← Eesti

2-19-553/24

Tsiviilasi nr: 2-19-553 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 06.03.2020, Tallinn Tsiviila

§ 459

järgi võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
  3. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et elatise vähendamiseks annavad aluse ka hageja kehv tervislik seisund, hageja perekonna majandusliku olukorra halvenemine, kuna hageja abikaasa jäi töötuks, samuti asjaolu, et kostja ema majanduslik seisund on võrreldes hagejaga parem. Ringkonnakohus leiab, et hageja on apellatsioonkaebuses esitanud oma haginõude põhjendamiseks uued asjaolud.

§ 652

lg 3 p 2 järgi ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. 31. Kuivõrd hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja terviseprobleemid seljaga, puusaga tekkisid peale maakohtu otsuse tegemist, hagi aluseks oleva asjaoluna neid väiteid ei esitatud, siis puudub võimalus ringkonnakohtus nendega arvestada. Esitatud arstitõendi kohaselt vajab hageja pikaajalist antidepressantravi, kuid nimetatud tõendist ei nähtu, et selline terviseseisund tekkis hagejal peale maakohtu otsust, lisaks ei ole hageja väitnud, et ravist tulenevalt ei ole tal võimalik enam olemasoleval töökohal töötada. Seega ka nimetatud tõend ei anna alust maakohtu otsuses toodud järelduste muutmiseks. Maakohtus ei tuginenud hageja ka sellele, et kostja seadusliku esindaja majanduslik olukord võimaldab kostjat ülal pidada suuremas ulatuses kui hageja seda teha saab, st hageja ei tuginenud sellele, et kostja ema peaks parema majandusliku olukorra tõttu kandma ka osa hageja ülalpidamiskohustusest. Maakohtus esitas hageja seisukoha, et kostja ema peaks tõendama, et ta on võimeline samas määras nagu hageja kostjat ülal pidama. Hageja avaldas kahtlust, et kostja ema ei täida oma kohustust tasuda kostja ülalpidamiseks 270 eurot. Sealjuures viitas hageja samale tõendile, mille ta esitas apellatsioonimenetluses, põhistamaks oma väidet, et kostja ema majanduslik seisund on parem. Seega on hageja esitanud kahes erinevas menetlusetapis ühe tõendi, kuid väited, mida nimetatud tõend tõendab on vastupidised. Maakohtus avaldas hageja kahtlust, et kostja emal ei ole vajalikus ulatuses sissetulekut seaduses sätestatud minimaalmääras kostja ülalpidamiseks, ringkonnakohtus väidab hageja sisuliselt, et kostja ema majanduslik olukord võimaldab kostja emal täita ülalpidamiskohustust osaliselt ka hageja eest. Ringkonnakohus leiab, et erinevates menetlusetappides ei ole selliselt oma väidete muutmine lubatav. Ka esitas hageja juba maakohtu menetluses väite, et hageja elukaaslasel lõppes vanemahüvitis ning tal puudub võimalus tööle naasmiseks, kuna väiksemal lapsel puudub riiklik lasteaiakoht (tlk 47). Seega tugines hageja juba maakohtu menetluses sellele, et hageja perekonna majanduslik olukord on võrreldes eelmise elatise vaidlustega halvenenud. 7

(10)Tsiviilasi nr: 2-19-553
  1. Maakohus leidis, et kostja esitatud asjaolud ei anna alust elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, kuid peab vajalikuks maakohtu seisukohta täiendada. Maakohus tugines hagi rahuldamata jätmisel mh sellele, et võrdles käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid 15.03.2017 lahendis tuvastatuga, millega mõisteti välja kostjale elatis miinimummääras. Ringkonnakohus osutab, et käesoleva vaidluse lahendamisel on asjakohane arvestada ka sellega, et poolte vahel lõppes vaidlus elatise vähendamise nõudes 5 kuud enne käesolevas asjas esitatud hagi esitamist, kusjuures hageja nõue jäi rahuldamata. Ka hageja ise on võrrelnud nii elatise miinimummäära tõusu ja oma sissetuleku suurenemist eelmise vaidluse ajaga (tlk 34).
  2. Võrreldes 2017.a tehtud lahendiga on hagejale juurde sündinud uus alaealine ülalpeetav, kuid 2018.a vaidluse lahendamise ajal oli hagejale kolmas laps sündinud, hoolimata sellest ei andnud see alust hageja hagi rahuldamiseks. Seega alaealiste ülalpeetavate olemasolu ei ole selline uus asjaolu, mis annaks käesoleva hagi rahuldamiseks alust. Ka oli hageja kolmanda lapse ema lapsega lapsehoolduspuhkusel juba eelmise vaidluse ajal, seetõttu viide tema ülalpidamiseks ei ole põhjendatud, sest

