← Eesti

4-19-6344/18

Obsah (9)§ 29§ 30§ 55§ 19§ 123§ 87§ 133§ 150§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2020.a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-6344 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär

§ 29

lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada Keskkonnainspektsiooni 03.12.2019.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 940019000598 ning lõpetada väärteomenetlus Prügivedu.ee OÜ suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Välja mõista Prügivedu.ee OÜ kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot riigieelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 19.02.2020.a. Asjaolud ja menetluse käik 03.12.2019.a tegi Keskkonnainspektsioon väärteoasjas nr 940019000598 kiirmenetluse otsuse, millega karistas Prügivedu.ee OÜ-d, jäätmeseaduse (JäätS) § 1201 lg 2 järgi jäätmete käitlemise eest loa nõuded rikkudes, rahatrahviga 7000 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt jättis T T Prügivedu.ee OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 02.04.2019.a kuni 21.11.2019.a xxxx kinnistul, Prügivedu.ee OÜ jäätmekäitluskohas korraldamata jäätmeloa nr L-JÄ/324627 tabelis 3 toodud tehnilise nõude täitmise. Tabel 3 kohaselt peab jäätmekäitluskohas olemas olema kaal jäätmete kaalumiseks hiljemalt 01.04.2019.a. JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele. Nõuded jäätmete käitlemisele sisalduvad Prügivedu.ee OÜ jäätmeloa nr L-JÄ/324627 tabelis 3, kus on ära toodud jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded. Seega õiguskuuleka käitumise korral oleks T T pidanud 1. aprilliks 2019.a paigaldama xxxx jäätmekäitluskohta kaalu jäätmete kaalumiseks. Kuna T T tegutses juriidilise isiku huvides, siis on õigusrikkumise toime pannud juriidiline isik ning juhindudes KarS § 14 lg-st 1 kuulub vastutusele võtmisele Prügivedu.ee OÜ juriidilise isikuna. Prügivedu.ee OÜ kaitsja D. Vaht esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning palub väärteomenetluse lõpetada

§ 29

lg 1 alusel või alternatiivselt vähendada määratud karistust või lõpetada menetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse kohaselt ei ole

§ 55

lg 1 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise eeldused täidetud, kuna menetlusalune isik ei ole kiirmenetluse kohaldamiseks nõusolekut andnud. Kiirmenetluse kohaldamine menetlusaluse isiku nõusolekuta on

§ 19lg 1 p 1 ja 5 oluline rikkumine.

Samuti märgiti esitatud kaebuses, et Prügivedu.ee OÜ jäätmeloas nr L.JÄ/324627 tabelis 3 ei ole ära toodud, missugustele tehnilistele nõuetele peab vastama kaal jäätmete kaalumiseks. Kui ole teada, milline peab olema jäätmete kaalumise kaal, ei saa ka väita, et kaal jäätmete kaalumiseks üleüldse puudus. Menetlusalusel isikul on xxxx kinnistul mitmeid kaale, seetõttu ei ole menetlusalusele isikule arusaadav, missuguse kaalu puudumist talle ette heidetakse. Kaevatavas otsuses on märgitud, et väärteo toimepanemist kinnitavad ka T Ti ütlused. T T on andnud ütlusi, et ta tegeles suure kaalu paigaldamise võimalustega. Mitte mingit muud tõendamiseseme jaoks olulist teavet menetlusaluse isiku ütlused ei sisalda. Samuti ei ole tagatud menetlusalusele isikule kaitseõigus, mis on väärteomenetluse oluline rikkumine, kui isik ei tea, millise kaalu paigaldamata jätmist talle süüks pannakse ning millise kaalu puudumise kohtuväline menetleja, kinnistul xxxx, tuvastas ja teda JäätS § 1201 lg 2 järgi jäätmete käitlemise eest loa nõudeid rikkudes rahatrahviga karistas. Kaebuse esitaja jäi kohtus esitatud kaebuse juurde. Kaebuse esitaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et kuna nad suurendasid jäätmemahtusid, siis oli vaja jäätmeloa muudatusse sisse tuua suurem kogus. Keskkonnainspektsioon vaidlustas nende loa taotluse ja soovis, et loatingimustesse oleks lisatud kaal. Tähtajaks sai määratud

