← Eesti

2-18-5027/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. veebruar 2020 Tsiviilasja number 2-18-5027 Tsiviilasi Tauno Vaaderpassi kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei
  2. märtsi
  3. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2018/280 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  4. detsembri
  5. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tauno Vaaderpassi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Tauno Vaaderpass (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Karin Ploom esindajad Vastustaja: kohtutäitur Oksana kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei RESOLUTSIOON Kutšmei, esindaja Vastustajas (sissenõudjad): Viferrety OÜ (registrikood 12824739) Sparks SS OÜ (registrikood 12579494) PVN Holding OÜ (registrikood 12648373) OÜ OwnWay (registrikood 12453273), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
  6. Jätta Tauno Vaaderpassi määruskaebus rahuldamata.
  7. Jätta Tartu Maakohtu
  8. detsembri
  9. a määrus muutmata.
  10. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud Tauno Vaaderpassi kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  11. Tauno Vaaderpass (võlgnik) esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei
  12. märtsi 2018 otsuse peale täiteasjas nr 084/2018/
  13. Võlgnik palus tühistada kohtutäituri
  14. veebruari 2017 otsuse täiteasjas nr 084/2018/280 ja rahuldada võlgniku kaebus täitemenetluse täiteasjas nr 084/2018/280 lõpetamiseks. Võlgnik palus tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 084/2018/
  15. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses täiteasi nr 084/2018/280, milles PVN Holding OÜ, Sparks SS OÜ, Ownway OÜ, Viferrety OÜ (sissenõudjad) nõuavad võlgnikult Tartu Maakohtu
  16. veebruari
  17. a määruse tsiviilasjas nr 2-15-13318 täitmist. Tartu Maakohtu
  18. veebruari
  19. a määruse, so kompromissi, kohaselt kohustusid sissenõudjad andma nõusoleku kinnisasja XXXXXX kaasomandi osa võõrandamiseks ja võlgnik kohustus tasuma sissenõudjatele hüvitise
  20. märtsiks 2017 summas 25 900 eurot. Võlgnik tasus
  21. märtsil 2017 hüvitise 25 900 eurot tehingut tõestava notari Anne Kuilli deposiitkontole. Tegemist oli tagasivõitmatu hoiustamisega kompromissi järgi õigustatud isiku, so PVN Holding OÜ, kasuks. Võlgnik teavitas sissenõudjaid raha hoiustamisest notari juures. Võlgniku kohustus on seega nõuetekohaselt täidetud. Võlgnik pidi oma kohustuse täitma samaaegselt sissenõudjate kohustusega anda omand üle või kolm päeva pärast sissenõudjate kohustuse täitmist. Sissenõudjad ei andnud kaasomandi osa võõrandamiseks ja võlgniku korteriomandi liitmiseks tahteavaldusi. Kuna sissenõudjad ei täitnud oma kohustusi, oli täitemenetluse algatamine võlgniku kohustuse täitmiseks lubamatu. Võlgnik esitas
  22. veebruaril
  23. a kaebuse kohtutäituri otsusele täitemenetluse algatamise ja tasu väljamõistmise kohta ning taotluse täitemenetluse täiteasjas nr 084/2018/280 lõpetamiseks. Kohtutäitur tegi
  24. märtsil 2018 otsuse, millega jättis võlgniku kaebuse rahuldamata.
