← Eesti

3-19-2345/37

Obsah (11)§ 182§ 59§ 62§ 60§ 77§ 88§ 90§ 268§ 165§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-2345 Haldusasi Bussitanklad OÜ kaebus Tal

6. peatüki sätetest. Kuna hankevaidlustes on VAKO-t võimalik käsitada esimese kohtuastmena ning halduskohut apellatsiooniastmena (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2019 otsus nr 3-18-2011), siis kuulub kohaldamisele ka

§ 182

lg 2, mille kohaselt tuleb menetlusosalisel uute tõendite esitamisel tuua välja põhjused, miks neid tõendeid ei saanud esitada vaidlustusmenetluses. 13.

§ 59

lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs.

§ 62

lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus leiab, et kaebajale tuleb tagastada kaebuse lisad 8 ja 11–14 ning 13.01.2020 menetlusdokumendi lisad 3–17. Nimetatud tõendite asja materjalide juurde võtmist ei õigusta ka asjaolu, et kaebajale ei ole teada kolmanda isiku 1 referentsid ja varustuskindluse tegevuskava. Sellises olukorras, kus kaebajale ei ole teada hankija otsuse aluseks olevad asjaolud, ei ole vajalik kaebajal hakata välja mõtlema millistele referentsidele kolmas isik 1 tugineb või milline võib olla tema varustuskindluse tegevuskava. Sellises olukorras piisab hankija otsuste vaidlustamiseks oma väidete põhistamisest (

§ 60

) Kaebaja 09.12.2019 kaebus haldusasjas nr 3-19-2312 koos lisadega Väljavõte veebiajakirjast Energy, Oil & Gas magazine, juuli 2016 väljaandest (lisa 11); väljavõte CNG Fuels Ltd veebilehelt (lisa 12), väljavõte CNG Services Ltd veebilehelt (lisa 13) ja väljavõte CNG Fuels veebilehel avaldatud tanklate asikohtade kaardiga (lisa 14) 4 Raport CNG Fuels LTD (registrikood 09274291) kohta (lisa 1); CNG Fuels LTD auditeerimata finantsaruanne märts 2019 seisuga (lisa 2); Certas Energy 06.06.2017 taotlus South Northamptonshire volikogule planeerimisloa saamiseks (lisa 3); South Northamptonshire volikogu (South Northamptonshire Council) 23.05.2018 planeerimisluba (lisa 4); Certas Energy UK ja Trident Engineering eskiisjoonis tankla kohta (lisa 5); Luddon Constructions Ltd 22.08.2019 objektijuht Anthony McLaughlin kiri volikogu planeeringutega seotud ametnikule Andrew Longbottom’ile (lisa 6); Luddon Constructions Limited blanketil olevad drenaazhi kontroll lehed (lisa 7); Trident Engineering 23.08.2019 kaaskiri koos taotlusega South Northamptonshire volikogule (lisa 8); kinnistusregistri väljavõte Northamptoni tankla maa kohta - omanik Sadrudin&Sons (lisa 9); kinnistusregistri väljavõte Northamptoni tankla maa kohta - rentnik Red Lion Ltd (lisa 10); kinnistusregistri väljavõte Northamptoni tankla maa kohta - rentnik Certas Energy UK (lisa 11); kinnistusregistri väljavõte Northamptoni tankla maa kohta - rentnik algselt CNG Fuels, kuid loovutati Lavant Down Northampton Ltd’le (lisa 12); Fotod Northamptoni tankla kohta (lisa 13); kinnistusregistri väljavõte Leylandi tankla maa kohta - omanik CNG Leyland Ltd (lisa 14); kinnistusregistri väljavõte Leylandi tankla maa kohta - omanik John ja Olive Mallinson (lisa 15); CNG Services Ltd 2016 majandusaasta aruanne (lisa 16); CNG Services Ltd 2019 majandusaasta aruanne (lisa 17) 2 3 9

(18)ning VAKO ja kohus peavad hankija otsuste aluseks olevate tõendite alusel hindama hankija otsuste õiguspärasust. 13.
  1. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja esitas haldusasjas nr 3-19-2312 kaebuse, kuid praeguse vaidluse sisuks ei ole hankija otsuse, millega kolmas isik 2 hankepassi alusel kvalifitseeriti, vaidlustamine. Seega ei oma kaebuse lisa 8 käesoleva haldusasja lahendamise seisukohalt tähtsust ning see tuleb kaebajale koos selle lisadega tagastada. 13.
  2. Kaebajale tuleb tagastada ka kaebuse lisad 11–14, kuna tegemist ei ole asjakohaste tõenditega

§ 62lg 2 tähenduses.

CNG Services Ltd ei ole hankes ühispakkujaks ning samuti ei tugine kolmas isik 1 referentsina Crewe tanklale. Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja ehitas ja andis tellijale üle hankepassis viidatud 2 tanklat ning selles osas saab kohus vaidluse lahendada kolmanda isiku 1 pakkumusele ning kolmanda isiku 1 ja hankija vahelisele teabevahetusele tuginedes. Seega tagastab kohus kaebajale ka kaebuse lisad 11–14. 13.3. Kohus tagastab kaebajale ka 13.01.2020 esitatud lisad 3–17. Esmalt märgib kohus, et kaebaja ei tugine pakkumuse lisades 3–13 toodud tanklale5, seega on tegemist asjakohatute tõenditega

§ 62lg 2 tähenduses.

