← Eesti

2-19-15611/10

Obsah (13)§ 459§ 432§ 637§ 456§ 162§ 178§ 639§ 168§ 207§ 134§ 129§ 137§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-15611 Tsiviilasi XX ha

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitiseks 100 eurot. Maakohus märkis otsuse sissejuhatuses, et tsiviilasja hind on 2430 eurot. 3.1.

§ 459

sätestab mh, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1), ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). 3.2. Hagejal on põhimõtteliselt võimalik nõuda kompromissiga laste kasuks väljamõistetud elatise muutmist, sest

§ 459

kohaldub (koosmõjus

§ 432

teise lausega) ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutavate perioodiliste (elatise) maksete puhul. 3.3. Maakohus leidis, et

§ 459

eeldused elatise suuruse muutmiseks ei ole täidetud: - suhtluskorra kokkulepe sõlmiti nädal pärast elatise kohta kompromissi kinnitamist. Hageja kinnitas varasema tsiviilasja istungil valmisolekut maksta elatist 150–180 eurot lapse kohta tingimusel, et lapsed viibivad 10 päeva tema juures. Arvestades hageja poolt istungil avaldatut, kokkulepitud elatise suurust ja suhtluskorra kokkuleppe sisu, asus maakohus seisukohale, et hageja sai ja pidi arvestama elatise kokkuleppe sõlmimisel, et elatise suurus lähtub mh asjaolust, et lapsed viibivad ca ⅓ kuust tema juures. Suhtluskorra kirjalikult kokkuleppimine ei anna alust elatise muutmiseks; 2

(5)- - hageja ei toonud esile ega tõendanud, milliste kulude osas tekib kostjatel mastaabisääst ja kuidas on kõnealune asjaolu hageja uus selles tähenduses, et seda polnud võimalik arvesse võtta tsiviilasjas nr 2-18-18723 kokkuleppe sõlmimisel; peretoetuste temaatikat käsitleti ka varasema tsiviilasjas istungil. Hagejale selgitati, et peretoetuse maksmise fakt iseenesest ei ole alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Hageja on nii tsiviilasjas nr 2-18-18723 kui ka käesolevas menetluses kinnitanud, et tema majanduslik võimekus on piisav kokkulepitud elatise tasumiseks. 3.
  1. Perekonnaseaduse (PKS) sätted ei võimalda vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus lapsetoetusele. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see nii ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatavas vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Hageja ei tõendanud, et kostjate vajadused oleks kokkulepitud elatise summast veelgi väiksemad. Hageja majanduslik seisund pole halb. Sellises olukorras ei anna lapsetoetuse maksmise fakt alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 3.
  2. Kokkulepitud elatis jääb märgatavalt alla miinimummäära, mistõttu elatise täiendav vähendamine ei ole laste huvides. Maakohtu hinnangul on väljamõistetud elatis kooskõlas kindlaksmääratud suhtluskorraga. APELLATSIOONKAEBUS
  3. Hageja esitas
  4. veebruaril 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega vähendada iga lapse kasuks makstavat elatist summani 97,30 eurot. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda. 4.
  5. Varasema tsiviilasja istungil märkis kohus, et lahendatakse ainult elatise küsimust ja suhtluskorda ei arutata. Kuigi hageja ütles, et ta on nõus elatist maksma 150–180 eurot lapse kohta tingimusel, et lapsed viibivad 10 päeva tema juures, ei saa sellest järeldada, et

§ 459eeldused pole täidetud.

Kompromissi kinnitamise ajal puudus hagejal kindlus, mil määral saab ta pakkuda lastele vahetut ülalpidamist. Suhtluskorra kokkuleppimisega muutusid olulised faktilised asjaolud ja seega on täidetud

§ 459eeldused kompromissi muutmiseks.

4.