  25. Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Sissenõudjad esitasid kohtutäiturile nõuetekohase täitmisavalduse ja täitedokumendi. Kohtutäitur oli kohustatud võlgniku suhtes täitemenetluse alustama. 2 Kohtutäitur leiab, et juhul kui kompromissis nimetatud hüvitis ei olnud võlgniku poolt hiljemalt
  26. märtsiks 2017 sissenõudjatele tasutud, olid sissenõudjad õigustatud pöörduma kohtutäituri poole hüvitise ja lisanduva viivise sissenõudmiseks. Vastupidisel juhul muutuks kompromissi punktis 7 sõnastatud kokkulepe kompromissist taganemise kohta sisutühjaks, kuna TsMS § 430 lg 8 teisest lausest tulenevalt on kompromissist taganemise vältimatuks eelduseks kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuv täitemenetlus. Kohtutäitur ei nõustu, et võlgniku suhtes täiteasjas nr 084/2018/280 algatatud täitemenetlus tuleks lõpetada. Võlgnik kohustus kompromissi punkt 2 esimese lause järgi tasuma sissenõudjatele kaasomandi kaotuse eest hüvitise solidaarselt 25 900 eurot PVN Holding OÜ arveldusarvele nr EE
  27. Võlgniku kohustus loetakse kompromissi punkt 2 teisest lausest tulenevalt kõigi sissenõudjate ees nõuetekohaselt täidetuks kohustuse täitmisega PVN Holding OÜ arveldusarvele. Kompromissi punkt 3 reguleerib, kuidas peaks toimuma võlgniku poolt hüvitise maksmine ja sissenõudjate poolt kaasomandi osa võõrandamine. Kompromissi punktist 3 ei tulene täiendavaid hüvitise tasumise kohustuse täitmise viise. Võlgnik kohustus hüvitise tasuma hiljemalt
  28. märtsiks
  29. Kohtutäituri hinnangul saab TMS § 48 lg 1 p 2 alusel täitemenetluse lõpetamise aluseks olla üksnes selline kirjalik dokument, millest nähtub, et kohustus on kohaselt täidetud, st kohustus on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule ja õigel viisil. Võlgnik ei ole sellist dokumendi kohtutäiturile esitanud. Sissenõudjad vaidlevad vastu sellele, et võlgniku kohustus on täidetud. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt puudub kohtutäituril õigus hinnata, kas OÜ Sandsmart poolt
  30. märtsil 2017 Tartu notar Anne Kuilli ametikontole nr EE162200221029761594 hüvitise 25 900 eurot selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-13318“ tasumisega on võimalik lugeda võlgniku kohustus sissenõudjate ees täidetuks. Kohtutäituril puudub õigus hinnata, kas võlaõigusseaduse § 120 lõikes 1 nimetatud eeldus, võlausaldaja vastuvõtuviivitus, on täidetud. Kohtutäitur leiab, et võlgniku ja sissenõudjate vahelised erimeelsused tuleb lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Täitedokumendis kokkulepitud võlgniku kohustuse täitmise tähtpäeva
  31. märtsi 2017 möödumisel ei sõltunud võlgniku kohustus enam sissenõudjate omandi üleandmise kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule.
  32. Sissenõudjad paluvad jätta võlgniku kaebuse läbi vaatamata või peatada tsiviilasja menetlus kuni lahendini jõudmiseni tsiviilasjas nr 2-18-
  33. Sissenõudjad paluvad avalduse sisulisel läbivaatamisel jätta võlgniku kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Võlgnik märkis, et kaebus on esitatud kohtutäituri
  34. veebruari
  35. a otsusele. Võlgnik palus nõudeosas tühistada kohtutäituri
  36. veebruari
  37. a otsuse täiteasjas nr 084/2018/
  38. Täiteasjas nr 084/2018/280 ei ole kohtutäituri
  39. veebruari
  40. a ega
  41. veebruari
  42. a otsust. Kaebus on esitatud olematu otsuse peale. Kaebus tuleb jätta seetõttu läbi vaatamata. Võlgnik esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2018/280, tsiviilasi nr 2-18-
  43. Juhul, kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi jääb rahuldamata, on selge, et kohtutäituril oli õigus täitemenetlus algatada ja täitedokumenti täita. Tsiviilasja menetlus tuleb kuni tsiviilasjas nr 2-18-5100 lahendi jõustumiseni peatada. Sissenõudjad leiavad, et kohtutäituri otsus on põhjendatud ja täitemenetlus alustati õigesti. Võlgnik ja sissenõudjad sõlmisid
  44. jaanuaril 2017 kompromisslepingu tsiviilasjas nr 2-15-
  45. Maakohus on kompromissi
  46. veebruari
  47. a. määrusega kinnitanud. Kuna kohustuse täitmine lepiti kokku PVN Holding OÜ arveldusarvele, ei saanud kohustuse kohase täitmise viis olla raha kandmine notari deposiiti, so raha hoiustamine. Võlgnik võis summa tasuda algselt notari deposiiti, kuid seda arvestusega, et see jõuaks PVN Holding OÜ 3 arveldusarvele hiljemalt
  48. märtsiks
  49. Raha ei ole PVN Holding OÜ arveldusarvele jõudnud. Raha hoiustamisega notari kontol ei ole võlgniku kohustus sissenõudjate ees täidetud. Kolmas isik OÜ Sandsmart tegi lihtsalt ülekande notari kontole ilma, et oleks tõestatud hoiustamise tahteavaldust selle tagasivõtmatuse kohta. OÜ Sandsmart tahteavaldust notarile rahade hoiustamiseks ei ole olemas. Sellest tulenevalt ei ole selge, millistel tingimustel on raha hoiustatud, sh kas tagasivõtmatult või mitte. Võlgnik on seega jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse. Võlgniku kohustused ei olnud
  50. märtsi
  51. a seisuga seega täidetud.
