Obsah (5)

§ 155§ 46§ 152§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1330 Määruse kuupäev 21. august 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi FIE Tõnu Kapteini Ranna Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja

§ 155lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tõnu Kapteini Ranna Talu (edaspidi kaebaja) esitas
2. juunil
3. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks.
4. PRIA jättis
5. veebruari
6. a otsusega nr 12-6/178 taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas otsusele vaide, mille PRIA
7. aprilli
8. a vaideotsusega rahuldas, kuna otsuses oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus ekslik.
9. PRIA tunnistas
10. aprilli
11. a otsusega nr 12-6/427 varasema otsuse kehtetuks ning tegi uue otsuse, millega jättis kaebaja
12. a mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt oli kaebajal jätkuvalt täitmata loomkoormuse nõue, mistõttu ei olnud toetuse määramine võimalik.
13. Kaebaja esitas
14. mail
15. a vaide PRIA
16. aprilli
17. a otsusele nr 12-6/
18. PRIA jättis
19. juuli
20. a vaideotsusega vaide rahuldamata.
21. Kaebaja esitas
22. juulil 2019 kaebuse Tartu Halduskohtule PRIA
23. aprilli
24. a otsuse nr 12-6/427 ja
25. juuli
26. a vaideotsuse nr 12-4/16/241-1 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja taotleb ka õigusvastaste otsustega tekitatud kahju hüvitamist 30 000 eurot, millest välja maksmata toetus on 25 000 eurot ning viivis ja vaidemenetlustega seotud kulud 5000 eurot.
27. Tartu Halduskohus jättis
28. juuli
29. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks.
30. Kaebaja esitas
31. augustil 2019 kahjunõude täpsustused. Kaebaja taotleb PRIA õigusvastaste otsustega tekitatud kahju hüvitamist summas 30 000 eurot, millest väljamaksmata toetus on umbes 25 000 eurot ning viivis ja vaidemenetlustega seotud kulud 5000 eurot. Kaebaja tasus täiendava riigilõivu.
32. Tartu Halduskohus võttis
33. augusti
34. a määrusega kaebuse menetlusse ja andis kaebajale võimaluse esitada kohtule arvamus kaebuse tähtaegsuse kohta ning vajadusel tähtaja ennistamise taotlus.
35. Kaebaja teatas
36. augustil 2019, et sai PRIA
37. juuli
38. a vaideotsuse kätte
39. juulil 2016 ning seega on kaebus esitatud tähtaegselt. KOHTU SEISUKOHT
40. Halduskohus on seisukohal, et käesoleva asja menetlus tuleb lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.

1. Kohus leidis
2. augusti
3. a määruses, et kaebaja on hüvitamiskaebuse esitanud kaebetähtaega rikkudes. Kohus on jätkuvalt samal seisukohal. 12.

§ 46

lg 4 järgi tuli kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Kaebuse kohaselt tekitas PRIA kaebajale kahju

1. aprilli
2. a otsusega nr 12-6/427 ja
3. juuli
4. a vaideotsusega nr 12-4/16/241-
5. Seega pidi kahju tekitamine olema kaebajale selge nimetatud otsuste kättesaamisel.
6. PRIA
7. aprilli
8. a otsusega tekitatud kahju hüvitamise nõue on seega esitatud ilmselgelt kaebetähtaega ületades. Kaebaja väidab, et PRIA tekitas talle kahju ka
9. juuli
10. a vaideotsusega (eelkõige seotud vaidemenetluse kuludega, mida kaebaja käsitab samuti kahjuna). Nimetatud otsuse sai kaebaja kätte
11. juulil 2016 (tl-d 112-114). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 2 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Nimetatud sätte järgi hakkab tähtaeg seega kulgema otsuse kättesaamisele järgnevast päevast, kuid lõpeb viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Sarnaselt arvestatakse tähtpäeva saabumist ka kuudes arvutatava tähtaja korral (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
12. novembri
13. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12, p 22). 2 Vaideotsusega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise viimaseks päevaks oli seega
14. juuli
15. Kaebaja allkirjastas kaebuse ning esitas selle kohtule
16. juulil
17. Seega on ka selles osas hüvitamisnõue esitatud kaebetähtaega ületades.
18. Halduskohus andis
19. augusti
20. a määrusega kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ning välja tuua tähtaja möödalaskmise põhjused. Kohus selgitas tähtaja ületamise ning ennistamise taotluse esitamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ületamist põhjendanud ega tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Seetõttu kohus tähtaja ennistamise küsimust pikemalt ei käsitle ning lõpetab kohtuasja menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel.

15. Menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud (

§ 43lg 1 p 2).

Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel ning kaebuselt on tasutud riigilõiv 750 eurot, siis tagastab kohus tasutud riigilõivu kaebajale (

§ 104lg 5 p 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3