Samuti ei saa pidada asjakohaseks kaebaja 13.01.2020 esitatud lisasid 14–15, kuna kinnistusraamatu väljavõte ei tõenda tankla ehitajat. Samuti tagastab kohus kaebajale 13.01.2020 lisa 17, kuna asjaolu, et CNG Service Ltd tõi

  1. majandusaasta aruandes välja, et CNG Fuels Ltd on gaasimüügifirma ei tõenda, et nimetatud äriühing ei saanud 60 kuud enne hanke välja kuulutamist ehitada valmis ja tellijale üle anda 2 gaasitanklat. Kohus tagastab kaebajale ka 13.01.2020 lisa 16, kuna majandusaasta aruandega ei saa tõendada tankla ehitamist. Nagu menetlusosaliste seisukohtadest nähtub, siis tõendab tankla ehitajaks olemist Suurbritannias muu hulgas ehitaja taotlus kohalikule omavalitsusele planeerimisloa saamiseks. Juurdepääsupiirangu kohaldamine
  2. Kohtul ei ole juurdepääsu riigihangete registris olevatele dokumentidele (sh pakkumustele ja riigihangete registris esitatud päringutele ja nende vastustele). Kohus palus vastavad dokumendid hankijal kohtule esitada 15.01.2020 e-kirjas ning 17.01.2020 toimunud kohtuistungil. Hankija esitas kohtule 15.01.2020 kolmanda isiku 1 ja 2 pakkumused, kolmanda isiku 1 hankepassi ja 18.01.2020 riigihangete registri kaudu esitatud päringud. Lisaks esitas kolmas isik 2 kohtule 16.01.2020 kohtuistungi kinnises osas kinnituskirja, mis lisaks juba hankijale pakkumuse vastavaks tunnistamise menetluses esitatud tõenditele tõendab täiendavalt hankepassis nimetatud referentsi ehitajaks olemist ja selle üleandmist tellijale. Kuna esitatud tõendid sisaldavad kolmanda isiku 1 ja 2 ärisaladust, siis tuleb nende tõendite osas menetlus kinniseks kuulutada ja kaebaja juurdepääsu nimetatud tõenditele

§ 77lg 1 ja Ts

MS § 38 lg 1 punkti 6 alusel ning kooskõlas

§ 88lg 2 ja § 79 lg 1 punktiga 5 piirata.

Kuna vastavad tõendid on menetlusosalistele endile riigihangete registri vahendusel kättesaadavad, siis ei hakka kohus hankija esitatud tõendeid täiendavalt süstematiseerima ning avalikustama. Vastuväite lahendamine 15.

§ 90

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kaebaja esitas kohtuistungil kohtu tegevusele vastuväite, mis puudutab kohtumenetluse kinniseks kuulutamist 5 Vt ka 15.01.2020 kolmanda isiku 1 seisukoha punktid 17 ja 18. 10

