Obsah (7)

§ 152§ 121§ 44§ 151§ 43§ 108§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-641 Määruse kuupäev 06..03.2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Viru Vangla 07.02.2019. a käskkirja nr 6-3/99-1 tühistamiseks

§ 152lg 2 alusel võimaluse esitada kohtule seisukoht menetluse jätkamise osas.

Kohus selgitas kaebuse esitajalt, et kuivõrd ta on vanglast vabanenud, siis on vaidlustatud haldusaktid ammendunud, ja tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. KOHTU SEISUKOHT 6. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus hindab, kas kaebuse edasine menetlemine on võimalik või esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

1. Kohus selgitas kaebajale 06.02.
2. a kohtunõudes, et kuna kaebaja on vanglast vabanenud, on vaidlustatud haldusaktide mõju kaebaja õigustele ammendunud.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kuna vaidlustatud haldusaktide toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda, puudub kaebajal kaebeõigus haldusaktide tühistamise nõude esitamiseks. 8. Riigikohtu halduskolleegium on 13.11.2014 otsuse nr 3-3-1-44-14 p-s 12 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogist

§ 152

lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kohus selgitas kaebajale 06.02.
2. a kohtunõudes, et kui ta soovib menetluse jätkamist ja esitada tuvastamiskaebuse, siis tuleb kohtule esitada taotlus koos põhjendusega, miks on see kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus toimetas 06.02.
3. a kohtunõude kaebajale kätte tähtsaadetisena ja kaebaja sai nimetatud kohtudokumendi isiklikult kätte 25.02.
5. Kaebaja ei ole kohtule vastanud ega teatanud, et soovib tühistamiskaebuselt üle minna tuvastamiskaebusele.
6. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal menetluse vältel asjaolude muutumise tõttu kaebeõigus, mistõttu jätab kohus kaebuse

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

12. Vastavalt

§ 43lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 13.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustajale ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu jäävad kaebaja kanda tema enda menetluskulud. 14. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebajale tagastamisele ka tasutud riigilõiv summas 15 eurot, arvestades

§ 104lg 5 p 3.

15. Kuna kaebajale ei olnud käesolevas asjas antud menetlusabi, siis jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse saada kohtulahendist tõlge. Kaebaja on vanglast vabanenud ja tõlkimise korraldamist ei saa enam lugeda kaebaja jaoks võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks. (allkirjastatud digitaalselt) 2