Obsah (4)

§ 59§ 158§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-18-435 Otsuse kuupäev 25. veebruar 2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Tõnu Kapteini (ärinimi FIE Tõnu Kapteini Ranna talu) kaebus Põ

§ 59lg 3).

1. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
2. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud tühistamis- ja kohustamiskaebuse. Kaebaja taotleb PRIA 04.12.
3. a otsuse (I kd, tl 5p–7) ja PRIA 25.01.
4. a vaideotsuse (I kd, tl 17–19) tühistamist ja PRIA kohustamist uue otsuse tegemiseks.
5. Kohtu hinnangul on kaebaja jätnud asjakohase tähelepanuta tõsiasja, et käesolevas asjas tühistamiskaebuse rahuldamise korral taastuks PRIA 13.02.
6. a otsuse nr 12-6/17/220 (II kd, tl 42p–44) kehtivus, mida kaebaja tähtaegselt kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses ei vaidlustanud Kohtute Infosüsteemi (haldusasi nr 3-17-953) materjalide kohaselt. Kaebaja esitas küll kaebuse halduskohtule, kuid tema kaebus tagastati ja vastav kohtumäärus jõustus Kohtute Infosüsteemi andmetel 15.09.
7. a.
8. PRIA 13.02.
9. a otsuse nr 12-6/17/220 õigusjõu murdis käesolevas asjas vaidluse all olev PRIA 04.12.
10. a otsus.
11. Nende mõlema otsuse põhikaalutlus on sama. Nimelt on PRIA keeldunud kaebajale mahepõllumajandusega jätkamise toetuse maksmisest põhjusel, et kaebaja ei pidanud
12. aastal oma põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajanduslikult peetavaid loomi.
13. Seega ei viiks tühistamiskaebuse rahuldamine kaebajat kaebusega saavutada soovitava eesmärgini, milleks on taotluse rahuldamine ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse väljamaksmine. Seda põhjusel, et

§ 158

lõike 2 esimesest lausest tulenevalt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, mis omab tähtsust kohustamiskaebuse edukusele. Seega on halduskohtu arusaamist mööda kohustamiskaebuse rahuldamine välistatud, sest tühistamiskaebuse rahuldamisel taastuks PRIA 13.02.