(18)osas, mis puudutab kolmanda isiku 1 referentse Suurbritannias. Kohus otsustas kohtuistungil lahendada kaebaja vastuväite kohtuotsuses. Kaebaja esitatud vastuväide jääb rahuldamata.
  1. Riigihangete alusdokumentide „Juhised pakkujale“ punkt 24 kehtestab, et pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 11 lg 5). Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada.
  2. Menetlusosaliste vahel ei ole põhimõttelist vaidlust selles, et pakkumuse esitanud isikute referentsid on ärisaladuseks. Kaebaja hinnangul tuleks talle avaldada kolmanda isiku 1 referentsid muu hulgas põhjusel, et tema referentsid said vaidlustusmenetluses teistele pakkujatele teada. Asjaolu, et vaidlustusmenetluses said kaebaja referentsid kolmandatele isikutele teatavaks ei ole aluseks, et õigustada kaebajale kolmanda isiku 1 referentside avaldamist. Seejuures märgib kohus, et see, kas üks või teine asjaolu on äriühingu ärisaladus on äriühingu enda määratleda.
  3. Asjaolu, et kaebajale ei ole teada kolmanda isiku 1 referentsid ei muuda kaebaja õiguste kaitse ulatust ega piira tema menetluslikke õigusi. Kohtul on kohustus kontrollida hankija tegevuse õiguspärasust ning seda ka olukorras, kus kaebajal ei ole võimalik esitada konkreetseid tõendeid. II – kaebeõigus ja kaebuse lubatavuse piirid Kaebeõigus
  4. Kohus ei nõustu VAKO otsusega ning kolmanda isiku 1 ja hankija seisukohaga, et kaebajal puudub kaebeõigus kolmanda isiku 1 osas tehtud otsuste vaidlustamiseks kui kohus jätab kaebuse rahuldamata kolmanda isiku 2 pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse tühistamiseks. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et: − hankija viis pakkumuste kontrollimise ja eduka pakkuja väljaselgitamise menetluse läbi kooskõlas RHS § 52 lg-ga 3, mille kohaselt hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi RHS-is sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul tagab hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud RHS § 95 lg 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele; − parima pakkumuse väljaselgitamise kriteeriumiks oli madalaim hind6; − pakkujate paremusjärjestus oli kolmas isik 1 (I koht), kolmas isik 2 (II koht) ja kaebaja (III koht).
  5. Kohus nõustub menetlusosalistega, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on hankija otsuste vaidlustamisel kaebeõiguse hindamise aluseks isiku võimalus sõlmida hankeleping
  6. Kohus ei nõustu aga VAKO, kolmanda isiku 1 ja hankijaga, et kaebaja minetab hankelepingu sõlmimise võimaluse, kui hankija otsus kolmanda isiku 2 pakkumuse vastavaks tunnistamisest on õiguspärane. Riigihanke alusdokumendid „Juhised pakkujale“ punkt 50 Vt nt Riigikohtu 07.10.2013 otsus nr 3-3-1-44-13 ja Simovart, Pilving, Ginter. Toimetajad Simovart ja Parind. RHS kommenteeritud väljaanne, Juura, Tallinn 2019, lk 1043, p 25 ja seal viidatud praktika. 6 7 11
(18)
  1. Hankija hindas vaidlustatud otsustest nähtuvalt kolmanda isiku 2 vastavust riigihanke kvalifitseerimistingimustele üksnes hankepassis esitatud kinnituste alusel. Seega ei ole hankija sisuliselt kontrollinud kolmanda isiku 2 kvalifitseerimistingimustele vastavust. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 määruse nr 3-19-2312 punktis 23 toodud seisukohaga, mille kohaselt saab RHS § 52 lg-s 3 sätestatud hindamismenetluses tehtud hankija otsus pakkuja kvalifitseerimise kohta hankepassi alusel olla üksnes formaalne. Seda kinnitab ka RHS § 104 lg 8, mille kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist, välja arvatud raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul, kui raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga või kui hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi välja kuulutamata. Pärast eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamise kontrollimist teeb hankija otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.
  2. Kaebaja on põhistanud, mis põhjustel ei saa välistada, et ka juhul kui hankija otsus kolmanda isiku 2 pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on õiguspärane, siis tema sisuline kvalifitseerimine RHS § 104 lg 8 ei ole võimalik, mistõttu on kaebajal reaalne võimalus sõlmida hankeleping. Kuna praeguses menetlusstaadiumis ei ole kaebajal välistatud õiguspärase hankelepingu sõlmimine, siis on tõendatud tema kaebeõigus ning seda ei muuda ka asjaolu, et kaebaja vaidlustus kolmanda isiku 2 hankepassi alusel kvalifitseerimise kohta esitati kaebetähtaja rikkumisega ning see jäeti sisuliselt läbi vaatamata. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja vaidlustus hankija otsustele, mis puudutavad kolmanda isiku 1 edukaks tunnistamist, oleks tulnud vaidlsutuskomisjonis sisuliselt läbi vaadata. Kaebuse lubatavuse piirid
  3. Menetlusosaliste vahel on vaidlus ka selles, kas kaebus on lubatav väidete osas, mida kaebaja vaidlustusmenetluses ei esitanud. Kohtu hinnangul ei saa RHS § 191 lg-st 1 ja

§ 268

lgst 1 järeldada, et kohtumenetluses ei ole kaebajal lubatud tugineda uutele väidetele, mis on talle teatavaks saanud vaidlustusmenetluse raames, kuid seda tingimusel, et väited on seotud vaidlustuse aluseks olevate asjaoludega. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja uute väidete esitamisega väljunud vaidlustuse piiridest. 24. VAKO menetluses vaidlustas kaebaja kolmanda isiku 1 kvalifitseerimise põhjusel, et temale teadaolevalt ei ole CNG Fuels Ltd ehitanud ja üle andnud hanke väljakuulutamisele eelnenud 60 kuu jooksul 2 gaasitanklat. Ehkki halduskohtus esitas kaebaja sellega seonduvalt uusi väiteid, siis ei esitanud kaebaja uut alust, miks hankija otsus kolmanda isiku 2 kvalifitseerimise kohta oleks õigusvastane. Samuti vaidlustas kaebaja hankija otsused kolmanda isiku 1 pakkumuse vastavaks tunnistamise osas põhjusel, et kolmanda isiku 1 pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentide nõuetele varustuskindluse tegevuskava osas ning pakkumuse hind on põhjendamatult madal. Halduskohtus jäi kaebaja samade asjaolude juurde, kuid täiendas väiteid vaidlustusmenetluses temale teatavaks saanud asjaoludega. Kolmanda isiku 2 osas tehtud pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustas kaebaja VAKO-s põhjusel, et varustuskindluse tegevuskava ei vasta riigihangete alusdokumentide nõuetele. Ka kohtusse pöördus kaebaja samal alusel, kuid täiendas esitatud väiteid vaidlustusmenetluses talle teatavaks saanud asjaoludega. Samuti tõi kaebaja kolmanda isiku 1 ja 2 osas tehtud otsuste vaidlustamisel välja, et isikud ei pruukinud osaleda vaatluspäeval. Ka selles osas jäi kaebaja oma väidete juurde. 12

