2-20-455/9

Tsiviilasi nr 2-20-455 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-20-455 Tsiviilasi R. Z. hagid M. Z. vähendamiseks Tsiviilasjade hind 1503 eurot ja 1503 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R. Z. , ik XXX, elukoht XXX; e-post XXX ; Kostja I M. Z. , ik XX; elukoht XXX; Kostja II R. Z. , ik XXX; elukoht XXX; Kostjate seaduslik esindaja I. S. , ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
2. veebruar 2020 Istungisekretär Tiia Lepp ja R. Z. vastu elatise RESOLUTSIOON
3. R. Z. i hagid M. Z. i ja R. Z. i vastu rahuldada osaliselt.
4. Vähendada Tartu Maakohtu 27.04.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4682 R. Z. ilt M. Z. i kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõista R. Z. ilt alates
5. jaanuarist 2020 välja elatis 150 eurot kuus kuni M. Z. i täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
6. Vähendada Tartu Maakohtu
7. aprilli 2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4682 R. Z. ilt R. Z. i, ik XXX, kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõista R. Z. ilt alates
8. jaanuarist 2020 välja elatis 150 eurot kuus R. Z. i täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX
9. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad
10. R. Z. (hageja) esitas
11. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse M. Z. i ja R. Z. i (kostjad) vastu elatise vähendamiseks. Tartu Maakohtu
12. aprilli 2015 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4682 on mõistetud hagejalt välja kummagi kostja kasuks elatis 195 eurot kuus. Maakohtu otsuse kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagiavalduse kohaselt on hagejale määratud osaline töövõime, mistõttu on tal keeruline leida tööd ning samal ajal kasvab elatisevõlg. Hageja väitel on ta võimeline maksma elatist kokku 250 eurot kuus.
13. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja on käinud Soomes tööl ja teeninud palka, kuid on teadlikult elatise maksmise kohustusest hoidunud. Ebaõige on hageja väide, et tal on raske tööd leida. Kostjate seaduslikul esindajal on samuti osaline töövõime, samas käib ta tööl ja kasvatab XXX alaealist last. Kostjatele on elatist maksnud osaliselt hageja ema L. Z.. Elatist on makstud 2017-2019 ca 100 eurot kuus. Täituri juures on elatisevõlg. Kohtu seisukoht ja põhjendused
14. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
15. Hageja on esitanud jõustunud kohtuotsuse muutmise nõude korduvate kohustuste osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi võib kohtus nõuda perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus peab elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited tuginevad (Riigikohtu 28.10.2015 otsus nr 3-2-1-124-15, p 11). Hagejalt on kostjate kasuks elatis välja mõistetud tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsuses ei ole toodud asjaolusid, mis olid otsuse tegemise ajal nõude ning nõude rahuldamise aluseks. Riigikohtu praktika järgi kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, on elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks vaja tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu 19.10.2015 määrus nr 3-2-1-119-15, p 12). Järelikult tuleb elatise vähendamise nõude lahendamiseks välja selgitada, millised on kostjate vajadused ning millises ulatuses on hageja võimeline kostjatele elatist maksma.
16. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on kohustatud kostjatele PKS § 96 ja § 97 p 1 alusel ülalpidamist andma. Kohtuotsusega väljamõistetud elatist saab vähendada TsMS § 459 lg 1 alusel koosmõjus PKS § 102 lg-ga 2 alla seaduses sätestatud miinimummäära, kui vastavalt asjaoludele esineb selleks mõjuv põhjus. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanem peab PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada 2 olevaid rahalisi vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellisel juhul võib kohus mõjuval põhjusel alaealisele lapsele elatise välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära, sh võib mõjuvaks põhjuseks olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
17. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et hageja majanduslik olukord on muutunud, talle on määratud osaline töövõime, mistõttu tal on raske tööd leida. 20.02.2020 kohtuistungil hageja selgitas, et on alustanud 03.02.2020 töötamist XXX-eurose tunnitasuga. R. Z. arveldusarved on kohtutäituri poolt arestitud. Hageja väitel ei võimalda tema sissetulek maksta kostjatele miinimumelatist, sest ta on osalise töövõimega, tal puudub piisav sissetulek ja muu vara elatise tasumiseks. Kohus tegi järelepärimised registritesse, Töötukassasse ja Sotsiaalkindlustusametile. Hagejale registritesse kantavat kinnis- või vallasvara ei kuulu. Äriregistri järgi puuduvad tal seosed äriühingutega. Täitemenetluse registri väljatrüki kohaselt on R. Z. seotud menetlusi