§ 459

järgi saaks käesolevas asjas olla hagi edukas vaid juhul, kui leiaks tõendamist, et asjaolud millele tuginetakse, on tekkinud pärast eelmise vaidluse lõppemist. Elatise miinimummäär on igal aastal tõusnud. Nii oli elatise miinimummääraks 2017.a 235 eurot, 2018.a 250 eurot ja 2019.a 270 eurot. Seega võrreldes ajaga, kui hagejalt mõisteti kostja kasuks välja elatis elatise miinimummäär, on see suurenenud 35 eurot. Põhimõtteliselt on õige hageja seisukoht, et elatise suuruse muutmise aluseks võib olla miinimummääras elatise suuruse arvestamise aluseks oleva Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära muutumine, kuid see eeldab selle tuvastamist, et elatise tasumiseks kohustatud isiku sissetulek ei võimalda suurenenud ulatuses elatist tasuda. Hagiavalduses ei väida hageja, et hagi esitamise põhjuseks on võrreldes eelmiste vaidlustega tema sissetulekute vähenemine. Maakohtu menetluses avaldas hageja vastupidist – tema sissetuleku suurus on tõusnud. Maakohus viitas ringkonnakohtu arvates põhjendatult 2015.a hageja poolt kohtule avaldatule, et tema sissetulekuks on 600 eurot. 24.08.2018 tehtud lahendis tuvastas kohus, et hageja töötasu suurus on ca 1000 eurot, lisaks haigushüvitised. Käesolevas asjas esitatud hagivaldusele lisas hageja oma konto filtreeritud väljavõtte (tlk 8), millest nähtub, et ajavahemikul 04.06.2018-10.01.2019 moodustasid hageja sissetulekud L OÜ-st kokku 8 152,45 eurot ning EESTI HAIGEKASSA poolt tasuti hagejale töövõimetushüvitist 151,

  1. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja sissetulekuks nimetatud tõendite järgi on keskmiselt 1038,04 eurot kuus.
  2. Arvestades, et hageja sissetulekuks on keskmiselt 1038,04 eurot kuus, tuli asja lahendamisel tuvastada, kas kostja on võimeline elatise miinimummäära tõusu tõttu kostjale miinimummääras elatist tasuma. Hagiavalduse esitamise ajal oli selle suuruseks 270 eurot kuus.
  3. Eelduslikult kulub iga lapse ülalpidamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ja selles ulatuses puudub vajadus lapse kulusid tõendada. Seega tuleb eeldada, et kostja ülalpidamiseks kulub 540 eurot kuus. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad temaga kooselavate laste kulud seisuga 27.06.2019 järgmiselt O kulud 520 eurot ja R kulud 470 eurot. Hagejal on kohustus kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja oma laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ringkonnakohtu arvates ei tähenda see seda, et hagejal tuleb panustada kõikide laste ülalpidamiseks 2019.a 270 eurot, kui osade laste ülalpidamiskulud ei moodusta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad temaga kooselavate laste kulud järgmiselt O kulud 520 eurot ja R kulud 470 eurot (tlk 46-47). See asjaolu, et hagejaga kooselavate laste ülalpidamiseks kulub vähem, kui kostja ülalpidamiseks 8

