Obsah (7)

§ 758§ 770§ 762§ 128§ 134§ 619§ 621

2-19-14978 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-14978 Tsiviilasi

§ 758

lg-le 1 kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest.

§ 770

lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.

§ 762

kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Sealjuures tähendab arstiteaduse üldise taseme kindlakstegemine vastust küsimusele, kas raviarst tegutses vähemalt sama kvaliteetselt, nagu vastava eriala haritud ja kogenud arst (Riigikohtu lahend nr 3-2-178-06, p 12).

§ 128

lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 5 alusel arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 134

lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitisena maksta mõistlik rahasumma.

1. Hageja kahju hüvitamise nõue tugineb sellel, et kostja ei ole taganud talle eriarsti poolt varem ordineeritud ravi. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja on jätnud andmata hagejale SA PõhjaEesti Regionaalhaigla (PERH) neuroloogi poolt XX.XX.XXXX ordineeritud ravimi Pregabalin 150 mg õhtul ja 75 mg hommikul. Kohtu palvel täpsustas hageja, et hageja nõude õiguslikuks aluseks on VangS § 52 lg 2, millele tuginedes ta palub tagada aastate vältel hagejale neuroloogi ehk erialaste teadmistega spetsialisti poolt määratud ravi, mida kostja ei ole järginud. Hagile lisatud SA PERH XX.XX.XXXX ambulatoorsest epikriisist nähtuvalt (tl 11-12) kaebas hageja neuroloogile jalgades rahuloleku ajal ebameeldivat ja vibreerivat tunnet. Neuroloog diagnoosis hagejal rahutute jalgade sündroomi, kinnitades seejuures, et motoorsed ja sensoorsed närvid hageja jalgadel on korras. Neuroloog määras hagejale raviks Pregabalini 150 mg õhtul ja 75 mg hommikul. Epikriisist ei nähtu, et SA PERH neuroloog oleks hagejale näidustanud määramatuks ajaks Pregabalini manustamise muutumatu režiimiga. Kohus leiab, et hageja arusaam, et kostja pidi hagejale vanglas terviseteenuse osutamisel juhinduma peaaegu kolm aastat tagasi antud neuroloogi soovitusest, on ebaõige. VangS § 52 lg 2 järgi on ravi ja uuringute määramine vanglas arsti erialane otsus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus. Seega otsustab vanglas tervishoiuteenuse osutamise vangla arst. Hageja tervisekaardi väljavõtte (tl 13) kohaselt näidustati hagejale 15.05.2019 Tallinna Vangla sisehaiguste raviarsti poolt rahutute jalgade sündroomist tekkivate vaevuste leevendamiseks Pregabalin 150 mg hommikul ja 75 mg õhtul kaheks kuuks s.o kuni 15.07.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et XX.XX.XXXX paigutati hageja karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse. Hageja tervisekaardist nähtuvalt (tl 13) käis hageja 21.06.2019 Tartu Vangla arsti vastuvõtul, kus kurtis muuhulgas rahutute jalgade sündroomist tingitud jala liigeste ja lihaste valu, andes tervishoiutöötajale teada, et selle vastu aitab ainult Pregabalin. Hageja soovis ka neuroloogi vastuvõtule aga mitte jalgade kroonilise liigese ja lihasvalu tõttu, vaid valu tekitava õla pärast, et saada 4 neuroloogilt saatekiri MRT uuringu tegemiseks. Samuti soovis hageja saada perearsti vastuvõtule. 25.06.2019 vastuvõtul kurtis hageja perearstile muuhulgas rahututest jalgadest põhjustatud valu, märkides, et seda leevendavat Pregabalin. Perearsti otsusel määrati hagejale Pregabalin 150 mg hommikul. Hagiavaldusest nähtub, et hageja sai Tartu Vanglas Pregabalini kuni 09.08.2019, seega kauem kui Tallinna Vangla raviarsti ettekirjutus. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei tulene, et hagejale sobib raviks vaid Pregabalin ning et 2016.a neuroloogi poolt ordineeritud ravi kestab määramata aja. Ainuüksi asjaolu, et hagejale on varem korduvalt Pregabalini ordineeritud, eeltoodut ei kinnita. Kohus nõustub kostjaga, et hageja tervisekaardi väljavõtete anamneesid ei saa tõendada, et hageja raviks sobib ainult Pregabalin. Anamnees hõlmab patsiendi küsitlemise käigus patsiendilt endalt saadud teavet tema seisundi kohta. Hageja arvates leevendab tema haigust vaid Pregabalin, kuid see ei tähenda, et temale ükski teine ravim ei sobi. SA Põhja-Regionaalhaigla neuroloog-vanemarsti XX.XX.XXXX kirjast nr XXX nähtub, et rahutute jalgade sündroomi raviks on kasutatavad pramipexol, rivotril, pregabalin ja gabagamma (tl 55). Kostja selgituste kohaselt otsustati hagejal esineva sõltuvusprobleemi tõttu alguses Pregabalini antavat kogust perearsti poolt vähendada. Kuna hageja kinnitas, et temale toovad leevendust ka rahustid, määrati meditsiiniosakonna juhataja poolt hagejale täiendavalt 31.07.2019 kuni septembri lõpuni Diazepam 5 mg ööseks. 13.09.2019 neuroloogi vastuvõtul määrati hagejale rahutute jalgade sündroomi raviks 30 päevaks õhtul Pramipexolum (Mirapexin) ja määrati kuuri lõppedes uus vastuvõtt (tl 48). SA PERH neuroloogi XX.XX.XXXX kirjast (tl 55) tuleneb, et Pramipexolum on rahutute jalgade sündroomi leevendamiseks kohane ravim. Hageja esitatud perearsti tõendi (tl 73) kohaselt pikendas hageja perearst viimati hageja Pregabalini retsepti 25.02.
3. Tõendist ei nähtu, milliseks ajaks ning kui suurte annuste jaoks retsepti pikendati. Hageja ei ole ka väitnud, et ta soovis selle retsepti alusel ravimit osta, aga kostja talle seda ei võimaldanud. Kohus leiab, et tuvastatud asjaoludel ei ole kostja tervishoiuteenust osutades rikkunud kohustust, mis annaks hagejale aluse nõuda kostjalt väidetava kahju hüvitamist. Tervisekaarti kannetest nähtuvalt on kostja organiseerinud hagejale ravi vastavalt tema kaebustele ja vajadustele.
4. Hageja väitel on Tartu Vangla rikkunud lisaks

