Obsah (6)

§ 168§ 173§ 177§ 180§ 181§ 1771

Tsiviilasi nr 2-19-9506 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasi E-Truck OÜ hagi AS Baltoil vastu tehingu tühisu

§ 168

lg-st 1 p 10, lähtuvalt

§-st 173 lg 1 ja

§-st 177 lg

2. Esmar Narusk selgitab lühidalt, et E-TRUCK OÜ osanikuna on ta endale osanike koosolekuga andnud õiguse esindada äriühingut õigusvaidluses, kuna juhatuse liikmed ning teised osanikud on seotud õigusvaidlusega, mille osas on esitatud hagi. Otsus tugineb

§ 168

lg 1 p 10, mille kohaselt kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine.

§ 173

lg 1 kohaselt osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata.

§ 177

lg 1 kohaselt osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. 6.

§ 168

lg 1 p 10 kohaselt kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine.

§ 168

lg 2 sätestab, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed.

§ 177

lg-st 1 lähtuvalt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-6563 20.03.2019 otsuse p-s 14 märkinud järgmist: „Kolleegiumi arvates tuleb

§ 168

ja § 177 lg-t 1 koostoimes tõlgendada selliselt, et osaühingus, kus osanikud on samal ajal ka juhatuse liikmed ja kus tekib vajadus otsustada nõude esitamist enamusosanikust juhatuse liikme vastu, võimaldab

§ 177

lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirang vältida olukorda, kus enamusosanik blokeerib oma häältega nõude esitamise tema vastu. Hääletamispiirangu eesmärk on huvide konflikti vältimine, mitte osanike pädevuse kindlaksmääramine.“ Riigikohus on sama lahendi p-des 13 ja 15 leidnud mh seda, et

§ 168

ega ka ükski muu seadusesäte ei näe ette, et osanike vastu nõude esitamise eelduseks oleks osanike sellekohane otsus. Äriseadustiku § 168 lg 1 p 10 viidi praegu kehtivale kujule 01.01.2006. Muudatuse eesmärgid on kirja pandud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (552 SE) seletuskirja (lk 29), milles on selgesõnaliselt märgitud, et

§ 168

lõike 1 punkti 10 muudatuse kohaselt ei ole osaniku vastu nõude esitamiseks vaja osanike otsust ning lisaks on muudatusega täpsustatud, et osanike otsust ei vaja mitte üksnes nõude esitamine juhatuse ja nõukogu liikme vastu, vaid ka näiteks kostjana osalemine kohtumenetluses juhatuse liikme hagisuhtes ja osaühingu esindaja määramine menetluseks. Kohtu hinnangul on eelnõust nähtuvalt Tsiviilasi nr 2-19-9506 seaduse tegelikuks eesmärgiks võimaldada osanike ja juhatuse liikmete vastu nõuete esitamine olukorras, kus osanikud on ühtlasi ka juhatuse liikmed. 7. Käesolevas tsiviilasjas on Esmar Narusk esitanud hagi mitte juhatuse liikme vaid kolmanda isiku vastu. Kohtu hinnangul ei anna

§ 168

lg 1 p 10 alust osanikel esitada hagi kolmanda isiku vastu vaid ainult nõukogu või juhatuse liikme vastu. 8.

§ 180

lg 1 kohaselt juhib ja esindab osaühingut juhatus, mis on osaühingu juhtorgan.

§ 181

lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute vastu hagi esitamise otsustamine on juhatuse pädevuses.

1. Esmar Narusk on märkinud, et talle ei ole teada, et nimetatud osanike 08.06.2018 otsust (31.05.2018 hääletusprotokoll) oleks teiste osanike poolt vaidlustatud. Seega on avaldaja hinnangul tegemist kehtiva otsusega ning sellega tuleb hagi menetlusse võtmisel ja menetlemisel arvestada.
2. Riigikohus on korduvalt viidanud, et tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt nt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-17, p 20). (p 11)

§ 1771

lg 1 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Sama sätte lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.

1. Osanike otsus on oma olemuselt mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (RKTko 3-2-1-72-13 p 21). TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Käesoleval juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et E-Truck OÜ juhatus oleks hagiavalduse esitamise heaks kiitnud.
2. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
3. Kohus on seisukohal, et kuivõrd Esmar Naruskil puudus õiguslik alus osanike nimel kolmanda isiku vastu hagiavalduse esitamiseks, siis on tegemist tühise otsusega, millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus on seisukohal, et eelnevast tulenevalt on põhjendatud jätta hagi läbivaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 9). Menetluskulud
4. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et kuivõrd Esmar Narusk on esitanud hagiavalduse isiku nimel, kelle nimel tal puudus õigus hagi esitamiseks, tuleb lugeda, et hagi esitanud isikuks on Esmar Narusk isiklikult ning ka menetluskulud tuleb jätta Esmar Naruski kanda.
5. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
6. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja saab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitada pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tsiviilasi nr 2-19-9506 kohtunik