(10)Tsiviilasi nr: 2-19-553 võib olla seletatav näiteks mastaabisäästuga, st kulusid on võimalik optimeerida, kui peres elab korraga rohkem kui üks laps. Arvestades, et hagejal tuleb tasuda eelduslikult pool laste ülalpidamiskuludest, moodustavad hageja kulud laste ülalpidamiseks 270+235+260=765 eurot. Seega tuvastas maakohus põhjendatult, et hagejale endale jääb saadavast sissetulekust veidi enam võrreldes lastega.
  1. Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi juhul, kui hagejaga kooselavate laste ülalpidamiseks kuluks mõnevõrra rohkem, kui hageja esile tõi ning arvestades seda, et perekonna majanduslik seisund tulenevalt abikaasal sissetuleku puudumisest on keeruline, ei annaks see käesolevas asjas alust täielikult või osaliselt hagi rahuldamiseks. Nimelt on vahetult enne käesoleva hagi esitamist hageja müünud endale kuuluva kinnisasja. Kostja väitis, et hageja sai selle eest 17 000 eurot. Maakohtus hageja neile väidetele vastu ei vaielnud, kuigi maakohtu poolt oli antud tähtaeg väidete ja tõendite esitamiseks. Apellatsioonkaebuses tõi hageja esile, et saadud müügisumma kulus võlgade ja laenude katteks. Hageja ei toonud ka apellatsioonkaebuses esile ega tõendanud, milliste laenude ja mis otstarbel võetud kohustuste täitmiseks saadud summa kulus. Seega leiab ringkonnakohus, et hageja väide, mille kohaselt ei ole tal võimalik kostja ülalpidamiseks tasuda kinnisasja müügist saadust mitte midagi, ei ole veenev.
  2. 11.02.2020 menetlusdokumendis on hageja avaldanud, et perekonna sissetulek on veelgi vähenenud, kuna ta on lastega olnud hoolduslehel. Ringkonnakohus osutab, et samas menetlusdokumendis on hageja avaldanud, et jätkuvalt on temaga kooselavate laste ema töötu. Põhjendused, miks lastega ei viibi nende haigestumise ajal kodus laste ema, kuigi tal töö puudub, menetlusdokument ei sisalda. Seega ei anna 11.02.2020 seisukohas toodu alust maakohtu otsuse muutmiseks.
  3. Ringkonnakohus selgitab, et vanemate kohustus on tagada, et nende alaealiste laste igapäevased vajadused on rahuldatud ning laste arenguks peavad olema piisavad vahendid tagatud. Selleks peavad laste vanemad tegema kõik võimaliku.
  4. Ringkonnakohus leiab, et keelduda tuleb hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendi, mis on juba toimikus, asja materjalide juurde võtmisest (apellatsioonkaebuse lisa 5). Tõend selle kohta, et hageja on sõlminud abielu ja hageja abikaasa ei tööta on asjakohased (apellatsioonkaebuse lisa 3 ja 4) ja need tuleb võtta asja materjalide juurde, kuid eelnevatest põhjendusest tulenevalt puudub nende tõendite olemasolu tõttu maakohtu otsuse muutmiseks. Tõend, et kostja ema soovib osta kinnisasja ja tõendid hageja tervisliku seisundi kohta ning 11.02.2020 ja 25.02.2020 seisukohale lisatud tõendid on esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta (

§ 652lg 4), mistõttu tuleb nende vastuvõtmisest keelduda.

  1. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei võimaldanud hagejale esitada vastuväiteid ega tõendeid. Maakohus andis 28.05.2019 kirjaga hagejale tähtaja esitada asjaolusid/andmeid hageja teiste alaealiste laste vajaduste ja nende vajaduste katmise kulude suuruse, samuti nenede kulude katmise võimaluste kohta, muu hulgas hageja teiste laste ema panuse kohta laste ülalpidamiseks. Samuti määras maakohus täiendavalt 10.10.2019 määrusega pooltele tähtajad avalduste, seisukohatade/väidete ja dokumentide esitamiseks.
  2. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebusega selles, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme jättes kohtuotsusesse kirja panemata kohtuotsuse edasikaebe korra.

§ 442

lg 6 esimese lause kohaselt märgitakse otsuse resolutsiooni juures ka otsuse edasikaebamise kord ja tähtaeg, muu hulgas kohus, kuhu kaebus tuleb esitada, ning viide, et kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesoleval juhul esines maakohtu otsuse resolutsioonis puudus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja osas. Siiski ei ole nimetatud asjaolu 9

(10)Tsiviilasi nr: 2-19-553 apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Hageja esitas kaebuse, see võeti menetlusse ja lahendatakse käesoleva otsusega. Menetluskulude jaotus 42. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Kostja on menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud menetluskulusid 45 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.