TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1994 Määruse kuupäev 25.10.2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi M.M. kaebus Tartu Maakohtu õigusvastasuse tuvastamise nõudes Resolutsioo

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. M.M. esitas 24.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu kohtujuristi 20.09.
2. a kohtunõude tsiviilasjas nr 2-16-1828 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt esitas kohtujurist 20.09.2019 tsiviilasjas nr 2-16-1828 kohtunõude, milles muutis Tartu Maakohtu 24.01.
3. a määruse resolutsiooni p 8 sõnastust ja tähendust. Lisaks kirjutas kohtujurist alusetult kohtunõudesse sisse uue tähtpäeva, esitades sealjuures menetlusosalisele süüdistava väite, et „aruanne tähtajaga 01.08.2019 on kohtule käesoleva ajani esitamata“. Kaebaja leiab, et kohtujurist oma tegevusega piirab kaebaja õigusi, sest nõuab võlgnikult (kaebajalt) tegevusi ja kohustusi juurde. Samuti leiab kaebaja, et kohtujuristi selline tegevus tekitab umbusaldust ning võib seada ohtu õigusemõistmise sõltumatuse ja legitiimsuse.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus leiab, et M.M. ei saavuta oma eesmärki tuvastamiskaebuse esitamisega halduskohtumenetluses. Tsiviilasja lahendamise käigus kohtunõude koostanud kohtujuristi tegevuse vaidlustamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord.

1. Kohtute infosüsteemist (edaspidi KIS) nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-16-1828 menetlus pooleli esimese astme kohtus, täpsemalt Tartu Maakohtus. KIS-i kohaselt on tõepoolest tsiviilasjas nr 2-16-1828 koostatud 20.09.2019 kohtujuristi poolt kohtunõue võlgnikule, st praeguses asjas kaebuse esitajale. M.M. on tsiviilasjas esitanud 20.09.
2. a kohtunõudele ka vastuse 04.10.
3. KIS-ist nähtub veel, et maakohus on otsustanud korraldada tsiviilasjas nr 2-161828 istungi, mis toimub 31.10.2019 kell 11.
5. Halduskohus leiab, et kaebuse esitajal on võimalik oma vastuväited kohtujuristi tegevuse kohta, sealhulgas 20.09.
6. a kohtunõude väidetava ebaseaduslikkuse ja põhjendamatuse kohta, esitada tsiviilasja nr 2-16-1828 läbivaatamise käigus. See tähendab, et kuigi menetlusosaline ei saa tsiviilasjas esitada kohtunõude peale määruskaebust, siis on võlgnikul (kaebajal) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 alusel õigus esitada vastuväide kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväide menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kui võlgniku arvates on kohtunõudega rikutud tema õigusi või menetlusnorme, siis tuleb esitada selle kohta vastuväide tsiviilasjas, milles kohtunõue koostati. Vastuväite lahendab kohus eelduslikult määrusega. TsMS § 333 lg-s 2 on täpsustatud, et kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi, et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Seega on menetlusosalisel (võlgnikul) kohustus esitada oma vastuväited hiljemalt kohtuistungil, mis tsiviilasjas nr 2-16-1828 toimub 31.10.2019 kell 11.
7. Kohtule koos kaebusega esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja esitas 04.10.2019 Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-16-1828 juba ka oma etteheited 20.09.
8. a kohtunõude kohta.
9. Kohtujuristi poolt koostatud ja allkirjastatud kohtunõue on menetlustoiming ning selle peale on õigus esitada menetlusosalisel vastuväide kohtule, kelle menetluses asi on. Teisisõnu on praegusel juhul kaebajal õigus esitada Tartu Maakohtu kohtunikule, kes tsiviilasja nr 2-16-1828 menetleb kõik on vastuväited, mis tal on tekkinud seoses 20.09.
10. a kohtunõudega. Kohtujuristi pädevus teha kohtunõudeid ning asja lahendamist ettevalmistavaid või muid korraldavaid määrusi, mille peale ei saa edasi kaevata, tuleneb TsMS § 221 lg-st
11. Kohtujurist on vastavalt Tartu Maakohtu kodukorra (kättesaadav: https://www.kohus.ee/et/avalikteave/kohtu-kodukord-1) § 7 lg-le 1 õigusteenistusse kuuluv kohtuteenistuja, kellel on lisaks õigusaktides ja ametijuhendites sätestatule õigus allkirjastada kohtunõudeid (viidatud sätte punkt 1). Seega kohtunõuete koostamine on kohtujuristi pädevuses. Tsiviilkohtumenetluses on võimalik taotleda ka kohtujuristi taandamist, millele kohaldatakse TsMS-s kohtuniku taandamise kohta sätestatut (TsMS § 221 lg 21). TsMS § 24 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline TsMS §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist. Kohtuniku taandamise avaldus esitatakse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik (kohtujurist) kuulub vastavalt TsMS § 24 lg-le
12. Seega võib M.M. esitada Tartu Maakohtule taandamisavalduse, kui ta kahtleb kohtujuristi erapooletuses.
13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult

§ 121

lg 1 p 1 alusel, kuna halduskohtu pädevuses ei ole teha kindlaks kohtujuristi tegevuse õigusvastasus tsiviilkohtumenetluses. 7.

§ 43

lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega ning kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

§ 121

lg 4 alusel võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. 8. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus läbi vaatamata M.M. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 2