) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 14.08.2013 s.o rohkem kui viis aastat tagasi.
lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on töötanud 2014.a detsembrist 2015.a detsembrini xxxx administraatorina, aprill-juuni 2016 ning alates 2017.a oktoobrist tegutsenud xxxx juhatuse liikmena. Võlgniku töötasu on olnud kogu menetluse aja 2 alamtasu. Võlgniku hinnangul on töö leidmisel takistuseks see, et võlgnik on sooritanud kuriteo. Kuigi see võib raskendada paremini tasustatud töökoha leidmist, ei nähtu võlgniku aruandest, et ta oleks üritanud terve menetluse vältel leida paremat töökohta. Võlgniku poolt esitatud kandideerimisavaldused pärinevad vaid 2017.a suvest, kuid varasemate või hilisemate kandideerimiste kohta info puudub. Sellega on võlgnik rikkunud
lg 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsida.
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud paremini tasustatava töökoha otsimata jätmisel raskelt hooletult. Võlgnikule pidi olema arusaadav, et oma tegevusetusega ta vähendab võlausaldajate võimalusi oma nõuete rahuldamiseks võimalikult suures ulatuses. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Täidetud on ka kolmas eeldus, kuivõrd kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgade mittetasumise, mis kahjustab võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt
Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Vastavalt
Seega tuleb S V vabastada N K usaldusisiku kohustustest. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad N K kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.