2-19-16458/19

Tsiviilasi nr 2-19-16458 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus XXX Maakohus Kohtukoosseis XXX Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a XXX Tsiviilasja number 2-19-16458 Tsiviilasi M. M. i ja M. M. i hagi H. H. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2628 eurot; 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg • Hageja M. M. (isikukood XXX; XXX) • Hageja M. M. (isikukood XXX; XXX) • Hagejate seaduslik esindaja M. M. • Kostja H. H. (isikukood XXX; rahvastikuregistris elukoht XXX; tegelik elukoht XXX) • Kostja esindaja Gunnar Leht 28.01.2020 RESOLUTSIOON
3. Jätta hagi rahuldamata.
4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada XXX Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED
5. M. M. ja M. M. esitasid 22.10.2019 XXX Maakohtusse H. H. vastu hagi, milles palusid mõista H. H. lt alates 22.10.2019 kummagi hageja kasuks välja igakuine elatis seadusjärgses miinimummääras kuni nende täisealiseks saamiseni. Hagejad palusid anda M. M. ile ainuõiguse kasutada ja käsutada elatist. Hagiavalduse kohaselt on M. M. i ja H. H. kooselust sündinud pojad M., M.ja M. M. . XXX Maakohtu 12.03.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-126985 mõistis kohus M. M. ilt välja elatise lapse kohta 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PkS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäär. 01.10.2019 kolisid laste ema ja M. M. elama XXX. M. ja M. M. jäid elama XXX sse ning elavad kostja elukohas koos XXX (M. M. i XXX). Seega on laste ülalpidajaks ja hooldajaks isa koos XXX. Kostjaga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel maksab kostja igakuiselt M. M. i poolt tasutud elatisest 500 eurot XXX. Laste isa otse laste ülalpidamisse ei panusta. Vanema lapse tennisetrenni kulud kannab kostja, trenniriided ja muud vajalikud asjad maksab laste vanaisa. Waldorfkooli jaoks andis kuni
6. aasta lõpuni raha laste vanaema, kostja annab vanemale lapsele taskuraha. Laste isa leidis, et lapsed võiksid olla paremini finantseeritud. Hagejate selgituste kohaselt ei saa lapsi kolida Tallinnasse, kuna vanem XXX ning noorem alles XXX. Hagejate esindaja selgitas, et hoolitseb laste eest. Laste isa peab lastega telefonikõnesid, saab teateid koolide meililistidest ning veedab kõik nädalavahetused poistega XXX s. Alates
7. aasta jaanuarist on laste isa iga nädala esmaspäeval XXX s. Vanaema käis lapsega hambaarstil, aga laste isa pani aja kinni. Isa käib lapsega juuksuris, sünnipäeval, ajab trenniasju, suhtleb klassijuhatajaga, psühholoogiga ja eripedagoogiga. KOSTJA VASTUVÄITED
8. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on laste isa tavapäraselt lastega suhelnud paar korda kuus päeva või paar päeva korraga kooli ajal ja vaheaegadel pikemalt. Laste kasvatamise, intensiivse päevatöö ja laste isaga suhtlemise tõttu vajas kostja puhkust, seda olid talle alates
9. aastast korduvalt soovitanud erinevad terapeudid. Laste isa ei nõustunud võtma lapsi enda juurde ega kolima omal kulul ajutiselt XXX sse laste juurde. Kostja leppis kokku laste vanaema E.-T. M. iga, kes oli nõus kostja äraoleku ajal elama koos M. ja M. M. iga nende elukohas XXX s ja nende eest hoolitsema. Kostja elab XXX ajutiselt kuni
10. a aprillini, kuid osaleb vanaema abiga laste kasvatamises. Kostja kindlustas oma äraoleku perioodil omalt poolt laste ülalpidamise, kattes kõik nende teadaolevad kulud. Kostja igakuisteks kuludeks on kommunaalkulud, küttepuud, internet ja telefon, poiste bussipiletid 11 eurot, poiste igakuine taskuraha 100 eurot, vanema poja trennitasu ning eluaseme ja elamiskulud XXX igakuiselt umbes 300 eurot inimese peale. Laste vanaemale kannab kostja igal kuul 600 eurot ja lisaks sellele tasub XXX tänava korteris elavate poiste elamis- ja muudeks kuludeks umbes 375 eurot. Kostja soetas enne ärasõitu kõikvõimalikud vajaminevad asjad, mida tema äraolekul kasutada. Laste isa ei ela lastega koos oma elamispinnal ega korralda kõiki lastega seotud toiminguid, lapsed elavad kostja korteris viimase kulul ja vastutusel. Kostja on lastele kättesaadav ja suhtleb nendega pidevalt telefoni ja interneti vahendusel. Kostja leidis, et hagejal ei ole elatise nõude esitamise õigust, kuna ta ei ela lastega püsivalt koos, vaid külastab kahte vanaemaga elavat last ja tegeleb nende kasvatamisega tööst vabal ajal. Samuti ei pea laste isa lapsi igapäevaselt ülal. 2 KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
11. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12. Kohus loeb rahvastikuregistri kannetega tõendatuks, et M. M. i ja M. M. i vanemad on M. M. ja H. H. . Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on M. M. il ja M. M. il õigus nõuda kostjalt elatise tasumist.
