← Eesti

2-18-11121/43

Obsah (7)§ 229§ 272§ 238§ 233§ 652§ 190§ 171

Tsiviilasi nr: 2-18-11121 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2020, Tallinn Tsivii

§ 229

lg 1 järgi tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks mh dokumentaalne tõend.

§ 272lg 2 järgi on dokumendid ja kohtulahendid teistes kohtuasjades.

Seega sai kostja avaldatud väidete tõendamiseks kriminaalasjas tehtud lahendile tugineda. Kriminaalmenetluses antud ütlused on dokumentaalseks tõendiks

§ 272mõttes (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7.

mai

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-14, p 9). Seega on ka kohtuotsuses viited kannatanud ütlustele täiendavateks dokumentaalseteks tõenditeks. Ringkonnakohus toob esile, et tsiviilasja lahendav kohus ei ole küll seotud kriminaalasja menetluses tehtud otsustes tuvastatuga, kuid sellised otsused on kasutatavad dokumentaalse tõendina, mida kohus peab hindama koos teiste asjas kogutud tõenditega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 25;
  4. oktoobri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-04, p 30). Selliseid tõendeid, mis lükkaksid ümber kriminaalasja otsuses tuvastatut, hageja maakohtus ei esitanud. 20.Hageja väidab apellatsioonkaebuses seda, et kostja sai ebaseaduslikult kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse, sest kriminaalasja arutamine oli kuulutatud kinniseks. Hageja on seetõttu seisukohal, et käesolevas menetluses ei ole võimalik tugineda kriminaalasjas tehtud kohtuotsusele. Selle hageja seisukohaga ringkonnakohus nõustuda ei saa. Kriminaalmenetluse seadustiku § 4081 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus, lg 3 järgi, kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga, avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa, lg 4 järgi kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab teavet, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang, avalikustab kohus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa. Asja materjalidele lisatud Pärnu Maakohtu 06.06.2016 kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud otsuses puudub viide selle kohta, et maakohus oleks piiranud eeltoodud sätete alusel jõustunud kohtuotsuse täies ulatuses avaldamise. Seetõttu ei saa nõustuda hageja väitega, et viidatud kohtuotsuse sai kostja oma valdusesse ebaseaduslikult. Nõustuda ei saa ka sellega, et nimetatud jõustunud kohtuotsuse näol on tegemist käesolevas asjas lubamatu tõendiga.

§ 238

lg 3 p 1 järgi võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada, kui tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga. Kuivõrd asjas ei ole 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-18-11121 tõendatud, et kostja sai kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud 06.06.2016 lahendi kuriteoga või põhiõiguste rikkumisega, siis ei ole tegemist lubamatu tõendiga.
  1. Hageja on käesolevas asjas väljendanud, et kriminaalasjas tehtud otsus ei sisalda osaliselt selliseid väiteid, mida kostja artiklis avaldas. Apellatsioonimenetluses leiab hageja, et valesti on artiklis avaldatud järgmised väited: Hagejale on tehtud oraalseksi; hageja on enda büroos alaealisi pildistanud, politsei on leidnud hageja arvutist ja mälupulkadelt „hunnikute viisi“ alasti laste pilte, hagejat on rahuldatud suu ja käega. 21.Nõustuda ei saa ringkonnakohtu arvates hageja seisukohaga, et kriminaalasjas tehtud otsusega ei ole tuvastatud, et: „Politsei on leidnud hageja arvutist ja mälupulkadelt „hunnikute viisi“ alasti laste pilte“. Kriminaalasjas tehtud otsuses (kriminaalasja otsus lk 54 pöördel ja 55) on esile toodud erinevad episoodid nii hageja arvutist kui mälupulgalt alaealiste laste alastipiltide leidmise kohta. Maakohus on käesolevas asjas tehtud otsuses (otsuse p 25) põhjendanud, miks ta leiab, et artiklis esitatud väide ei ole ebaõige. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab, et selles osas puudub alus maakohtu otsust korrigeerida.
  2. Õige on hageja väide, et kriminaalasjas tehtud otsusega ei ole tuvastatud, et hageja pildistas alasti alaealisi oma büroos ning selle on maakohus käesolevas asjas tehtud otsuses ka esile toonud (otsuse p-d 20 ja 22). Samas leidis maakohus, et piltide (fotode) tegemise asukohas eksimine artiklis ei ole hageja au eraldiseisvalt teotav.
  3. Õige on ka hageja väide, et kriminaalasjas tehtud maakohtu otsusega ei ole tuvastatud hagejale oraalseksi tegemine. Maakohus on käesolevas asjas tehtud otsuses (otsuse p 19) tsiteerinud kriminaalasjas tehtud lahendis tuvastatut ning seal viidatud kannatanu ülekuulamise protokolli, kuid sealt nähtub, et hageja ise tegi oraalseksi alaealisele, mitte temale ei tehtud. Lisaks on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei andnud hinnangut artiklis esitatud väite, et hagejat rahuldati nii suu kui käega, tõele vastavuse kohta. Ringkonnakohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid asub seisukohale, et tõendamata on kostja artiklis avaldatu, et hagejat rahuldati suuga ja käega. Kriminaalasja otsusest nähtuvalt hageja küll küsis alaealistelt suudlusi ja oraalvahekorda enda suhtes, kuid kuriteod jäid täide viimata, kuna alaealised keeldusid (näiteks episoodid 2, 3, 4, 5; kriminaalasja otsuse lk 27, 28, 29).
  4. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused kostja avaldatud väited on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt avaldatud väited (artikli kontekstist eraldivõetuna) teotavad hageja au (VÕS § 1046), kuivõrd need võimaldavad anda hageja tegevusele negatiivset hinnangut.
  5. Au teotavate väidete (andmete) avaldamist ei loeta VÕS § 1047 lg 3 kohaselt õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Eeltoodust nähtub, et osad kostja avaldatud artiklis sisalduvad väited ei vastanud tegelikkusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et artiklis avaldati andmeid, milliste teadasaamise vastu on avalikkuse huvi õigustatud. Samas peavad need andmed olema enne avaldamist kontrollitud põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Käesoleval juhul oli kostja avaldatud andmete aluseks jõustunud kohtuotsus, kuid hoolimata sellest avaldas kostja artiklis andmeid, mida jõustunud kohtuotsusega tuvastatud ei olnud. Seega ei kontrollinud kostja piisavalt artiklis avaldatu vastavust temal olemasoleva kohtuotsusega. Seetõttu oli ebaõigete andmete avaldamine kostja poolt õigusvastane.
  6. Siiski leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas puudub alus kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja

§ 233lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel.

Ringkonnakohus toob esile, et mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-18-11121 kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.
  1. Kuigi asjas on tuvastatud, et osad kostja avaldatud andmed hageja kohta ei vastanud tegelikkusele, tuleb arvestada ka järgmist. Kriminaalasjas tehtud otsusega on tõendatud, et hageja tegi korduvalt alasti alaealistest pilte erinevates kohtades looduses ja oma autosuvilas, sh mõjutas, luues enne alaealistega usaldusliku suhte, veetis nendega aega, ostis toitu, alkoholi ja suitsu ning andis raha, erinevaid alaealisi vanuses 10-15 aastat üles astuma erootilistes ja pornograafilistes teostes (kriminaalasja episoodid 47-60, kriminaalasja otsus lk 48-52). Kriminaalasjas tehtud otsusega on tuvastatud hageja ja lapseealise vahel anaalne vahekord (episood 28, kriminaalasja otsus lk 41) ning hageja poolt käega sooritatud sugulise iseloomuga tegude toimepanemine lapseealiste suhtes (näiteks episoodid 23, 26, 27, 29, 30, 31,32) kriminaalasja otsuse lk 38, 39, 40, 41, 42). Lisaks on tuvastatud, et alasti alaealised tegid alasti hagejale hageja pakutud raha eest jalgadega massaaži (näiteks kriminaalasjas esiletoodud episoodid 24, 25, kriminaalasja otsuse lk 38-39).
  2. Ringkonnakohus toob esile, et selleks, et hinnata, kas kostja avaldatud ebaõiged andmed riivavad käesoleval juhul hageja head nime ja au tuleb arvestada käesoleva asjaolusid kogumis, sh kostja poolt avaldatud artiklis esitatud ebaõigete andmete konteksti võrrelduna teiste artiklis esitatud tõeste andmetega. Arvestades artikli sisu, milles esitatud väited tuginevad suures osas kriminaalasjas tehtud otsusele ning millega hageja tunnistati süüdi erinevate kuritegude toimepanemises, siis tuleb asuda ringkonnakohtu arvates seisukohale, et hageja kohta avaldatud ebaõiged väited ei riiva võrrelduna muude vaidlustamata väidetega hageja au sellisel määral, mis annaks alust kaaluda kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmist. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et lõppjärelduses jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
  3. Hageja esitas apellatsioonkaebusele täiendavad tõendid. Kuna tõendid on esitatud hilinenult, tuleb nende asja materjalide juurde võtmisest keelduda

§ 652lg 4 alusel.

Asjaolu tõttu, et maakohus hindas asjas esitatud väiteid ja tõendeid hageja kahjuks, ei anna alust apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamiseks. Kohus tagastab hagejale esitatud tõendid. 30. Hageja esitas taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks, põhjendades seda kannatanuks sunnitute elu ja tervise kaitsega. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Asjas on tõenditeks eelkõige kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsus ning kostja avaldatud artiklid, mis on avalikult kättesaadavad. Asjas puuduvad muud tõendid, mille kaudu oleks võimalik kriminaalasjas kannatanuid identifitseerida. Seetõttu puudub alus menetluse kinniseks kuulutamiseks. 31.Tallinna Ringkonnakohus andis hagejale 04.12.2019 menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, tuleb hagejal tasuda riigilõiv riigituludesse

§ 190lg 2 alusel Menetluskulude jaotus 32.

Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta

§ 171lg 1 järgi hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema menetluskulud summa 1 091 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus esindamise eest 119,89 eurot tund ja õigusteenuse osutamisel tehtud toimingud on põhjendatud. Vastavalt kostja taotlusele, tuleb hagejal menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.