  1. aprill, kuigi nad ütlesid, et see on ebareaalne, kuna see eeldab suurte vundamentide tegemist ja maa oli juba selleks ajaks külmunud ja nad poleks saanud seda teostada. Neil tekkis probleem kaalu paigaldamiseks, sest kaal, mida soovisid paigaldada, oleks olnud 18+5+5 ehk 28 meetrit pikk, kuid territoorium, mida renditi, ei olnud selleks piisavalt suur. Keskkonnainspektsioon ei seadnud oma nõudes väga täpseid tingimusi selle kohta, milline kaal peaks olema. Neil oli autorataste kaal garaažis, aga nad ei saanud selget vastust, kas see on sobiv kaal. Tegemist oli sarnase kaaluga, mida politsei kasutab teede peal olevate autode kontrollimiseks ning sellega oleks saanud kõik samad toiminud ära teha. Rendileping kehtis kuni
  2. oktoobrini ja nad tegelesid uue loa taotlemisega. Temalt küsiti, mis kuupäevaks ta kaalu paigaldab ja ta vastas, et tema jaoks on vajalik saada uus rendileping ja samuti uus jäätmeluba. Ilma nendeta oleks kaalu paigaldamine ebamõistlik, ka majanduslikus mõttes, sest selline kaal 2 koos paigaldusega maksaks pakkumise järgi 30 tuhat. Nende jäätmeluba lõppes
  3. detsembril ja Keskkonnaamet, teades, et nad ei saanud uut rendilepingut ja et nende jäätmeluba lõpeb
  4. detsembril, vormistas vaatamata kõigele
  5. detsembril otsuse. Kaebuse esitaja selgitas ühtlasi, et ta ei saanud päris lõpuni aru, et tegemist on kiirmenetlusega ning protokollil on tegemist formaalse allkirjaga. Ta arvab, et talle ei ole tema õigusi ja kohustusi selgitatud. Kui ta ütlusi andis, siis temale materjale ei tutvustatud. Väärteoasjas on ta ütlusi andnud ühel korral, mis oli enne
  6. oktoobrit, siis kui ta oli veel heas usus ja tahtis kaalu paigaldada. Kuna aga tegemist oli rendile võetud kinnistuga ja kuna teised tingimused nagu luba ja rendileping ei täitunud, siis ei olnud võimalik kaalu paigaldada. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt ta ei teadnud, et pärast tema ülekuulamist käidi sündmuskohta vaatlemas ning täiendavate tõendite kohta luges ta otsusest, aga eraldi teda selle kohta ei ole teavitatud. Samuti ta ei teadnud, missugused tõendid olid kogutud selleks ajaks, kui ta oma ütlused kiirmenetluses andis ja nende kohta ei osanud ta ka küsida, sest ta ei teadnud, mida küsima peaks. Ka ei pakutud talle võimalust tutvuda kogutud materjalidega. Kaebuse esitaja kaitsja leidis, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud ning kohtuvälisel menetlejal ei olnud alust kiirmenetlust kohaldada, kuna isik ei ole selleks nõusolekut andnud. Kui kohus peaks leidma, et tegu on tõendatud, siis karistus on ebaproportsionaalselt suur. Kaitsja palub

§ 29lg 1 alusel menetlus lõpetada ja jätta menetlusaluse isiku kulud riigi kanda.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata. Vaidlust ei ole selle üle, et