1. a otsuse õigusjõud.
2. PRIA 13.02.
3. a otsusega on aga kaebaja taotlus jäetud 289, 22 ha osas seoses asjakohase loomapidamise kohustuse täitmata jätmisega rahuldamata. Sellisel juhul ei saa kaebaja õigusi rikkuda aga vaidlustatud otsusega taotletud ja kindlaksmääratud pindala 3,97 hektari suuruse erinevuse kindlakstegemine, koos sellest asjaolust tulenevate õiguslike järelmitega ja sellest asjaolust lähtuvalt PRIA poolt kohaldatud haldussanktsioonidega.
4. Halduskohus on neil asjaoludel seisukohal, et kaebust ei saa rahuldada. Kohus peab vajalikuks märkida kaebusele vastuseks järgmist.
5. Nagu osundatud, on vaidlustatud otsuse põhikaalutluseks ja vaideotsuse kaalutluseks asjaolu, et kaebaja ei pidanud oma põllumajanduslikus majapidamises vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi.
6. Asjas kogutud tõendite kogum tõendab, et samal põhjusel on kaebaja taotlus mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks jäetud rahuldamata ka
7. aastal.
8. Kaebaja nn võtmetõendiks on OÜ Adoranna ja Tõnu Kapteini Ranna talu vahel 02.10.
9. a sõlmitud koostööleping (I kd, tl 10). Nimetatud tõendile tuginedes väidab kaebaja, et kaebaja ettevõttes peetakse OÜ-ga Adoranna sõlmitud koostöölepingu alusel OÜ-le Adoranna kuuluvaid mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, mistõttu on väär otsuse väide, et kaebaja ettevõttes ei peeta rohumaa hektari kohta 0,2 loomühikule vastavalt hulgal põllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi.
10. Halduskohus kaebaja väidetega lepingu tähendusest avalik-õiguslikus suhtes PRIA-ga ei nõustu ja on seisukohal, et vastustaja on koostöölepingu tähendust õigesti hinnanud.
11. Põhikaalutluse osas on PRIA kaebaja taotluse rahuldamata jätmise materiaalõigusliku alusena kohaldanud Määruse nr 53 § 8 lõiget
12. Määruse nr 53 § 8 lg 4 (28.04.2017–31.12.2017 kehtinud redaktsioon) kohaselt antakse toetust lõike 1 punktis 6 nimetatud rohumaa kohta, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 II lisa kohaselt, või mille iga kuni 0,1 hektari kohta on üks mesilaspere, kui taotleja taotleb toetust § 3 lõikes 2 või § 4 lõikes 2 nimetatud mesilaspere kohta. [RT I, 29.10.2015, 16 - jõust. 01.11.2015]
13. Kohus nõustub vastustaja esindajaga, et OÜ Adoranna ja Tõnu Kapteini Ranna talu vahel 02.10.
14. a sõlmitud koostööleping on olnud kaebaja võtmetõendiks ka haldusasjas nr 3-161579, milles pooled vaidlesid, kas kaebaja
15. aasta taotlus mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks jäeti PRIA poolt õiguspäraselt rahuldamata. Kaebaja kaebust rahuldamata jätnud halduskohtu 27.01.
16. a otsus jõustus Kohtute infosüsteemi andmetel 30.10.
17. a Riigikohtu halduskolleegiumi määrusega.
18. Tartu Ringkonnakohtu 01.06.
19. a otsuse punktides 17–20 haldusasjas nr 3-16-1579 analüüsis apellatsioonikohus põhjalikult, kas teisele isikule (s.o OÜ-le Adoranna) kuuluvate loomade karjatamine viimasega sõlmitud koostöölepingu alusel kaebajale kuuluvatel rohumaadel, muudab kaebaja määruse nr 53 § 8 lg 4 järgi toetuskõlbulikuks. Ringkonnakohus vastas sellele küsimusele eitavalt.
20. Hinnates nimetatud koostöölepingut kogumis asjas kogutud teiste tõenditega ja kaebaja poolt kohtuistungil esitatud asjaoludega, mille illustreerimiseks esitas kaebaja kohtule slaidimaterjali (II kd, tl 4–33), on halduskohus seisukohal, et koostööleping ei tõenda kaebaja toetuskõlbulikkust määruse nr 53 § 8 lg 4 mõttes ega vii vaidlustatud otsust vastuollu ka kaebaja poolt kohtuistungil viidatud õigusnormidega.
21. Kaebaja ei ole halduskohtu hinnangul esitanud käesolevas menetluses sellise tähendusega tõendeid, mis annaksid alust asuda ringkonnakohtust erinevale seisukohale. Seetõttu kordab halduskohus apellatsioonikohtu poolt kaebajale juba selgitatud asjaolusid, et toetuse saaja peab olema nii mahepõllumajanduslik tootja kui ka mahetunnustatud loomapidaja (määruse nr 53 § 2 lg 1, § 3 lg 1 p 7, § 4 lg 1 p 7, § 5 lg-d 3 ja 4, § 7 lg-d 1 ja 3). Kaebaja mahetunnustatud loomapidajaks olemine ei ole tõendatud.
22. Asjas kogutud tõendite kogumi kohaselt ei ole kaebaja määruse nr 53 mõttes mahetunnustatud loomapidajaks ka tulenevalt loomatauditõrje seaduse (LTTS) sätetest, mis aktsepteerib loomaomanikega lepingulistes suhetes olevate isikute tegevust loomade pidamisel. Seda seetõttu, et kohtu hinnangul ei ole LTTS-i ja määruse nr 53 reguleerimisalad ja nende andmise eesmärk sama. LTTS reguleerib loomatauditõrje abinõude rakendamisega seonduvat sõltumata loomade kuulumise küsimusest, määrus nr 53 reguleerib mahetunnustatud loomapidajale loomade pidamise lisakulude kandmise toetamist seoses nende mahepidamisega.