  52. Tartu Maakohus jättis
  53. juuli
  54. a määrusega sissenõudjate taotluse kaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ning peatas tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-18-5100 tehtava lahendi jõustumiseni. Tartu Maakohtu
  55. juuli
  56. a määrus jõustus
  57. septembril
  58. MAAKOHTU SEISUKOHT
  59. Tartu Maakohus uuendas
  60. detsembri
  61. a määrusega menetluse ja jättis võlgniku kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei
  62. märtsi
  63. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2018/280 läbi vaatamata. Kohus jättis menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus peatas määrusega menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-18-5100 tehtava lahendi jõustumiseni. Kohtulahend jõustus tsiviilasjas nr 2-18-5100
  64. oktoobril
  65. Maakohus uuendas TsMS § 361 lg 1 alusel seega menetluse. Võlgnik vaidlustas kohtutäituri
  66. märtsi
  67. a otsuse, millega kohtutäitur jättis võlgniku taotluse täitemenetluse täiteasjas nr 084/2018/280 lõpetamiseks rahuldamata. Kohus tunnistas tsiviilasjas nr 2-18-5100 sundtäitmise täiteasjas nr 084/2018/280 lubamatuks. Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 4 järgi täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks. Täitemenetluse registrist ei nähtu, et menetlus täiteasjas nr 084/2018/280 kestaks. Kuna täiteasjas, milles võlgnik on esitanud kaebuse, on tunnistatud sundtäitmine kohtulahendiga lubamatuks ning täitemenetluse registrist täiteasja menetlust ei nähtu, kuna kohtutäitur on täitemenetluse lõpetanud, on võlgniku kaebus muutunud perspektiivituks. Maakohus jättis võlgniku kaebuse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel võlgniku kanda. MÄÄRUSKAEBUS
  68. Võlgnik esitas määruskaebuse. Võlgnik palub tühistada Tartu Maakohtu
  69. detsembri
  70. a kohtumääruse menetluskulude jaotuse osas ja teha uus lahend, millega jätta menetluskulud kohtutäituri ja sissenõudjate kanda. Võlgnik leiab, et menetluskulud tuleb jätta sissenõudjate kanda, kes esitasid õigusliku aluseta täitmisavalduse, või kohtutäituri kanda, kes algatas õigusliku aluseta täitemenetluse. Täitemenetlus tuleb lõpetada kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Võlgnik esitas selgitused ja tõendid selle kohta, et tema kohustus on nõuetekohaselt täidetud. Kohtutäitur hindas täitedokumenti, võlgniku selgitusi ja tõendeid valesti. Kohtutäitur tegi vale otsuse, kui ta leidis, et täitemenetluse alustamine oli õiguspärane. Kuigi kohtutäitur tugines formaalsuse printsiibile, asus ta siiski täitedokumenti tõlgendama. Tartu Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-18-1500, et sundtäitmine on lubamatu, kuna võlgnik on täitedokumendist tuleneva kohustuse täitnud ja täitemenetluse alustamiseks puudus alus. Täitedokumendist tulenev kohustus on vastastikune kohustus, mida ei ole võimalik ühepoolselt sundtäita. Täitedokumendi punkt nr 2 ütleb, et hüvitis tasutakse sissenõudjatele kaasomandi kaotuse eest. Kui kaasomandit võlgnikule üle ei anta, puudub võlgnikul kohustus hüvitist 4 maksta. Täitedokumendi täitmine sõltus seega sissenõudjate kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule. Kohtutäitur ei võinud TMS § 21 lg 1 järgi täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudjate kohustus on täidetud. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-18-1500 nimetatud asjaolu tuvastanud, viidates, et tegemist on vastastikkuste kohustustega. Kuigi kohtutäitur lõpetas täitemenetluse tsiviilasjas nr 2-18-1500 jõustunud lahendi tagajärjel, oli kaebuse esitamine põhjendatud. Kohtutäitur rikkus võlgniku õigusi, kui ta alustas täitemenetlust olukorras, kus oli selge, et täitemenetlust ei tohi alustada. Sellises olukorras ei tohiks jätta menetluskulusid võlgniku kanda. Maakohtu määruses märgitud menetluskulude jaotust ei õigusta asjaolu, et võlgnik pöördus alternatiivselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kohtu poole sama täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Võlgnikul ei olnud kohtusse pöördumise ajal veendumust selles, et kohus hagi rahuldab. Võlgnikul oli seetõttu vajalik pöörduda täituri otsuse vaidlustamiseks kohtu poole.