  1. märtsil Keskkonnameti korraldusega Prügivedu.ee OÜ jäätmeluba muudeti ja punkti 3.3 alusel on seal kohustus tähtjaga
  2. aprill, et aadressil xxxx tn territooriumil peab olema kaal. Kui augustis kuulati juriidilise isiku seaduslik esindaja üle, siis ka selleks ajaks ei olnud kaalu paigaldatud ning sellest tulenevalt tegi kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuse ja karistas juriidilist isikut rahatrahviga. Menetlusalust isikut ei ole ülekuulatud septembri, oktoobri ja novembri väärteo toimepanemise kohta, kuna kuni augustikuuni oli kaal paigaldamata. Menetleja viis läbi ka sündmuskoha vaatluse selle kohta, kas kaal on paigaldatud ja selgus, et ei olnud, millest tulenevalt sai
  3. detsembril 2019 tehtud otsus. Kuna olukord ei muutunud, siis menetleja ei pidanud vajalikuks isikut uuesti üle kuulata. Tegemist oli vältava süüteoga, siis ei ole see vajalik. Samuti ei ole tutvustatud menetlusalusele isikule sündmuskoha vaatlusprotokolle, kuna ilmselt menetlusaluse isiku esindaja teadis ka ise, et kaalu ei olnud. Kohtuvälise menetleja seisukohalt on tagatud

§ 19lg 1 p 6 õigus menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuse üleandmisega.

Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist ei ole olulise menetlusnormide rikkumisega. Kohtu põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku selgitused, kaitsja seisukohad ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid seisukohale, et Keskkonnainspektsiooni 03.12.2019.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 940019000598 kuulub tühistamisele ning väärteomenetlus Prügivedu.ee OÜ suhtes lõpetamisele, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Muuhulgas peab maakohus vastama

§ 133

loetletud küsimustele.

§ 133

p 6 kohaselt peab kohus kaebust lahendades välja selgitama, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteo kirjelduse kohaselt jättis T T Prügivedu.ee OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 02.04.2019.a kuni 21.11.2019.a xxxx kinnistul, Prügivedu OÜ jäätmekäitluskohas korraldamata jäätmeloa nr L-JÄ/324627 tabelis 3 toodud tehnilise nõude täitmise. Tabel 3 kohaselt peab jäätmekäitluskohas olemas olema kaal jäätmete kaalumiseks hiljemalt 01.04.2019.a. 3 Antud asjas kohaldas kohtuväline menetleja kiirmenetlust. Kiirmenetluse kohaldamise alusteks on

§ 55

lg 1 sätestatud alused, mille kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on selgitatud õigused vastavalt

§-le 19, samuti, et väärteoprotokolli ei koostata ja on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning isik nõustub kiirmenetlusega. Kohtule esitatud kaebuse ja kaebuse esitaja ütluste kohaselt ei olnud kiirmenetluse kohaldamise eeldused täidetud, kuna menetlusalune isik ei ole kiirmenetluse kohaldamiseks nõusolekut andnud, allkirjad, mis on protokollil, on antud ütluste kohta, kuid kohtuväline menetleja ei ole talle tema õigusi ja kohustusi selgitanud. Kohtule esitatud väärteomaterjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil kiirmenetluses on Prügivedu.ee OÜ seaduslik esindaja T T andnud allkirjad selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi, mis on protokolli pöördel, kui ka selle kohta, et ta nõustub kiirmenetlusega. Seega oli menetlusalune isik andnud nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks. Samas nõustub aga kohus, et antud juhul ei olnud kiirmenetluse kohaldamise eeldused täidetud. Kiirmenetlust kohaldatakse, kui väärteoasja toimepanemise asjaolud on selged, st kui kohtuvälise menetleja arvates on väärteoasjas menetlemisel kogutud piisavalt tõendeid, et lahendada

§-s 108 loetletud küsimused. Asjaolule, et väärteo toimepanemise asjaolu ei olnud selged, viitab eelkõige see, et menetlusalusele isikule on ette heidetud väärteo toimepanemist pika ajaperioodi, s.o 02.04.2019.a kuni 21.11.2019.a, vältel ning asjas on tõendeid kogutud erinevatel ajaperioodidel alates 12.06.2019.a kuni 21.11.2019.a, sealjuures on menetlusalune isik ülekuulatud alles 16.08.2019.a. Eelnev viitab üheselt, et kohtuvälisele menetlejale ei olnud väärteo toimepanemise asjaolud selged, vastasel juhul oleks menetleja, arvestades kiirmenetluse iseloomu, suutnud tõendeid koguda ja otsuseni jõuda oluliselt lühema aja jooksul kui 9 kuud. Sealjuures on kohtuväline menetleja jätnud täielikult tähelepanuta, et kiirmenetluse eesmärgiks on väärteo menetlemise kiiremaks muutmine, kuid antud juhul on kiirmenetluse otsuseni jõutud alles 03.12.2019.a. Lisaks eelnevale on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust.