23. Halduskohus märgib seonduvalt põllumajandusloomade registri tähendusega, et registreerimiskohustus tuleneb LTTS § 11 lg-st 1 ja põllumajandusloomade registri määruse § 7 lg-st 5 aga samuti määruse nr 53 lg-st
24. Määruse nr 53 mõttes ei saa registreeringut asendada kaebaja poolt kohtule esitatud tõendid (I kd, tl 11–15, slaididel II kd, tl 18p–21).
25. Kohus nõustub neil asjaoludel vastustaja käsitlusega Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registri ja PRIA põllumajandusloomade registri tähendusest asjas, millistesse kaebajat kantud ei ole.
26. Kaebaja ei ole PRIA-le esitatud taotluste (tl 33p, 40, 94p, 102, 103p, 111) kohaselt taotlenud toetust mahepõllumajanduslikult peetavate mesilasperede eest, mistõttu ei kohaldu käesolevas vaidluses määruse nr 53 § 8 lõike 4 teine alternatiiv seonduvalt mesilasperedega. Kuna kaebaja seonduvalt mesilasperedega toetust ei taotlenud, jätab kohus kaebaja vastavad väited ja selgitused kohtuistungil (nt II kd, tl 18p) selle asjaoluga seonduvalt tähelepanuta. Kui toetust mesilasperedega seoses taotletud ei ole, ei saa ka kohtulahend viia nende pidamise toetamisele.
27. Kõrvalkaalutluse, s.o taotletud ja kindlaksmääratud pindala 3,97 hektari suuruse erinevuse kohta märgib kohus kaebajale vastuseks järgmist.
28. Vaidlustatud otsus evib küll uue ja iseseisva haldusakti tunnuseid, kuid esiteks, kui vastustaja ei oleks vaidlustatud otsuses määruse nr 53 § 8 lg 4 kohaldamisele kõrvalkaalutlusi otsusesse lisanud, oleks nimetatud säte olnud aluseks kaebaja taotluse tervikuna rahuldamata jätmisele (vrdl nt RKHKo 3-3-1-39-14, p 11). Seetõttu ei nõustu halduskohus kaebaja etteheidetega vaidlustatud haldusaktide põhjendamisele.
29. Niisiis, vaidlustatud otsuse kohaselt on kaebaja poolt taotletud ja PRIA poolt kindlakstehtud pindala erinevus faktiliselt 3,97 ha, kuid tulenevalt selle erinevuse suurusest (üle 2 ha), on erinevus tinginud administratiivse meetme kohaldamise veel 7,94 ha osas (taotletud 289,22 ha, kindlaksmääratud 285,25 ha, pärast meetmete rakendamist 277,31 ha).
30. Kaebaja on seisukohal, et PRIA ei teinud kontrollidega kindlaks taotleja
31. aasta tegelikku maakasutust ega seda, kas kõik teised toetuse andmise tingimused olid täidetud. Kaebaja kasutas pindalatoetuste taotlemisel
32. aastal PRIA põldude registri põllumassiivide kaarte ega ületanud maksimaalset toetusõiguslikku pindala. Maa oli täies ulatuses kasutuses ning põllumajandusliku tegevusega olid hõlmatud ka puudega maa-alad.
33. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 6 lg 1 alusel on PRIA-l kohustus teha igal aastal põldude identifitseerimise süsteemi kvaliteedi kontrolli, mis hõlmab ka maksimaalse toetuskõlbliku pindala suuruse õige määramise kontrollimist. Seega on PRIA-l pädevus administratiivse ja kohapealse kontrolli raames teha kindlaks maksimaalne toetusõiguslik pindala ka juba registrisse kantud põllumassiivide korral. Euroopa Liidu ega Eesti õigusaktid ei sätesta, et kohapealse kontrolli tulemusi saab arvesse võtta ainult konkreetse aasta toetuse määramisel. Seega, kui kindlaks määratav maksimaalne toetusõiguslik pindala erineb toetustaotluses märgitust, siis on PRIA-l õigus eelnimetatud normide alusel vähendada toetussummat. Nimetatud seisukoha faktiliseks aluseks on asjaolu, et ortofotod on tehtud
34. aasta hiliskevadel ja suvel, milledelt ilmneva osas saadi täiendavat kinnitust 25.05.2017– 01.06.
35. a kohepealses kontrollis.
36. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 2 p 23 alap a kohaselt on kindlaksmääratud pindala pindalatoetuskavade tähenduses pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuskõlblikkuse tingimused või muud toetuse andmise tingimustega seotud kohustused. Toetust makstakse maa eest, mida taotlemise aastal kasutatakse ning millel tegeletakse või millel saab tegeleda põllumajandusliku tegevusega. Olenemata asjaolust, et PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse oli kantud algselt suurem toetusõiguslik maa-ala, pidi kaebaja teadma, kas registrisse kantud ning toetustaotlustes kajastatud maa-ala vastab toetusõiguslikkuse kriteeriumile või mitte. Kui maa on kantud põllumassiivide registrisse, on tegemist küll maaga, mida saab toetuse taotlemisel kasutada, kuid see ei tähenda automaatselt seda, et pindalatoetuste taotlusel deklareeritud pinnad on taotlemise hetkel põllumassiivide registris määratud ulatuses abikõlblikud. Seega kui maa on kantud registrisse, on toetuse taotleja kohustuseks taotleda toetust ainult sellisele pinnale, mis on vastava põllumassiivi pindalast jooksval toetusaastal reaalselt põllumajanduslikus kasutuses. Samuti on oluline, et sellel pinnal saaks üldse tegeleda põllumajandusliku tegevusega. Seega ei ole asjaolu, et