13. Praegusel juhul on laste vanematel ühine laste hooldusõigus, s.h õigus neid esindada. Hagejate nimel on esitanud hagi nende seaduslik esindaja M. M. . PkS § 120 lg 4 sätestab, et ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Laste isa selgitustest nähtub, et ta ei osale otse laste igapäevakulude kandmisel. Toidu ja vajalikud kodutarbed ostab vanaema, laste elukoha ja kooliga seotud kulutuste eest maksab kostja. Lisaks annab kostja hagejatele taskuraha, tasub bussipiletite, interneti ja telefonide eest. See, et laste isa kulutab raha igal nädalal laste juurde sõitmiseks, ei ole laste, vaid nende isa kulu. Laste vanaema E.-T. M. i selgituste kohaselt hoolitseb tema, et lapsed hommikul õigeks ajaks kooli läheksid, koolitööd tehtud oleksid, et nad süüa saaksid, kütab ahju ja peseb pesu (tl 35). Samas nähtub hageja selgitustest, et ta suhtleb lastega, veedab nendega koos umbes 3 päeva nädalas, suhtleb kooli ja trenniga, korraldab muuhulgas laste arsti ja juuksuri juures käimisi, viib sünnipäevadele ning on suhelnud lapse tõttu ka psühholoogi ja eripedagoogiga. Kohtul ei ole alust nendes ütlustes kahelda. Kohus leiab, et kuigi põhikoormus laste kasvatamisel on praegu E.-T. M. il, võib ka laste isa lugeda last kasvatavaks vanemaks ning M. M. il oli õigus esitada laste nimel hagi emalt elatise väljamõistmiseks.
14. PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja ütluste kohaselt osaleb ta laste kasvatamises otse, kuna kannab laste vanaemale toiduraha, maksab eluasemega seotud kulud, annab lastele taskuraha, tasub nende bussipiletite, telefonide, interneti ja trenni eest. Majapidamises vajalikud asjad ostis kostja valmis juba enne ärasõitu. Hageja ei ole kostja ütluseid ümber lükanud ega väitnud, et need kulud kannab keegi teine. E.-T. M. on kinnitanud kostja väiteid ning selgitanud, et saab kostjalt 600 eurot kuus laste kuludeks. Küttepuud on varutud ja korteriga seotud kulutusi vanaema ei kanna. E.-T. M. on kinnitanud, et sellise elukorralduse juures tuleb ta laste ülalpidamisega toime (tl 35). Seega tuleb tuvastada, et kostja osaleb laste ülalpidamises ja kasvatamises otse, teeb seda piisavalt ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
15. Kohus selgitab M. M. ile, et kuni laste ema peab lapsi vahetult üleval ja teeb seda piisavalt, ei ole põhjust tema vastu hagi esitada. Hagi ei saa esitada põhjusel, et „lapsed võiksid olla paremini finantseeritud“, kui lastele igapäevaseid kulutusi tegev vanaema kinnitab, et praegu saadud rahast piisab. Kohus ei saa käesolevas menetluses arvesse võtta M. M. i väiteid, et tema poolt makstav elatis on sissetulekut arvestades liiga suur. See vaidlus on lahendatud XXX Maakohtu 12.03.2018 3 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-126985 (tl 7). Kui M. M. soovib elatise summa vähendamist, tuleb esitada vastav hagiavaldus laste vastu. See, milline koormus on hetkel E.-T. M. il ning kui palju täpselt kumbki vanematest lastega suhtleb, ei ole samuti käesolevas tsiviilasjas vaidluse all. Laste elukorraldust ja lastega suhtlemist korraldavad vanemad kokkuleppel. Kui kumbki vanematest tunneb, et saab lastega liiga vähe suhelda, on tal võimalik pöörduda nõu saamiseks lastekaitsetöötajate poole. Kui kostjale teeb muret oma ema tervis, on tal võimalik oma elukorraldust muuta ning elada koos lastega. Ükski seadus ei eelda, et laste elu korraldab igapäevaselt laste ema, mõlemal vanemal on lastega seoses kohustused.
16. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 162 lg 1 tuleks jätta menetluskulud hagejate kanda. Kuna hagejateks on lapsed, leiab kohus, et see ei oleks õiglane ning jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4