  71. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leiab, et Tartu Maakohtu
  72. detsembri
  73. a määrus on kaebuse läbi vaatamata jätmise osas jõustunud. Asjas ei ole ega saa enam olla tuvastatud, et võlgniku poolt vaidlustatud kohtutäituri otsus on ebaõige. Võlgnikul puudub alus väita, et kohtutäitur rikkus tema õigusi. Võlgniku kohaseks õiguskaitsevahendiks täiteasja nr 084/2018/280 menetluses oli sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille võlgnik sissenõudjate vastu ka esitas. Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2018/280 oli hagi tagamise korras peatatud. Võlgnikul puudus seega vajadus taotleda samade eesmärkide saavutamist, so täiteasjas menetluse lõpetamist, täiendavalt kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisega. Võlgnik pidi kaebuse esitamisel arvestama, et tarbetult alustatud menetluse menetluskulud võivad jääda tema enda kanda.
  74. Sissenõudjad paluvad jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata. Sissenõudjad leiavad, et hagita menetluses jäävad menetluskulud reeglina avaldaja kanda. See on sissenõudjate arvates ka õiglane, kuna avalduse esitamiseks puudus antud juhul vajadus. Võlgnik esitas enne avalduse esitamist Tartu Maakohtule hagiavalduse sama täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetlus oli hagi tagamise korras peatatud. Tsiviilasjas nr 2-18-5100 pidi saama selgeks, kas sissenõudjatel oli sissenõutavaks muutunud nõue ja kas sundtäitmine on lubatav. Olukorras, kus hagi oli tagatud ja täitemenetlus peatatud, ei olnud võlgnikul enam vajadust hakata esitama kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäiturile ei ole õige teha etteheiteid selle kohta, et ta võttis täitedokumendi täitmiseks, kuna täitemenetluse formaliseeritusse põhimõttest tulenevalt oli tal õigus hinnata, et kohtumäärusest tulenev nõue on sundtäidetav. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  75. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Võlgnik ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis võlgniku kaebuse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Maakohtu määrus on vastavas osas TsMS § 466 lg 3, § 659, § 651 lg 1 järgi seega jõustunud. Kuna maakohus on jätnud avalduse läbi vaatamata, on maakohus TsMS § 8 lõikest 2 ja § 477 lõikest 1 tulenevalt põhjendatult lähtunud menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lõikest 2 (vt Riigikohtu
  76. oktoobri
  77. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11 ja
  78. juuni
  79. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 14). Kuna hagi jäi läbi vaatamata ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti, on jättis maakohus menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel põhjendatult võlgniku kanda. 5 Võlgnik esitas sissenõudjate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tsiviilasjas nr 2-18-5100 ning samaaegselt kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse täitemenetluse algatamise peale rahuldamata. Võlgnik pidi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui ka võlgniku kaebuse esitamisel möönma, et hagi või kaebus võidakse rahuldada ning sellest tulenevalt täitemenetlus TMS § 48 lg p 4 või 7 alusel võlgniku suhtes lõpetada. Võlgnik võttis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja kaebuse samaaegselt esitamisel seega muuhulgas riski, et hagi rahuldamise ja sellest tulenevalt täitemenetluse lõpetamise tõttu võidakse jätta võlgniku kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellises olukorras kaebuse menetlemisega seotud menetluskulude võlgniku kanda jätmine võlgniku suhtes ebaõiglane. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.