37. a toetustaotluste esitamisel tugines kaebaja PRIA registris kajastatud andmetele, mida PRIA
38. a administratiivse ja kohapealse kontrolli tulemusel muutis, vaidlustatud haldusaktide tühistamise aluseks. Vaieldamatult on administratiivse kontrolli ja kohapealse kontrolli raames fikseeritud mõõtetulemuste erinevus põhjendatud. Administratiivse kontrolli ja kohapealse kontrolli mõõtetulemuste erinevust ei saa mõõdetud põllumassiivide kogupinda arvestades pidada ka sedavõrd suureks, et tekiks põhjendatud kahtlus kindlaks määratud pindala õigsuses. ELÜPS § 98 lg 1 ja 4 kohaselt on asutatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri volitatud töötlejaks PRIA. Nimetatud registrisse kantakse muu hulgas põllumassiivi pindala ja toetusõiguslikkuse staatus. ELÜPS § 99 lg 3 järgi on põllumassiiv maastikul eristuvate püsivate objektide, katastriüksuse piiride või maa kasutusotstarbe piiridega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust. Põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise tingimused ja kord on kehtestatud põllumajandusministri
39. märtsi
40. a määrusega nr
41. Nimetatud määruse § 5 lg 1 kohaselt määrab põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala kindlaks PRIA. Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral võtab PRIA aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknev üle 0,01 hektari suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik ning põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud (§ 5 lg 2 ja 5).
42. Asjas kogutud tõendite kogumi ja otsuse kohaselt viis PRIA läbi administratiivse kontrolli
43. aasta ortofotode põhjal ning kontrolli tulemusena vähenes taotleja maksimaalne toetusõiguslik pindala. Seejärel viidi
44. aastal läbi täiendav kohapealne kontroll, mille tulemusena muudeti registris põllumassiivide piire ja maksimaalset toetusõiguslikku pindala 3,97 ha võrra. Ühtlasi vähenes kontrolli tulemusena
45. a taotlusaluste põllumassiivide maksimaalne toetusõiguslik pindala taotluses märgitud pindalaga võrreldes 3,97 ha võrra.
46. Kuna vastustaja poolt kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseni viidud menetlus on sisuliselt läbi viidud aastatel 2016–2017, siis on tavaarusaamist mööda juba iseenesest see fakt aluseks kaebaja väidetega mittenõustumisele. Halduskohus on analoogsetes vaidlustes ortofotosid tõenditena vaatlemise ja analüüsimise alusel jõudnud siseveendumusele, et tänapäevased ortofotod võimaldavad tuvastada tegeliku olukorra looduses, seda eriti põldude ja teiste maastikuelementide nagu võsa, üksikud puud ja põõsad jmt asetsemise ja piirnemise osas. Kuna asjas kogutud tõendite kohaselt toimus kohapealne kontroll kevadel, saab halduskohtu arvates lugeda ühelt poolt üldteada olevaks asjaoluks, et suve esimesel poolel kasvavad rohttaimed küll intensiivsemalt, kuid teisalt ka selle, et mai lõpus juuni alguses on vastuvaidlematult võimalik hinnata ja tuvastada, kui suur on olnud eelmisel aastal tegelikus põllumajanduslikus kasutuses olnud maa suurus. See tähendab, et on vaatlusega tuvastatav, kas võsa, põõsad, puud, kadakad jmt on sirgunud kontrollitaval aastal, või on nende kasvamine alanud juba eelnevatel aastatel taoliselt, et nende suurus välistab maa põllumajanduslikus kasutuses olemise.
47. Kohtule esitatud fotod (I kd, tl 131–137) on tehtud 25.–29.05.
48. a. Neid vaadeldes on kohus veendumusel, et massiivid, mida on kajastatud, ei saanud olla käsitletavad toetusõigusliku põllumaana
49. aastal, mistõttu on ka visuaalselt kontrollitav kontrollaktides (I kd, tl 114–130) väljatoodud faktilised asjaolud, mis viisid vastustaja kaebajale koormava otsuse andmiseni. Kaebaja ei ole tõendanud vastustaja poolt tõendatud faktiliste asjaolude tõele mittevastavust (

§ 59lg 1).

1. Kuna vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi, ei saa kaebaja õigusi iseseisvalt rikkuda ka vaideotsus.
2. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus täielikult rahuldamata.
3. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kaebaja puhul

§ 108lg 1 alusel seoses kaebuse rahuldamata jätmisega.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, mille tõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)