18. Suurima nõude jäägiga on Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-4682 kohtuotsuse alusel alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 186/2017/405, nõude sisuks on elatise võlg märtsist 2017 kuni oktoobrini 2019 ning nõude jääk on 6761.21 eurot. Eesti Töötukassa 24.02.2020 vastuse kohaselt on R. Z. asunud alates XX.XX.XXXX tööle, tal on osaline töövõime ja talle makstakse töövõimetoetust perioodil XX.XX.XXXXXX.XX.XXXX päevamääraga 11,7137 eurot päevas, st ca XXX eurot kuus. Töötukassa Sotsiaalkindlustusameti 25.02.2020 vastuse kohaselt makstakse R. Z. puudega tööealise isiku toetust XXX eurot. Kohus leiab, et elatise vähendamine alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel on põhjendatud. Mõjuv põhjus elatise vähendamiseks on hageja osaline töövõime alates XX.XX.XXXX . Riigikohtu praktika järgi on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu 13.02.2018.a otsus nr 2-16-2343, p 13). Kohus on tuvastanud, et hageja sissetuleku moodustavad sotsiaaltoetused ca XXX eurot kuus. Toetustele lisandub tulevikus töötasu, kuid kuna hageja alustas töötamist alles XX.XX.XXXX, siis kuutöötasu suurus on käesoleval ajal teadmata. Kohus märgib, et ei saa eeldada, et osalise töövõimega hageja peab suutma teenida sellist sissetulekut, millega saaks katta kahele lapsele miinimumelatise tasumise ja millest jääks raha ka tema tavaliste vajaduste katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatav, et hageja ei ole võimeline tasuma temalt kohtulahendi alusel väljamõistetud elatist, mis
19. aastal on kahele lapsele kokku 584 eurot ilma, et saaks kahjustada tema tavaline elulaad. Kostjate seadusliku esindaja igakuine sissetulek on XXX eurot ja sotsiaaltoetused XXX eurot, kokku XXX eurot. Jagades selle nelja isiku vahel (kostjate seadusliku esindaja leibkonnas on veel üks alaealine laps), jääb igaühele XXX eurot. Registrisse kantavast kinnis- ja vallasvarast kuulub kostjate emale korteriomand ja mopeed. Kostjate ema arvele laekub lasterikka pere toetus XXX eurot. Kohus leiab, et elatise vähendamiseks alla miinimumi saab riiklike toetuste maksmist arvestada koostoimes muude asjaoludega. Riigikohtu praktika järgi lapse vajaduste rahuldamiseks mõeldud toetuse ulatuses saab lugeda lapse vajadused rahuldatuks ning see 3 võib olla mõjuvaks põhjuseks, et vähendada vanemalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata, kui toetus katab kõik lapse eluvajadused (Riigikohtu 28.10.2015 otsus nr 3-2-1-124-15, p 16). Arvestades peretoetuse suurust, on toetuse saamine täiendavaks asjaoluks, mis annab aluse vähendada hageja poolt makstavat elatist alla miinimummäära. Kummagi kostja vajadustest on riiklike toetustega kaetud 173 eurot. Vanemate kanda jääks 411 eurot kuus (584-173) lapse kohta, s.o 205.50 eurot. Käesoleval juhul kostjate ema sissetulekust selleks piisab, kuid hageja omast mitte. Riigikohtu praktika järgi peavad vanemad PKS § 105 lg 3 järgi võrdväärse sissetuleku ja varalise olukorra korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Käesoleval juhul ei ole vanemate varaline seisund samaväärne, mis annab aluse ülalpidamise kohustuse võrdsusest kõrvale kalduda. Kohus on seisukohal, et tõendatud on asjaolu, et hagejal puuduvad rahalised vahendid ja muu vara igakuise elatise maksmiseks kostjatele nõutavas ulatuses käesoleval ajal. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu 17.05.2011 otsus nr 3-2-1-33-22, p 20). Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud välja mõista elatist, mille tasumine paneb kohustatud isiku olukorda, kus tal ei ole võimalik toime tulla ning kuhjuva võla tõttu muutub ise abivajajaks.
20. Hageja on palunud vähendada elatist selliselt, et elatise suurus oleks 125 eurot kuus ühele lapsele. Kohtu hinnangul on hageja suuteline maksma kummalegi kostjale elatist 150 eurot kuus.
21. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus Tartu Maakohtu 27.04.2015 tagaseljaotsusega nr 2-15-4682 R. Z.lt M. Z.i ja R. Z.i kasuks välja mõistetud elatist ja mõistab R. Z.lt M. Z. ja R. Z.i kasuks alates hagi esitamisest, s.o alates 10.01.2020 välja elatise kummalegi lapsele 150 eurot kuus kuni M. Z.i ja R. Z.i täisealiseks saamiseni.
22. Kostjate vajaduste ja/või hageja majanduslike võimaluste muutumisel saavad nii kostjad kui ka hageja pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lg 1 alusel.
23. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hagide osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4