§ 19

lg-s 1 on sätestatud menetlusaluse isiku õigused, sh menetlusalusel isikul on õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (p 1); anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi (p 4) ja tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse (p 6). Käesoleval juhul ei ole eelnevalt nimetatud õigusi kaebuse esitanud isikule tagatud. Väärteoasja uurimise käigus tuvastas kohus, et Prügivedu.ee OÜ seaduslik esindaja T T on menetluse kestel ülekuulatud ühel korral, s.o 16.08.2019.a, samas on väärteo etteheite kohaselt tegu toimepandud ajavahemikul 02.04.2019.a kuni 21.11.2019.a, mistõttu ei ole menetlusalust isikut ülekuulatud perioodi 17.08.2019.a kuni 21.11.2019.a kohta ning menetlusalune isik ei ole saanud selles osas väärteo toimepanemise kohta ütlusi anda, mistõttu on rikutud tema

§ 19lg 1 p 4 õigust.

Samuti on pärast Prügivedu.ee OÜ seadusliku esindaja ülekuulamist 16.08.2019.a teostatud menetlustoiminguid. Sealjuures teostati 07.11.2019.a ja 21.11.2019.a sündmuskoha, aadressil xxxx, vaatlus, mille protokollid on olnud tõenditeks kaebaja karistamisel kiirmenetluse korras.

§ 19

lg 1 p 6 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ta ei teadnud, et pärast tema ülekuulamist käidi sündmuskohta vaatlemas ning täiendavate tõendite kohta luges ta otsusest. Teavitust selle kohta ta ei saanud, samuti ta ei teadnud, missugused tõendid olid kogutud selleks ajaks, kui ta oma ütlused kiirmenetluses andis ja nende kohta ei osanud ta ka küsida. Ka ei pakutud talle võimalust tutvuda kogutud materjalidega. Eelnevalt kirjeldatud kaebaja seadusliku esindaja ütlustes pole kohtul alust kahelda, kuna need on kooskõlas väärteoasja materjalidega. Kuna menetlusalusel isikul on õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga, sh ka kõigi kogutud tõenditega, kuid kuna sellest nõudest 4 ei ole kohtuvälises menetluses kinni peetud, siis on menetleja rikkunud

§ 19lg 1 p 6 nõudeid.

Arvestades kõike eelnevat, on kohtuväline menetleja rikkunud ka menetlusaluse isiku

§ 19

lg 1 p-st 1 tulenevat õigust, kuna menetlusalusel isikul ei võimaldatud tutvuda väärteotoimikuga ning talle ei tutvustatud pärast tema ülekuulamist 16.08.2019.a täiendavalt kogutud tõendeid (sündmuskoha vaatluse protokolle), mistõttu muutus sisutuks ka menetlusaluse isiku õigus teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, tulemuste ka protokolli kohta avaldusi. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, ei olnud menetlusalusele isikule teada kuni kiirmenetluse otsuse tegemiseni, millise ajavahemiku ulatuses talle väärteo toimepanemist ette heidetakse. Väärteo toimepanemise perioodi 17.08.-21.11.2019.a osas ei ole kaebuse esitajat ka ülekuulatud. Kohtu jaoks on kummastav kohtuvälise menetleja esindaja arvamus, et kuna olukord ei muutunud, siis menetleja ei pidanud vajalikuks isikut uuesti üle kuulata ja sündmuskoha vaatlusprotokolle ei ole tutvustatud, kuna ilmselt menetlusaluse isiku esindaja teadis ka ise, et kaalu ei olnud. Seaduse järgi on aga menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi ja menetlejal on kohustus teda üle kuulata, kuna see annab menetlusalusele isikule võimaluse esitada enda kaitseks ütlusi ja menetlejale võimaluse kinnitada või ümber lükata tekkinud kahtlusi. Kohus leiab, et sellises olukorras on eelkõige rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust, mistõttu on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. Lisaks tekitab kohtus küsimusi, kas sündmuskoha vaatluse juures viibis Prügivedu.ee OÜ esindaja R K, nagu see on protokollidele märgitud (12.06.2019, 07.11.2019, 21.11.2019) või mitte, sest vaatluse juures viibinud kohtuvälise menetleja poolt kutsutud ametkonna esindajad on õigustega tutvunud ja seda ka oma allkirjadega kinnitanud nagu ka allkirjastanud koostatud protokollid, kuid vaatluse juures viibinud R K allkirja rida on kõikidel protokollidel tühi, mis seab ka kahtluse alla tema viibimise toimingu tegemise juures. Kõnealustel protokollidel ei ole ka märget, et R K oleks keeldunud õigustega tutvumast või koostatud protokolle allkirjastamast. Kui teda vaatluse läbiviimise juures ei viibinud, siis ei oleks olnud vajadust märkida tema nime protokollile. Riigikohtu 10.10.2008.a otsuse nr 3-1-1-53-08 p 5 kohaselt ei kujuta menetlusõiguse oluline rikkumine endast