-ist tulenevat teavitamiskohustust. Teavitamiskohustuse rikkumisega kaasneb esmajoones patsiendi õigus nõuda kahju hüvitamist. Kuivõrd hageja 18.12.2019 kirjaliku selgituse kohaselt ei esita hageja selle väite alusel eraldi nõuet, ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja väiteid selle kohta, et vangla ei teavitanud hagejat ravi käigust ega Pregabalini väljastamise lõpetamisest. Kohus märgib täiendavalt, et kuivõrd teavitamiskohustuse rikkumise korral ei ole tegemist raviveaga, ei saa teavitamata jätmist pidada automaatselt haiguse süvenemisega kaasneva mittevaralise kahju põhjuseks. 8. Hageja on esitanud nõude, milles palub kohustada Tartu Vanglat tagama hageja nõuetekohane ravi. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele hagi esemes märkinud, milline see ravi oleks. Hagiavaldusest ja selle täiendusest saab järeldada, et hageja palub tagada talle varem neuroloogi poolt määratud ravi, mille raames manustada talle iga päev ravimit Pregabalin 150 mg õhtul ja 75 mg hommikul. Kohus leiab, et hageja kohustamisnõue tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna seadus ei sätesta nõudeõigust hageja nõutud viisil ravi saamiseks. Seadusest ei tulene, et kohus saaks tervishoiuteenuse osutajat kohustada tervishoiuteenust osutama konkreetsel viisil. 5 Tervishoiuteenuse osutamise leping on olemuslikult käsundusleping

§ 619

mõttes ning seega on võimalik teatud ulatuses kohaldada ka käsunduslepingut reguleerivaid sätteid.

§ 621

lg 1 esimese lause järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, kuid sama lõike teise lause järgi, kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Riigikohus on

§ 621

lg 1 teisele lausele viidates leidnud, et patsient ei saa arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada (vt Riigikohtu 26.09.2019.a lahend asjas nr 2-19-1366, p 10 ; 13.06.2018.a otsus asjas nr 2-15-123028, p 21.3). Seega ei saa patsient arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada, küll aga on tal õigus ravist keelduda. 9. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega puuduvad tsiviilasjas menetluskulud, mida hagejal tuleks hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik 6