(18)
  1. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja kohtu hinnangul väljunud kaebusega kohtueelse menetluse piiridest ning kaebus on lubatav ka nende väidete osas, mida vaidlustusmenetluses ei esitatud, kuid mis seonduvad vaidlustuse alustega. III – kolmanda isiku 2 pakkumuse osas tehtud hankija otsuste vaidlustamine
  2. Kohus nõustub VAKO otsusega osas, milles kaebaja vaidlustus jäeti kolmanda isiku 2 pakkumust puudutavas osas rahuldamata. Kohus nõustub vastavas osas VAKO otsuse põhjendusega (

§ 165

lg 2), kuid vastuseks kohtumenetluses esitatud väidetele märgib kohus, et hankija on piisava põhjalikkusega hinnanud kolmanda isiku 2 pakkumust, et välja selgitada varustuskindluse tegevuskava vastavus riigihanke alusdokumentidele, sh ka see võimaldab gaasibusside tankimist bussigraafikute alusel hankijale vajalikus mahus.

  1. Hankija on kohustatud pakkumusi hindama riigihanke alusdokumentide alusel (RHS § 114) ning hankija ei saa hankemenetluse selles faasis asuda pakkumusele esitama tingimusi, mida alusdokumendid ei sisalda. Vaidlust ei ole, et kehtiv õigus ei näe ette sisu- või vorminõudeid hankes nõutud varustuskindluse tegevuskavale. Varustuskindluse tegevuskava reguleerivad riigihangete alusdokument „Juhised pakkujale“ punkt 27 alapunkt 4d ja tehnilise kirjelduse punktid 2.5.2.–2.5.
  2. Nimetatud punktid kehtestavad kokkuvõetult, et kui pakkuja ei saa hankes nimetatud kuupäevadel alustada hankijale gaasimüüki hankija kinnisasjadele rajatud surugaasi tankimisseadmete vahendusel, siis tagab pakkuja hankijale ajutise ja igal ajal tagatud lahenduse Tallinna linna haldusterritooriumi piirides (punkt 2.5.2). Ajutine lahendus peab olema tõrgeteta tagatud ööpäevaringselt igal ajahetkel ja hankija vastavas mahus. Tankimisseadme rikke või mistahes varustuskindlust häiriva takistuse korral on pakkuja 2 tunni jooksul kohustatud tagama surugaasiga varustatud alternatiivsel viisil Tallinna linna haldusterritooriumil (punkt 2.5.3). Tankimisvõimalus ei tohi mistahes põhjusel olla katkestatud kauemaks kui 2 tunniks, kusjuures tankimisseadmete hooldust ei peeta teenuse toimepidevuse katkemiseks (punkt 2.5.4). Eelnevast tulenevalt pidi varustuskindluste tegevuskava sisaldama endas teavet, mille alusel pidi hankijal olema võimalik sisuliselt hinnata, kas pakutav lahendus võimaldab 2 tunni jooksul rikkest teadasaamisest tagada ööpäevaringselt ja hankijale vajalikus mahus gaasi müümise Tallinna linna haldusterritooriumil.
  3. Kohus nõustub kaebajaga, et hankija teostatav pakkumuse vastavuse kontroll peab olema sisuline ning võimaldama jõuda hankijal veendumusele, et esitatud pakkumus vastab riigihanke alusdokumentides nõutule
  4. Kohus tutvus kolmanda isiku 2 varustuskindluse tegevuskavaga ning selle kohta esitatud hankija küsimustega ja kolmanda isiku 2 vastustega nendele. Avamata siinkohal kolmanda isiku 2 pakkumuse sisu, ei nähtu kohtule, et hankija oleks kolmanda isiku 2 pakkumuse koosseisus olnud varustuskindluse tegevuskava vastavuse hindamisel suhtunud pealiskaudselt oma kontrollikohustusse või jätnud olulised asjaolud küsimata ja hindamata. Samuti ei nähtu kohtule, et hankija oleks rikkunud kolmanda isiku 2 pakkumuse vastavaks tunnistamisel riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis riigihanke alusdokumentidele ei vasta.
  5. Mis puudutab aga kaebaja väidet, et tõendatud on vaatluspäeval osalemise registreerimine, mitte vaatluspäevadel osalemine, siis selles osas nõustub kohus VAKO otsuse punktis 22 tooduga, mille kohaselt hankija esitatud tõenditest võib järeldada, et ühispakkujate esindajad käisid tutvumas nii Peterburi tee kui ka Kadaka tee kinnistuga. Järelikult oli kolmandal isikul 2 õigus pakkumus esitada. Vt ka Simovart, Pilving, Ginter. Toimetajad Simovart ja Parind. RHS kommenteeritud väljaanne, Juura, Tallinn 2019, lk 726, p 8 ja seal viidatud praktika. 8 13