  1. Kompromisslepinguga hageja kohustusena ette nähtud elatis on oluliselt kõrgem miinimummäärast, sest kostjad viibivad ⅓ ajast hageja juures. Hageja tasub praegu elatist 180 eurot iga kuu rahas ja ⅓ ajast annab vahetut ülalpidamist. Ühe lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks on ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alammäärast suuremad kulutused tuleks kohtumenetluses tõendada. 4.
  2. PKS § 102 lg 2 järgi kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 kohaselt võib olla lapse vajaduste katmine muul viisil, nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega. Kostjad ei ole miinimummäärast suuremaid kulusid ja kõik peretoetused laekuvad emale. aastast 2020 on töötasu alammäär 584 eurot ja miinimumelatis seega 292 eurot kuus. 4.
  3. Lähtudes eeltoodust on õiglane kui hageja tasub igale lapsele elatist 97,30 eurot kuus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. 3

(5)6. Hageja taotles maakohtus igakuise elatise vähendamist 90 euroni, aga kaebuses palub seda teha summani 97,30 eurot kuus. Kostjad kaebust ei esitanud. Seega on maakohtu otsus iga kostja vastu esitatud hagi 7,30 euro suuruse osasumma rahuldamata jätmise kohta

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

  1. Hageja tugineb sisuliselt kahele väitele: - asjaolud on elatise kohta kompromissi sõlmimise ja käesolevas asjas hagi esitamise vahelisel ajavahemikul oluliselt muutunud, sest sõlmiti suhtluskorra kokkulepe; esineb alus vähendada kompromissis kokku lepitud elatist lastele vajaduste vahetult katmise ja peretoetuste tõttu.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja väited ei kajasta asjaolude tegelikku muutumist alates kompromissi sõlmimisest. Lastele vahetult ülalpidamise andmine seeläbi, et lapsed elavad ühe vanema juures, on faktiline asjaolu, mis ei sõltu vanemate kokkuleppest lastega suhtlemise korra kohta. Maakohus tuvastas õigesti, et juba kompromissi sõlmides lähtusid vanemad sellest, et lapsed elavad ⅓ ajast isa juures. Samadel tingimustel vanemate vahel hiljem kokkuleppe kirjalikult vormistamine ei muuda faktilist olukorda, mille muutumisele ei ole hageja tuginenud. Pelgalt hageja teadmise kindlus suhtluskorra jätkumisest, ei ole

§-s 459 nimetatud oluline maksete suurust või kestust mõjutav asjaolu, mille alusel on tehtud lahend varasemas tsiviilasjas.

  1. Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et kokku lepitud elatist tuleks vähendada seaduses elatise miinimummäära kohta ette nähtud reeglite järgi. Selles osas on õige maakohtu põhjendus, et ainult peretoetuste ühele vanemale laekumise fakti põhjal ei saa mõista välja elatist alla miinimummäära. Hageja väidab ise, et minimaalne elatis on praegu 292 eurot. Kui lapsed on 2/3 ajast ema juures, siis seda arvesse võttes kujuneb hagejalt välja mõistetavaks vähimaks võimalikuks summaks 194,67 eurot (= 292 × ⅔). Kokku lepitud elatis on sellest summast väiksem.
  2. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus menetluskulud

§ 162lg 1 alusel õigesti hageja kanda.

Maakohus määras hüvitatavate menetluskulude summaks 100 eurot. Tulenevalt

§ 178lg-st 2 ei ole see otsustus eraldi vaidlustatav.

  1. Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks kehtiva õiguse järgi sisuliselt rahuldada ja selleks pole vaja tuvastada asjaolusid ega hinnata tõendeid. Menetlusse võtmisel kaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne vastaspoole kulusid.
  2. Hageja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas hageja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Hagejale on tagatud kaebeõigus. 13.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda kostjatele vastamiseks, mistõttu ei saanud kostjatel apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud hageja kaebuse esitamisel riigilõivu. 14. Maakohus märkis vaidlustatud otsuses tsiviilasja hinnaks 2430 eurot. Ringkonnakohus peab vajalikuks hinda täpsustada. Elatise vähendamise hagi on esitatud eraldi iga kostja vastu, st kostjad osalevad menetluses iseseisvalt

§ 207lg 2 mõttes.

Sel juhul pole õige märkida ühtset hagihinda

§ 134lg 1 esimese lause alusel, vaid see tuleb määrata iga kostja suhtes eraldi.

Hageja taotles maakohtus igakuise elatise vähendamist 90 euro võrra, st hagi hind on

§ 129lg 2 järgi 810 eurot (= 90 × 9). Apellatsioonkaebuses soovis hageja vähendamist 4

(5)summani 97,30 eurot, st sama põhimõtte ja

§ 137

lg 1 kohaselt on igalt kaebuselt arvutatud hind 744,30 eurot (= (180 – 97,30) × 9). 15.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.