Obsah (7)
§ 429§ 432§ 173§ 168§ 174§ 138§ 1752-19-8681 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova 12. märts
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
§ 429
lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt
§ 432
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2
(4)2-19-8681 Menetluskulud Vastavalt
§ 173
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 173
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 168
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist rahuldas hageja nõude. Kostja ei ole hageja väiteid ümber lükanud. Kooskõlas
§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Lähtuvalt
§ 138
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
§ 175
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub mõista kostjalt välja lepingulise esindaja kulud summas 100 eurot. Hagejale osutatud õigusabi arvestuse järgi osutas lepinguline esindaja õigusteenuseid järgmiselt:
- hagiavalduse koostamine üks tund 25 eurot;
- puuduste kõrvaldamine ja hagi tõlge eesti keelde kaks tundi 20 eurot;
- kostja vastuse uurimine üks tund 30 eurot;
- kostja vastusele arvamuse koostamine üks tund 25 eurot. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu, leides, et nimekiri on ülepaisutatud ja kostja ei ole nõus neid menetluskulusid hüvitama. Kostja ei vastuta selle eest, et esialgselt esitatud hagi oli jäetud käiguta. Seepärast esialgse hagiavalduse koostamine ja selles esinevate puuduste kõrvaldamise eest suuruses 45 eurot (25+20 eurot) ning nende eesti keelde tõlkimise kulude hüvitamise nõue on ilmselgelt põhjendamatu. Kostja tunnistas hagi kohe ja täielikult summas 831,78 eurot ja asus vabatahtlikult võlgnevust kustutama osadena, mille kohta on kohut regulaarselt teavitanud ja esitanud makseid kinnitavaid dokumente. Kostjale on ebaselge hageja nõue hüvitada hagivastuse uurimise (tutvumise) kulud summas 30 eurot. Vastus sisaldab hagi tunnistamist ja kompromissi ettepanekut ja see ei nõua mitte mingisugust uurimist. Kostja ei saanud kohtult kätte hageja arvamust esitatud kompromissi suhtes ning seepärast nõue 25 eurot hüvitamisest selle dokumendi koostamise eest on samuti põhjendamatu ja kostja seda ei tunnista. Hageja nõue summas 831,78 on kostja poolt täielikult ja vabatahtlikult hüvitatud 07.11.2019, seepärast palub kostja kohtul mitte rahuldada hageja nõuet menetluskulude täieliku hüvitamise kohta. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
§ 175
lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on mõistlikud ja põhjendatud osaliselt. 3
(4)2-19-8681 Kohus nõustub kostja arvamusega, et põhjendatud ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu hagi seoses hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega. Samas ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et üldse põhjendamatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu hagiavalduse esitamisel. Kohtule on esitatud hagiavaldus, mille võttis kohus menetlusse. Kohus on seisukohal, et põhjendamatuks tuleb lugeda hageja lepingulise esindaja ajakulu hagiavalduse koostamise eest ühe tunni ulatuses ja summas 25 eurot. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist seoses kostja vastuse uurimise (üks tund 30 eurot) ja arvamuse (üks tund 25 eurot) koostamisega, so kokku summas 55 eurot. Kohus selgitab, et üldjuhul peaks asja materjalidega ning menetluse käigus tehtud kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, ka kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega. Lähtuvalt kostja poolt esitatud vastuse sisust ja mahtust ning arvestades hageja esitatud arvamuse sisu ja mahtu, on kohus seisukohal, et põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakuluks kostja vastusega tutvumisele ja arvamuse koostamisele on üks tund ja summas 25 eurot ehk arvamuse koostamise kulu. Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et hageja vastusega tutvumise ja arvamuse koostamise kulu on täies ulatuses põhjendamatu. Kohus edastas hagejale kostja vastuse ja nõudis arvamuse esitamist. Hageja lepinguline esindaja on kostja vastusega tutvunud ja esitanud kirjaliku arvamuse. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks hageja lepingulise esindaja kulud summas 50 eurot ning mõistab selles summas menetluskulud kostjalt. Rahuldamata tuleb jätta hageja taotlus mõista kostjalt välja menetluskulud summas 50 eurot.
178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4
(4)