jäetakse selle isiku kanda, kes põhjustas kohtusse pöördumise (lg 5). 10.2. Menetluskulude teistsugune jaotamine

§ 172

lg 6 teise lause järgi on kohtu diskretsiooniõigus, kui tsiviilasja erandlikud asjaolud seda õigustavad. Selliseid erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei esine. Avalduse ja sellele lisatud tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et avaldaja nõue oli õiguslikult perspektiivitu. Avaldajaga seotud isiku likvideerijaks taotlemist ei saa pidada pahatahtlikuks, sest likvideerija isiku nimetamise otsustab kohus. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku majandusaasta aruannete õigeaegsest esitamata jätmisest. Avaldus jäeti läbi vaatamata seetõttu, et puudutatud isik esitas menetluse käigus registripidajale majandusaasta aruanded. Puudutatud isiku väide, et ta ei saanud

  1. aastal ca ühe kuu vältel esitada majandusaasta aruandeid pankrotimenetluse tõttu, ei ole põhjusena mõjuv, sest registripidajale olid esitamata
  2. a –
  3. a majandusaasta aruanded.
  4. Veel vaieldakse määruskaebemenetluses menetluskulude suuruse üle. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot põhjendamatult kõrge. Avaldaja arvates ei ole kaebus selles osas lubatav (vaidlustatakse menetluskulude summat alla 200 euro) ning esindaja tunnihind on kohtupraktikaga kooskõlas. Kolleegium selgitab, et kohus määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (

§ 174lg 8 ja § 477 lg-d 5 ja 7; 4

(6)vt Riigikohtu
  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Seetõttu ei ole määrav, kas puudutatud isik esitas maakohtus vastuväite avaldaja menetluskulude suurusele. Ringkonnakohus lähtub määruskaebuses esitatud protsessuaalsest taotlusest, mille kohaselt taotleb puudutatud isik menetluskulude 887 euro väljamõistmise osas maakohtu määruse tühistamist. Seega on määruskaebus

§ 178lg 2 järgi lubatav.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nõuetekohaselt hinnanud

§ 175

lg 1 alusel avaldaja lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus on üksnes märkinud, et puudutatud isik ja avaldaja on kandnud menetluskulusid samas suurusjärgus, mis ei ole aga põhjenduseks piisav. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
  3. novembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seetõttu tuleb ringkonnakohtul hinnata avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda (vt nt Riigikohtu üldkogu
  5. mai
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Praegusel juhul ei olnud tegemist õiguslikult keskmisest keerukama vaidlusega. Avaldaja lepinguline esindaja koostas avalduse likvideerimismenetluse läbiviimiseks, sisulist vaidlust asjas ei toimunud. Avalduses on lühidalt välja toodud asjaolud, mis on esitatud teistes tsiviilasjades (vt nt tsiviilasi nr 2-19-3033). Ärakuulamisel jäi avaldaja oma seisukohtade juurde. Eelnevat arvestades nõustub kolleegium puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda tuleb vähendada 150 euroni. Seega on avaldaja maakohtus kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud koos riigilõivuga 747,50 eurot (4,65 tund x 150 eurot + 50).
  7. Kuigi määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, sest

§ 178

lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Menetluskulude jaotuse osas jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata (

§ 171lg 1).

Kolleegium määrab

§ 174

lg 1 ja

§ 175

lg 1 järgi kindlaks avaldajale hüvitavate määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Avaldaja ringkonnakohtule esitatud määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt oli avaldaja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 364,80 eurot (käibemaksuga), sh maakohtu määruse vastuvõtmine 0,10 tundi; määruskaebusega tutvumine, vastuse koostamine ja esitamine 1,50 tundi. Advokaadist esindaja tunnitasu on 190 eurot (käibemaksuta). Praegusel juhul puudutab osa vaidlust menetluskulude kindlaksmääramist, mille vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Avaldaja määruskaebuse vastus sisaldab seisukohta menetluskulude suuruse osas (27. jaanuari 2019. a menetlusdokumendi p 6). Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu on põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu üks tund. Kolleegium ei pea põhjendatuks avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda 190 eurot (käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul on keskmise sarnase õigusteenuse eest makstav tasu 150 eurot käibemaksuga. Avaldaja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10).

Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulu 150 eurot. Lisaks tuleb

§ 177

lg 4 alusel puudutatud isikult avaldaja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 5

(6)13.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.