(18)
  1. Eelnevast tulenevalt jääb kaebaja nõue kolmanda isiku 2 pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse tühistamiseks rahuldamata ja VAKO otsus selles osas muutmata. IV – kolmanda isiku 1 pakkumuse osas tehtud hankija otsuste vaidlustamine
  2. Kuna kohus leidis eelnevalt, et VAKO jättis põhjendamatult vaidlustuse rahuldamata jätmisel analüüsimata kaebaja väited kolmanda isiku 1 otsuste vaidlustamisel, siis hindab kohus kaebaja väiteid sisuliselt. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ka kolmanda isiku 1 pakkumuse osas tehtud hankija otsuste tühistamiseks.
  3. Kordamata siinkohal otsuse puntki 27, siis ka kolmanda isiku 1 pakkumuse on hankija õiguspäraselt vastavaks tunnistanud. Vaidlust ei ole, et kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitati varustuskindluse tegevuskava. Vaidlus on selles, kas esitatud tegevuskava vastab sisuliselt riigihanke alusdokumentidele. Kohus kontrollis kolmanda isiku 1 esitatud varustuskindluse tegevuskava ning selle osas esitatud vastuseid hankija küsimustele. Kokkuvõtte kolmanda isiku 1 pakkumuse hindamisest varustuskindluse tagamise osas esitas hankija ka vaidlustusmenetluses
  4. Hankija esitas 04.09.2019 kolmandale isikule 2 mitmeid küsimusi varustuskindluse tagamise osas, sh selle osas, et kuidas on tagatud 2-tunnine reageerimisaeg, ning kolmanda isiku 1 vastused nendele on piisavad, et hinnata selle lahenduse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Kohus nõustub hankijaga, et kolmanda isiku 1 varustuskindluse tegevuskava võimaldab varustuskindluse tagada nii tankla ehitustööde ajaks kui ka pärast ehitustööde lõppemist ning varustuskindluse katkemise põhjustena on arvestatud nii võimalikke gaasitarnete katkestusi kui ka elektrikatkestusi. Lisaks on kolmas isik 1 taganud oma varustuskindluse tagamise lahenduse täiendava alternatiivse lahendusega.
  5. Sarnaselt kolmanda isiku 2 pakkumuse vastavuse hindamisele oli hankijal ka kolmanda isiku 1 pakkumuse hindamisel lai kaalutlusruum ning hankijal tuli hinnata ja välja selgitada, kas esitatud andmed on piisavad, asjakohased, usutavad jne. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust talle hankemenetluse käigus esitatud dokumentide põhjal ning hankijal puudub kohustus viia läbi põhjalik uurimine, et tuvastada pakkumuse tegelikkusele vastavus. Hankemenetluse läbiviimine ei saa muutuda andmete ja tõendite kogumise mahu tõttu ebamõistlikult keeruliseks.10 Teatav risk kaasneb iga sõlmitud lepinguga.
  6. Riigihanke alusdokumentidest ei nähtu, et hankija oleks pidanud varustuskindluse tegevuskava kontrollimisse kaasama eksperte. Samuti ei nähtu riigihanke alusdokumentidest, et pakkumuse esitajal peaks olema kogemus Eestis, mistõttu on kolmanda isiku 2 vastavad etteheited alusetud. Tegemist oli rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, kus hankija ei ole piiranud hankel osalevate isikute ringi. Hankija ei olnud piiranud varustuskindluse tegevuskava konkreetsete meetmetega (nt varustuskindlus peab olema tagatud läheduses asuvate tanklatega või LNG regasifitseerimise seadmetega), mistõttu oli pakkumuse esitajatel endal õigus pakkuda hankijale erinevaid meetmeid, millega katkestuse korral gaasivarustus bussidele säilib. Seega võisid pakkujad esitada ka selliseid meetmeid, mis Eesti turul seni kasutust leidnud ei ole. Asjaolu, et kolmandal isikul 1 puudub Tallinna haldusterritooriumil statsionaarne tankla, ei välista muude alternatiivsete lahenduste kasutamist. Kohtule ei nähtu, et hankija oleks teinud kolmanda isiku 1 varustuskindluse tegevuskava hindamisel riigihanke alusdokumentidele ilmselge vea või jätnud olulised asjaolud arvesse võtmata. Kolmanda isiku 1 tegevuskava vastab kõikidele ettenähtud tingimustele ning selle sisust ei nähtu, et pakutud tegevuskava oleks alusdokumentides sätestatud nõuete täitmiseks äratuntavalt ebapiisav. Vaidlustuse vastuse lisa 3 ja lisa 5, alapunt 3; samuti riigihangete registri vahendusel esitatud küsimused ja nende vastused 10 Vt Riigikohtu 3-3-1-24-13, punkt 19 9 14
