Obsah (9)

§ 448§ 142§ 407§ 459§ 173§ 162§ 164§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-14950 Tsi

§ 448lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1).

1 Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 142lg 2, § 415).

ASJAOLUD

1. K. A. N. (hageja) esitas
2. septembril 2019 hagi P. N. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis seadusega kehtestatud miinimummääras alates jaanuarist
3. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja hageja elus ega tunne huvi hageja vastu. Kostja on maksnud elatist suvalistel aegadel väikestes summades, nt 100 eurot. Viimane elatisraha laekus jaanuaris
4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 1 p 1 alusel kättetoimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev

1. detsember 2019). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. KOHTU SEISUKOHT
2. Kuivõrd kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud, kuid ta ei ole hagile vastanud, lahendab kohus tulenevalt

§ 407

lg-st 1 asja tagaseljaotsusega.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Rahvastikuregistri andmetel on hageja kostja alaealine laps (tl 3). Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 §-le 1 on 2019. aastal töötasu alammäär 540 eurot, seega miinimumelatis 2019. aastal oli 270 eurot ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 §-le 2 1 on 2020. aastal töötasu alammäär 584 eurot, seega miinimumelatis alates 1. jaanuarist 2020 on 292 eurot. Kuna hageja nõuab igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei ole hageja vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.

§ 407

lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hagejate faktilised väited selle kohta, et kostja lapse isana ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult. PKS § 108 annab õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Hagi on kohtule esitatud

1. septembril 2019 ning täiendavalt on hageja nõudnud elatist tagasiulatuvalt alates
2. jaanuarist
3. Kohus leiab, et hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Hageja kinnitab, et jaanuaris 2019 on ta elatist saanud. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb jaanuaris 2019 tasutud elatisraha lugeda tasutuks veebruari 2019 eest. Alates veebruarist 2019 laekumised hageja ülalpidamiseks puuduvad. Veebruaris tulnuks elatis tasuda märtsi eest. Hagi esitati
4. septembril
5. Septembri kuu eest elatis tulnuks tasuda augusti jooksul. Seega on põhjendatud mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt alates märtsist 2019 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o
6. septembrini 2019 summas 1890 eurot ning alates oktoobrist 2019 seaduses kehtestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et elatise kandmine kolmanda isiku kontole kohtuotsuse alusel ei ole põhjendatud, kuna tegemist on otsuse täitmise küsimusega. Hageja esindajal on võimalus makse saaja andmed esitada kohtutäiturile. Maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (

§ 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Samuti võib kohus sõltumata menetluse tulemusest jätta ülalpidamisasjas menetluskulud

§ 164

lg 3 järgi kostja kanda, kui kostja on enda varalist seisundit varjates menetluse põhjustanud. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole hagejale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 3