← Eesti

3-20-497/2

Obsah (4)§ 121§ 44§ 50§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-497 Määruse kuupäev 18. märts 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Mario Maasiku kaebus Tartu Vangla 9. märtsi 2020. a vastuse kohtun

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Mario Maasik (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule
  2. märtsil 2020 esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla
  3. märtsi
  4. a käskkirjaga nr 6-2/197 määratud kartserikaristuse peatamiseks (haldusasi nr 3-20-433).
  5. Tartu Vangla esitas kohtule
  6. märtsil 2020 haldusasjas nr 3-20-433 vastuse kohtunõudele, milles teatas, et
  7. märtsi
  8. a seisuga ei olnud kaebaja eelnimetatud käskkirja peale vaiet esitanud.
  9. Tartu Halduskohus jättis
  10. märtsi
  11. a määrusega haldusasjas nr 3-20-433 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Kohus põhjendab, et kuna kaebaja ei ole esitanud Tartu Vangla
  12. märtsi
  13. a käskkirja nr 6-2/197 peale vanglale vaiet ja tal ei ole ka kaebuse esitamise õigust ning vaidluse all olevas küsimuses ei toimu vaide- või kohtumenetlust, siis ei saa kaebaja esialgset õiguskaitset taotleda.
  14. Kaebaja esitas kohtule
  15. märtsil 2020 haldusasjas nr 3-20-433 avalduse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning vanglaametnike vastutusele võtmiseks, mis registreeriti kaebusena haldusasjas nr 3-20-
  16. Kaebaja põhjendab, et Tartu Vangla
  17. märtsi
  18. a vastus on vale, kuna kaebaja andis vaide inspektor-kontaktisikule
  19. märtsil
  20. Tartu 3-20-497 Vangla ametnikud on võimu kuritarvitanud ning rikkunud oluliselt menetlusnorme. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. KOHTU SEISUKOHT
  21. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja nõuab Tartu Vangla

  1. märtsi
  2. a vastuse kohtunõudele haldusasjas nr 3-20-433 õigusvastasuse tuvastamist ning vanglaametnike vastutusele võtmist, s.o ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist või kohtu poolt mingite muude karistuslike meetmete kohaldamist. 6.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

  1. Tartu Vangla
  2. märtsi
  3. a vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-20-433 on kohtumenetluses tehtud menetlustoiming, mis ei ole kaebusega iseseisvalt vaidlustatav (vt ka Tartu Halduskohtu
  4. augusti
  5. a määrus asjas nr 3-19-1644, p 3 ja Tartu Ringkonnakohtu
  6. oktoobri
  7. a määrus samas asjas). Kui kaebaja hinnangul esitas vangla kohtule haldusasjas nr 3-20-433 ebaõigeid andmeid, siis on tal sellele võimalik kohtu tähelepanu juhtida eelnimetatud haldusasja raames. Kaebajal on näiteks võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebus Tartu Halduskohtu
  8. märtsi
  9. a määruse peale, milles väidetavalt ebaõigetele andmetele tugineti. Seega saab kaebaja oma õigusi kaitsta haldusasja nr 3-20-433 raames ning kaebajal puudub menetlustoimingu vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus
  10. Samuti puudub kaebajal õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on vastavalt ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1-2 ja § 78 lg 1, vangistusseaduse § 148). Kaebaja ei saa eraldiseisvas kohtumenetluses nõuda ka kohtu poolt vanglaametnike suhtes mingite muude karistuslike meetmete kohaldamist. Kui kaebaja leiab, et vangla on menetlusosalisena esitanud kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene, on kaebajal õigus juhtida sellele kohtu tähelepanu menetluses, kus vale faktiväide esitati, s.o haldusasjas nr 3-20-
  11. Teadvalt või raskest hooletusest vale faktiväite esitamise korral võib kohus vanglat ka trahvida (

§ 50lg 2).

Seega puudub kaebajal vanglaametnike vastutusele võtmise nõudmiseks selles asjas ilmselgelt kaebeõigus. 9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebeõiguse puudumise tõttu Mario Maasiku kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.