(18)
  1. Ka kolmanda isiku 1 kvalifitseerimisotsus on õiguspärane. Hanketeate punkti III alapunkti 1.3 „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ alapunkt C2 kehtestas, et pakkuja on hankemenetluse algamise kuupäevale eelneva 60 kuu jooksul valmis ehitanud vähemalt kaks komplektset surugaasi tanklat. Komplektselt ehitatud tanklaks peetakse kompressorjaama tarnet koos tankimisseadme taristu väljaehitamise ja tellijale üleandmisega, kusjuures tanklale peab olema väljastatud kasutusluba. Pakkuja esitab hankepassis andmed nimetatud referentsi olemasolu kohta (andmed rajatud tankla, ehitamise aja, tellija, üleandmisaja ja kasutusloa saamise kohta). Pakkuja/ühispakkujad esitab/esitavad hankija nõudmisel täiendavaid dokumente eelnevalt täidetud lepingu(te) kohta juhul, kui hankijal pole antud infot võimalik avalikust andmekogust olulisi kulutusi tegemata kontrollida.
  2. Kohus leiab, et hankija on eelviidatud kvalifitseerimistingimuste punkti kolmanda isiku 1 osas hinnanud sisuliselt. Vaidlust ei ole, et kolmas isik 1 pidi hankepassis esitama üksnes referentside loetelu ning et hankija kontrollis kõrvaldamisaluste esinemist ja pakkujate kvalifitseerimist RHS §-des 96, 98 ja 104 sätestatud korras ja hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste alusel.11 Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et hankija kontrollis kolmanda isiku 1 referentside vastavust hanketeate punkti III alapunkti 1.3.C2 nõuetele ning leidis õiguspäraselt, et kolmas isik 2 on Suurbritannias ehitanud ja tellijale üle andnud 2 komplektset surugaasi tanklat. Hankija palus riigihangete registri kaudu kolmandal isikul 1 esitada CNG Fuels Ltd poolt rajatud tanklate tellijate kinnituskirjad tanklate rajamise aja, üleandmiseaja ja kasutusloa/kasutusele võtmise aja kohta; samuti kinnituskirjad tanklate rajamise kohta, mis peavad sisaldama teavet ka selle kohta, et tanklad on rajatud komplektselt (kompressorjaama tarne koos tankimisseadme taristu väljaehitamise ja tellijale üle andmisega).12 Kolmas isik 1 esitas hankijale nii nõutud kinnituskirja kui ka täiendavad tõendid
  3. Samuti palus hankija teavet ehitatud jaamade kasutuslubade kohta14, mille osas esitas kolmas isik 1 hankijale täiendavad selgitused. Muu hulgas selgitas kolmas isik 1, et Suurbritannias ei ole Eesti mõistes kasutusluba, kuid referentstanklad on õiguspärases kasutuses. RHS § 104 lg-te 7 ja 8 eesmärgiks on anda hankijale võimalus kontrollida pakkuja osas kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimisnõuete täitmist sisuliselt. Praegusel juhul on hankija temale RHS-ist tuleneva kohustuse täitnud ning see nähtub ka hankija esitatud konfidentsiaalsest hankekomisjoni 24.10.2019 protokollist. Sarnaselt hankijale ei ole ka kohtul alust arvata, et kolmanda isiku 1 referentsid ei vastaks riigihanke alusdokumentide nõuetele.
  4. Kaebaja vaidlustas hankija otsused kolmanda isiku 1 osas ka põhjusel, et tema pakutud hind on põhjendamatult madal ja et hankija oleks pidanud sel põhjusel tema pakkumuse jätma vastavaks tunnistamata. Kohus kaebajaga ei nõustu.
  5. Kohus nõustub hankijaga, et kuna hankija võimaldas riigihankes esitada pakkujatel erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, siis ei ole hankes esitatud pakkumused nende maksumuse osas tervikuna võrreldavad. Kohtule ja VAKO-le esitatud tõendid kinnitavad, et hankija kontrollis kolmanda isiku 1 pakkumuse vastavaks tunnistamisel sisuliselt tema pakkumuse hinna kujunemist ning veendus selle tulemusel, et kolmanda isiku 1 pakkumust ei ole alust pidada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks. Riigihanke alusdokumendid „Juhised pakkujale“, punkt 43 Hankija küsimus kolmandale isikule 1 riigihangete registri vahendusel 13 Kolmanda isiku 1 riigihangete registri vahendusel 11.10.2019 esitatud vastuse lisa 5 11 12 14 15
(18)
