← Eesti

2-19-10350/4

Obsah (6)§ 457§ 371§ 659§ 368§ 171§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-10350 T

) § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, sest tsiviilasjas nr 2-19-3879 on jõustunud praeguse kohtumenetluse pooltele

§ 457lg 5 järgi siduv otsus, millega on tuvastatud hagi esemeks oleva kostja 28.

detsembri

  1. a organite otsuste tühisus. MÄÄRUSKAEBUS
  2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest ekslikult.

§ 371

lg 1 p 4 alusel ei saa keelduda hagi menetlusse võtmisest olukorras, kus juriidilise isiku organi otsuse tühisus ei ole tuvastatud samade poolte osalusel toimuvas menetluses, kuid kohtulahend on

§ 457lg 5 järgi mõlema poole suhtes siduv.

Hageja tsiviilasja nr 2-19-3879 menetluses ei osalenud ja asja sisulist läbivaatamist ei toimunud. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilasjas nr 2-193879 jäeti hageja kolmanda isikuna menetlusse põhjendamatult kaasamata ja praeguses menetluses keelduti hagi menetlusse võtmast. Kohtupraktika kohaselt on lubatav esitada n-ö vastassuunalise hagi üldkoosoleku otsuse kehtivuse tuvastamiseks, millega saab vältida hagi õigeksvõtmise mõju. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse õiguslikku põhjendust. 5. Maakohus keeldus hagi menetlemast

§ 371

lg 1 p 4 alusel, leides, et nimetatud keeldumise alus kohaldub ka olukorras, kus juriidilise isiku organi otsuse tühisus on tuvastatud mitte samade poolte osalusel toimuvas menetluses, kuid kohtulahend on mõlema poole suhtes siduv

§ 457lg 5 järgi.

Kolleegiumi hinnangul on selline maakohtu seisukoht ekslik.

§ 371

lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Praeguse asja ja tsiviilasja nr 2-19-3879 pooled ei kattu. Tsiviilasjas nr 2-19-3879 olid hagejateks ML, VV, JO Group OÜ ja Stradale invest OÜ. Seega ei ole täidetud üks

§ 371lg 1 p 4 kohaldamise eeldusi.

6. Kolleegium leiab, et vaatamata sellele tuleb siiski hagi menetlusse võtmisest keelduda

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Maakohtu lõppjäreldus on seega õige.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja palub oma hagis tuvastada, et kostja osanike ja juhatuse otsus on kehtiv.

§ 368lg 1 järgi võib tuvastushagi esitada, kui hagejal on tuvastamise vastu õiguslik huvi. 2

(3)Vaidlusaluste otsuste kehtivus seati kahtluse alla tsiviilasjas nr 2-19-3879 esitatud hagiga. Nimetatud asjas tuvastas kohus Pilot Motors OÜ
  1. detsembri
  2. a osanike otsuse ja
  3. detsembri
  4. a juhatuse otsuse tühisuse. Nimetatud otsus jõustus
  5. juunil
  6. Kohtupraktikas on leitud, et kui osanikud on juriidilise isiku ogani otsuse kehtivuse vaidlustanud, siis sellises olukorras võib osanikul, kes soovib otsuse kehtima jäämist, olla õiguslik huvi esitada ka vastavasisuline tuvastushagi. Seda aga üksnes tühisuse tuvastamise hagiga samasse menetlusse liidetuna, kuna ainult sel juhul saab ta mõjutada nende nõuete lahendamist, mille rahuldamise korral oleks kohtuotsus ka temale siduv (vt Riigikohtu
  7. jaanuari
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-10, p 22). Praegusel juhul ei ole hagejal enam õiguslikku huvi oma tuvastushagi lahendamiseks, sest tsiviilasjas nr 2-19-3879 on tuvastatud juriidilise isiku organi otsuste tühisus, mis tulenevalt

§ 457lg-st 5 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 38 lg 8 esimese lause järgi kehtib kõigi juriidilise isiku osanike suhtes, isegi kui nad menetluses ei osalenud.

  1. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal oli võimalus oma õigusi kaitsta läbi selle, et esitada tsiviilasjas nr 2-19-3879 ühiseks menetluseks n-ö vastassuunaline hagi juriidilise isiku organi otsuse kehtivuse tuvastamiseks. Tsiviilasja nr 2-19-3879 menetluses taotles hageja luba astuda menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel, mis aga menetluslikult ei olnud võimalik. Viidatud tsiviilasjas selgitas maakohus
  2. juuni
  3. a määruses, et hagejal tuleb esitada vastassuunaline hagi, et mõjutada kostja poolset hagi õigeks võtmist. Praegune n-ö vastassuunaline hagi esitati
  4. juulil 2019, s.o pärast tsiviilasjas nr 2-19-3879 tehtud otsuse jõusutmist.
  5. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Praeguses asjas ei ole küsitud kostjalt seisukohta hagi menetlusse võtmise ega määruskaebuse suhtes. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 9.

§ 372lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.