) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tutvunud Juri Kolesnikovi kaebusega ning Tartu Vangla poolt 25. oktoobril 2019 kohtule edastatud dokumentidega, on kohus seisukohal, et J. Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla peale tuleb tagastada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 4.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 4.1. Juri Kolesnikov väljendab kaebuses rahulolematust vangla tegevusega, mis seisneb tema poolt vanglale esitatud pöördumiste käsitlemises ning neile viivitudsega vastamises. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ühtegi konkreetset kohtule esitatavat nõuet vastavalt
lõikele 2 ega ühtegi konkreetset juhtumit, mida ta vaidlustab (
Arvestades Juri Kolesnikovi kaebuse abstraktset laadi ei pea kohus põhjendatuks kaebuse eseme täpsustamiseks kaebust käiguta jätta. Kohtu hinnangul nähtub J. Kolesnikovi kaebusest tahe saavutada kohtu kaasabil vanglas õiguspärane olukord kaebaja pöördumiste käsitlemisel ja neile vastamisel, kuid selleks peaks kaebaja vaidlustama konkreetset vangla tegevust (haldusakti, vastust), mis tema õigusi riivab. Kohtul ei ole võimalik teha vanglale üldist laadi ettekirjutust selle kohta, kuidas toimida kaebaja erinevate pöördumistega. Seetõttu leiab kohus, et Juri Kolesnikovil puudub tulenevalt
lõikest 1 kaebeõigus käesoleva kaebuse esitamiseks.
lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks ehk konkreetse tema õigusi riivava juhtumi korral. Kaebajal on seega õigus vaidlustada konkreetseid vangla toiminguid või haldusakte esitades vastavad kaebused ja nõuded
4.2. Kohus märgib, et olenemata sellest, kuidas vangla kaebaja pöördumisi kvalifitseerib, ei saa see olla takistuseks kaebajal kohtusse pöördumisel. See nähtub muuhulgas ka kaebaja viidatud kohtuasjadest tema enda kaebuste lahendamisel. Kohus hindab kaebuse saamisel, kas kohtueelne menetlus on toimunud nõuetekohaselt, ja kui kohus tuvastab menetluses vea (nt kaebaja vaiet ei ole vanglas käsitletud vaidena), siis võtab kohus kaebuse menetlusse ja loeb kohtueelse menetluse läbituks. Kaebaja saab kohtule esitatavas kaebuses selgitada, mida on vangla kohtueelses menetluses valesti teinud ja paluda kohtueelse menetluse lugeda läbituks. Samuti ei takista pöördumiste viivitusega lahendamine kohtu poole pöördumist, sest viivituse tekkimisel kohtueelses menetluses on kaebajal õigus pöörduda kohtu poole vastavalt
lõikele 3 2 3-19-1990 (kahju hüvitamise nõude korral vastavalt riigivastutuse seaduse § 18 lõikele 2). Eeltoodut on kaebajale ka varasemalt selgitatud (nt Tartu Halduskohtu
5.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Käesoleva kaebuse tagastamine ei takista kaebajal edaspidi pöörduda kohtusse kaebusega, kui tema arvates on tema mõnd pöördumist või taotlust õigusvastaselt menetletud ja tema õigusi rikutud. 6. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.