  1. Hankija esitas 13.09.2019 riigihangete registri vahendusel kolmandale isikule 1 teabepäringu ja palus esitada selgitused ja vajadusel kõik asjakohased tõendid pakkumuse maksumuse tegelikkuse ja kujunemise aluste kohta. Kolmas isik 1 vastas hankija päringule 20.09.2019 ning esitas vajalikud lisadokumendid. Seejärel analüüsis hankija kaebaja vastuseid ja esitatud dokumente ning esitas täiendavad küsimused, et välistada lepingu mitte-nõuetekohase täitmise risk. Teistkordse teabepäringuga soovis hankija kolmandalt isikult 1 saada teada kuluartiklite põhiselt ning kasumimarginali suurust, et arvestatud on kõikide kuludega ning et olemas on hinnapuhver ootamatuteks kuludeks. Kolmas isik vastas hankijale 10.10.2019, esitades muuhulgas rahavoogude prognoosi, investeeringute eelarve ja vastused tekkinud küsimustele.
  2. Ehkki kohus ei saa kolmanda isiku 1 vastuseid hankijale avada, siis nähtub kohtule esitatud materjalidest, et hankija on oma kontrollikohustuse sisuliselt täitnud ning veendunud, et kolmas isik 1 on võimeline hankelepingut selle kehtivuse ajal pakutud hinnaga täitma. Hankijal on pakkumuse maksumuse põhjendatuse tuvastamisel ulatuslik kaalutlusõigus ning kuna pakkumuse maksumuse hindamine on keerukas majanduslik otsus, siis on kohtulik kontroll selle üle üldjuhul piiratud. Tallinna Ringkonnakohus selgitas jõustumata 20.01.2020 otsuses nr 3-19-1825, et teenuse- ja kestvuslepingute puhul tuleb pakkumuse maksumuse hindamise ja võrdlemise juures arvestada muu hulgas asjaoluga, et pakutav hind põhineb paljuski pakkuja (ettevõtja) prognoosil ja sisaldab seetõttu teatud ulatuses äririski. Tingimused, mille alusel pakkumus algselt koostati ja selle hind määrati, võivad ajas muutuda ning mida pikema kestvuslepinguga on tegemist, seda suurem on selle tõenäosus. Kõiki (püsi)kulusid ja selle mõjusid ettevõtte kulude struktuuris ei pruugi seega olla võimalik pakkumuse maksumuse määramise hetkel 100%-lise täpsusega ette näha. Kui teenuse hind kujuneb teatud kindlate kulukomponentide alusel ja selle alusel arvestatakse pakkumuse maksumus, ei tähenda ühe kulukomponendi hilisem võimalik suurenemine, et pakkumuse maksumus tuleks lugeda ainuüksi seetõttu põhjendamatult madalaks. Viimati märgitud olukorras võib pakkumuse lugeda põhjendamatult madalaks, kui eespool viidatud asjaolu ilmselgelt mõjutaks pakkuja ja hankija vahelise lepingu täitmist. Samuti olukorras, kus on või peab olema ilmne, et pakkumuse maksumuse kujundamisel on mõni kulukomponent jäetud kajastamata eesmärgiga kahjustada üksnes teist pakkujat ja seeläbi ta turult kõrvaldada. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu eelviidatud seisukohaga.
  3. Kohtule ei nähtu, et hankija oleks teostanud RHS §-st 115 tulenevat kaalutlusõigust vääralt ning jätnud mõne olulise asjaolu arvesse võtmata. Samuti ei nähtu, et kolmas isik 1 oleks pakkumuse maksumuse kujundamisel jätnud mõne nõutud kulukomponendi arvesse võtmata. Et hankija viis kolmanda isiku pakkumuse hinnastamise osas läbi sisulise menetluse kinnitab ka vaidlustusmenetluses esitatud lisad 5 ja 6, kust nähtub, et hankekomisjon viis läbi ka kontrollarvutuse ja veendus, et kolmanda isiku 1 pakkumuses arvestatakse kõikide vajalike kulukomponentidega ja need on ühispakkujate poolt pakutava hinnaga teostatavad, eriti arvestades suhteliselt kõrget ühispakkujate pakkumuse kasumimarginaali.
  4. Mis puudutab aga kaebaja väidet, et tõendatud on vaatluspäeval osalemise registreerimine, mitte vaatluspäevadel osalemine, siis hankija esitatud tõenditest saab järeldada, et kolmanda isiku 1 esindajad käisid tutvumas nii Peterburi tee kui ka Kadaka tee kinnistuga. Järelikult oli kolmandal isikul 1 õigus pakkumus esitada.
  5. Eelnevast tulenevalt jääb kaebaja nõue kolmanda isiku 1 pakkumuse vastavaks tunnistamise, tema kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise otsuse tühistamiseks rahuldamata. Samuti jääb selles osas muutmata VAKO otsuse resolutsioon, kuid muuta tuleb VAKO otsuse põhjendusi. Menetluskulud 16
(18)44. Tingimusel, et menetlusosaline on kuludokumendid ja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud (

109 lg 1 4. ls), kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse samas paragrahvis poole kohta sätestatut (

§ 108lg 1).

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (

§ 108lg 8).

Kuna hankeasjades on kohtumenetlus jätkumenetluseks VAKO-s toimunud vaidlustusmenetlusele ning

28. peatükk ei kehtesta hankeasjades erisätteid menetluskulude jagamise osas, lähtub kohus menetluskulude jagamisel sarnastest põhimõtetest nagu apellatsioonimenetluses, kus apellatsioonkaebuse esitas kaebaja. 45.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus võtab menetluskulude jaotusel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust, menetlustoimingute arvu ning kohtuistungi ajakulu. Haldusasja ei ole põhjust pidada tavapärasest keerukamaks ning võrreldes VAKO menetlusega on vaidlusaluste küsimuste ring jäänud sisuliselt samaks. Kohtu hinnangul on VAKO otsuse peale kaebuse menetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2018 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).

  1. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
  2. Hankija esitas kohtule 16.01.2020 enne kohtuistungit menetluskulude nimekirja ja arve nr 4762/19EE ajavahemikul 04.12.2019–31.12.2019 osutatud õigusabi teenuse eest. Samuti esitas hankija taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Hankija taotleb kuni 16.01.2020 istungini tekkinud õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt summas 6490,20 eurot. Täiendava taotluse menetluskulude väljamõistmiseks esitas hankija 20.01.2020 ning võrreldes 16.01.2020 taotlusega soovib hankija täiendavalt õigusabikulude hüvitamist 10,2 tunni ulatuses. Kokku on hankijale 20.01.2020 taotluse alusel osutatu õigusabi 47,5 tunni ulatuses. Hankija 20.01.2020 taotlusele oli lisatud arve nr 0045/20EE, mis on seotud ajavahemikul 02.01.2020–20.01.2020 osutatud õigusabiteenusega hankijale. Kaebaja esitas hankija menetluskuludele vastuväite, mille kohaselt ei esitanud hankija 16.01.2020 taotlusega koos ajavahemikul 02.01.2020–16.01.2020 osutatud teenuste eest kuludokumenti. Nimetatud kulude kohta väljastati arve nr 0045/20EE alles 20.01.
  3. Kohus nõustub kaebajaga, et hankija ei esitanud 16.01.2020 taotluses menetluskulu dokumente, mis seonduvad 02.01.2020–15.01.2020 ostutatud õigusabiteenuse osutamisega. Ka taotlusest on näha, et arve on koostamisel. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta tähelepanuta 16.01.2020 taotluses märgitud 02.01.2020–15.01.2020 menetluskulud, kuna need ei ole esitatud kooskõlas

§ 109

lg 1 ls-ga 1, mille kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Seega vastab

§ 109lg 1 nõuetele hankija taotlus 37,4 tunni osas.

Ehkki kohus ei välista, et hankija volitatud esindajatel kulus õigusteenuse osutamiseks kokku 37,4 tundi, siis ei pea kohus põhjendatuks selle väljamõistmist koguulatuses kaebajalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud vähendada kaebaja menetluskulusid osas, mis puudutab 23.12.2019–27.12.2019 tehtud toiminguid. Ehkki kohus möönab, et tegemist on keskmisest mahukama ja keerukama hankevaidlusega, siis ei pea kohus sedavõrd suurt ajakulu kaebusele vastamiseks põhjendatuks. Seda enam, et enne kaebusele vastamist vastas hankija esialgse õiguskaitse taotlusele ning samuti 17

(18)sai hankija kasutada ka juba vaidlustusmenetluses kasutatud argumente. Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks kaebusele vastamisel ja sellest hankija informeerimisel ning kohtule edastamisel 10 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks mõista kaebajalt hankija kasuks välja ka menetluskulusid, mis on seotud 04.12.2019 VAKO otsusega tutvumisega ja kliendile teavituse esitamisega. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud kokku 31 tunni ulatuses. Hankijale osutati õigusabi ühtlustatud tunnihinna 145 eurot (ilma käibemaksuta; koos käibemaksuga 174 eurot) alusel. Seega tuleb kaebajalt hankija kasuks välja mõista menetluskulud summas 5394 eurot (sh käibemaks summas 899 eurot).
  1. Kolmas isik 2 osales kohtumenetluses nii kaebaja poolel kui ka hankija poolel. Kaebaja poolel osales kolmas isik 2 osas, mis puudutas kolmanda isiku 1 pakkumuse osas tehtud hankija otsuste vaidlustamist, hankija poolel aga osas, mis puudutas tema enda pakkumuse osas tehtud hankija otsuste vaidlustamist. Kuna kolmas isik 2 ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, siis jäävad tema menetluskulud tema enda kanda.
  2. Kolmas isik 1 esitas kohtule 16.01.2020 taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 10 281,60 eurot, mis vastab kokku 56-töötunnile. Taotlusele oli lisatud ka arve nr ES3-
  3. Lisaks esitas 17.01.2020 kolmas isik 1 täiendava menetluskulude hüvitamise taotluse, milles taotles kaebajalt menetluskulude väljamõistmist seoses kohtuistungil osalemisega ja sellega seotud menetluskulude väljamõistmiseks. Kokku taotles kolmas isik menetluskulude hüvitamist summas 1285,20 eurot, mis vastab 7-töötunnile ja mille kohta oli esitatud ka arve nr ES3-
  4. Eelnevast tulenevalt osutati kolmandale isikule 1 kokku õigusabi 63 tunni ulatuses. Kohus ei pea vastavas osas õigusabikulude välja mõistmist kaebajalt põhjendatuks. Vaidlustusmenetluses osutati kolmandale isikule õigusabi kokku 33,8 tundi. Kohtu hinnangul ei põhjendatud kohtumenetluses sisuliselt õigusabiteenuse osutamise kahekordistumine. Ehkki kohus möönab, et kaebaja esitatud põhjendamatud esialgse õiguskaitse taotlused suurendasid oluliselt menetlusosaliste töömahtu, siis ei saa sellega õigustada täiendava 30 töötunni lisandumist ja seda olukorras, kus kaebaja väited kattusid osaliselt vaidlustusmenetluses esitatud väidetega. Arvestades kaebaja korduvalt esitatud esialgse õiguskaitse taotlusi ning seda olukorras, kus RHS välistab hankelepingu sõlmimise, siis ei saa kolmandale isikule 1 ette heita nendele sisulist vastamist. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku 1 kasuks välja menetluskulud 40 töötunni ulatuses, s.t kokku 7344 eurot (sh käibemaks summas 1224 eurot). (allkirjastatud digitaalselt) 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.