§ 29lg 1 kohaselt iseseisvat väärteomenetluse lõpetamise alust.

Oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse menetluse lõpetamiseks ainult juhul, kui seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist. Kirjeldatud rikkumised on

§ 150lg 2 järgi väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kuna kohtul puudub võimalus kohtuvälises menetluses asetleidnud väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist kohtumenetluses kõrvaldada, siis tulenevalt eelnevast rahuldab kohus Prügivedu.ee OÜ esitatud kaebuse ning tühistab Keskkonnainspektsiooni 03.12.2019.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940019000598 ja lõpetab menetluse Prügivedu.ee OÜ suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

Menetluskulud 20.01.2020.a toimunud kohtuistungil esitas Prügivedu.ee OÜ kaitsja advokaat Deivi Vaht kohtule dokumendid Prügivedu.ee OÜ poolt väärteoasja nr 4-19-6344 raames kantud õigusabikuludest. Kohtuvaidluste käigus taotles kaitsja menetluskulude hüvitamist riigi poolt. Kull Advokaadibüroo OÜ esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub tehtud töödena konsultatsioon, väärteoasja materjalidega tutvumine, kaebuse koostamine, osalemine kohtulikus arutamises. Töö tegemiseks on kulunud 20 tundi ja maksumus on 2000 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti on kohtule esitatud kontoväljavõte selle kohta, et Prügivedu.ee OÜ on nimetatud kulud koos käibemaksuga advokaadibüroole tasunud.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Nimetatud sätte alusel kuulub menetluse lõpetamisel

§ 29

lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule väljamõistmisele mõistlik kaitsjatasu. 5 Õigusabikulude väljamõistmisel arvestab kohus asja keerukust, mahtu ja vaidluse iseloomu. Samuti arvestab kohus õigusabikulude hüvitamisel üleastumise raskust, isikule mõistetud rahatrahvi suurust ning vastaspoole tegevust. Kuivõrd õigusabikulu arvetel kajastatud õigusabi maht ja õigusabitasu suurus on välja toodud, siis ei ole asjas keeruline kaitsja töömahu põhjendatusele hinnangu andmine. Arvestades sellesisulise vaidluse mittesagedast esinemist kohtupraktikas, kaebuse esitamisega seotud töö hulka ning samuti advokaadist kaitsja osalemist suulises kohtumenetluses, vastab arvetel kajastuv tööajaarvestus kaitsja poolt reaalselt tehtud tööle. Kohus, tutvunud kaitsja taotlusega, selle juurde lisatud kontoväljavõttega, asub seisukohale, et antud väärteoasjas osutatud õigusabi osutamiseks kulunud summa 2400 eurot on mõistlik ning kuulub hüvitamisele täies mahus. Kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks õigeaegselt, s.t enne kohtu eemaldumist nõupidamistuppa. Aulike Salo Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.